Sisukord

KUULMISEST

Kuulmine ehk kuulmismeel (inglise hearing, audition) on võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse järgi mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil^.Kuulmismeel võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha ja liikumise ruumis. Kuna kuulmine eeldab mehaaniliste stiimulite (molekulide vibratsioon) detekteerimist, siis sarnaselt kompimismeelega liigitatakse kuulmismeel mehhanosensatsiooni alla (inglise mechanosensation).

Inimese kõrvaga kuuldav madalaim helisagedus on 16–20 Hz ning ülemine kuulmispiir ulatub noortel 20 000 Hz-ni, kuid vanaduses võib alaneda kuni 5000 Hz-ni. Suurim kuulmisteravus on inimestel vahemikus 1000–5000 Hz, mis kattub suurel määral kõnehääles domineerivate helisageduste vahemikuga (~300–3500 Hz).

KUIDAS KÕRV TÖÖTAB

Inimese kõrv koosneb: väliskõrvast, mille moodustavad kõrvalest ja välimine kuulmekäik, keskkõrvast, kus asuvad kolm kuulmeluukest ja sisekõrvast, kus asub luuline labürint ehk tigu ja kuulmisnärv.

Kõrvalest ja väline kuulmekäik on helilainete koondamiseks. Helilained panevad kuulmekile võnkuma. Võnked edastatakse kuulmeluukesest moodustuva ahela kaudu sisekõrva. Sisekõrvas võtavad spetsiaalsed kuulmisnärvirakud võnkumise vastu ja edastavad elektriliste impulssidena ajule (vt lehe vasakus nurgas pilti). Tulemusena tajub inimene helisid. Kuulmislangus tekib kuulmekile, kuulmeluukeste ja/või kuulmisnärvi kahjustuse tagajärjel.

Helilained ei suuda katkist kuulmekile (näiteks keskkõrvapõletiku korral) normaalselt võnkuma panna, mistõttu neid võnkeid ei edastata. Kuulmislangust võib põhjustada kuulmeluukestest ahela jäikus. Helilainetest võnkuv kuulmekile annab küll võnked kuulmeluukestele edasi, kuid nende liikuvus on häiritud (näiteks otoskleroosi korral). Seega ei teki piisavalt tugevaid võnkeid, et edastada sisekõrva. Helilained võivad kanduda sisekõrva ka kuulmeluude osavõtuta otseselt koljuluude kaudu (luukuulmine). Peamiseks sisekõrva kahjustajaks on müra olmemüra, vali muusika jne. Mida rohkem müras aega veedetakse, seda suurem hulk sisekõrva karvarakke (närvirakke) hävib. Mida rohkem neid hävib, seda raskemaks muutub kõnest arusaamine. Igal häälikul on kindel sagedus. Kui selle piirkonna karvarakud on hävinud, siis inimene ei erista enam neid häälikuid normaalselt.

Inimkõrv on tähelepanuväärne elund, mis tuvastab helisid alates 20 hertsist (väga madal sagedus) kuni 20 000 hertsini (väga kõrge sagedus), kuid on eriti tundlik helidele vahemikus 50–5000 hertsi. See on niinimetatud kõnesagedus, mis on suhtlemiseks eriti oluline.

DIAGNOOS: Kuulmislangus ka vaegkuulmine.

Hypacusia (lad. k.)
Hypacusia (ingl. k.)

Ülevaade
Kuulmisprobleem esineb umbes 20%-l inimetest.
Tuhandest lapsest sünnib keskmiselt üks kuni kaks kurdina. Enamasti tekivad kuulmisprobleemid siiski elu jooksul.
Kuulmislangus võib olla ühe- või kahepoolne, raskusastmelt kergest kuulmislangusest kurtuseni.

Kuulmise langus tekib tavaliselt pikkamööda. Alguses kohe seda ei taju. Kaebused, näiteks et teiste inimeste jutust on raske aru saada, tekivad aja jooksul.

kuulmislanguse Tekkemehhanismid

Kõrvalest ja väline kuulmekäik on helilainete koondamiseks. Helilained panevad kuulmekile võnkuma. Võnked edastatakse kuulmeluukesest moodustuva ahela kaudu sisekõrva. Sisekõrvas võtavad spetsiaalsed kuulmisnärvirakud võnkumise vastu ja edastavad elektriliste impulssidena ajule. Tulemusena tajub inimene helisid.
Kuulmislangus tekib kuulmekile, kuulmeluukeste ja/või kuulmisnärvi kahjustuse tagajärjel.

Helilained ei suuda katkist kuulmekile (näiteks keskkõrvapõletiku korral) normaalselt võnkuma panna, mistõttu neid võnkeid ei edastata.
Kuulmislangust võib põhjustada kuulmeluukestest ahela jäikus. Helilainetest võnkuv kuulmekile annab küll võnked kuulmeluukestele edasi, kuid nende liikuvus on häiritud (näiteks otoskleroosi korral). Seega ei teki piisavalt tugevaid võnkeid, et edastada sisekõrva.
Helilained võivad kanduda sisekõrva ka kuulmeluude osavõtuta otseselt koljuluude kaudu (luukuulmine).
Peamiseks sisekõrva kahjustajaks on müra olmemüra, vali muusika jne.
Mida rohkem müras aega veedetakse, seda suurem hulk sisekõrva karvarakke (närvirakke) hävib. Mida rohkem neid hävib, seda raskemaks muutub kõnest arusaamine.
Igal häälikul on kindel sagedus. Kui selle piirkonna karvarakud on hävinud, siis inimene ei erista enam neid häälikuid normaalselt.

KUULMISLANGUSE Sagedasemad põhjused

pärilikkus. (suurel määral)
müra. (töötamisel müras tuleb kasutada alati kuulmiskaitsevahendeid)
keskkõrvapõletik.
otoskleroos.
ravimid (näiteks gentamütsiin)

KUULMISLANGUSE Haruldasemad põhjused

Meniere tõbi
kuulmisnärvikasvaja.
veresoonkonnahaigused.
diabeet e. suhkruhaigus.
neeruhaigused.
maksahaigused.
peatrauma.
barotrauma
ema rasedusaegsed nakkushaigused (punetised, leetrid, mumps, toksoplasmoos, tsütomegaloviirus, vöötohatis, tuulerõuged, läkaköha, HIV, süüfilis)
sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid (hapnikuvaegus, väike sünnimass alla 1500g, reesuskonflikt)

ÜLALINIMETATUD PÕHJUSTEST LÄHEMALT

MÜRA

Kokkupuutel ülemäärase müraga võib tekkida kõrvakohin (tinnitus), mis on helin, vile või kõmin kõrvus. Kõrvakohin võib olla esmane märk sellest, et müra on teie kuulmist kahjustanud. Töötajate hulgas, kes on üle 10 aasta töötanud kõrge müratasemega, on tinnituse esinemissagedus 54%.

Lühiajalisel kokkupuudel impulssmüraga võib tekkida ajutine kuulmislangus, mida on põhjustanud näiteks püssilasud, presspink. Tavaliselt taastub normaalne kuulmine paari päevaga. Kui ajutise kuulmislanguse puhul kuulmine ei hakka taastuma umbes 16 tunni jooksul, võib kahtlustada, et kuulmiskahjustus võib jääda püsivaks.

Pikaajalisel kokkupuutel valju müraga võib tekkida püsiv kuulmiskahjustus. Kuulmishäire avaldumise aeg on individuaalne, mõnel töötajal kujuneb tervisekahjustus välja juba 10 aastaga, mõnel aga alles 30 aasta pärast. Esimeseks sümptomiks on kõrgete helide mittekuulmine. Kui ülemäärase müra probleemi ei lahendata, halveneb kuulmine veelgi, sealhulgas hakkab tekkima raskusi ka madalamate helide kuulmisega. Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus on püsiv ja üldjuhul mõjutab see mõlemat kõrva.

Tõsiasi on ka see, et vaegkuuljate hulk kasvab üsna kiiresti – ühelt poolt eluea pikenemise arvelt ja teisalt noorte arvelt, kes süstemaatiliselt oma kuulmisorganit liiga valju muusika kuulamisega kahjustavad (MP3 jm).

Helitugevuse näited ja ajad mille jooksul võib kuulmine kahjustatud saada.

Orienteeruvad helitugevused	Riskiajad, mille ületamisel kuulmine võib saada kahjustatud
10- 30 dB – lehtede sahin	85 dB – 8 tundi
30- 50 dB – arvuti	88 dB – 4 tundi
50- 70 dB – vestlus	91 dB – 2 tundi
70- 85 dB – transport	94 dB – 1 tund
85- 90 dB – mootorratas	97 dB – 30 minutit
100-110 dB – disko	100 dB – 15 minutit
100-120 dB – rokk-kontsert	103 dB – 7 minutit
130-135 dB – lennuki müra	106 dB – 3 minutit
125- dB – valulävi	109 dB – 1,5 minutit

TINNITUS

Tinnitus on heli tundmine kõrvas või peas, mis ei ole põhjustatud välisest allikast. Tinnitus võib olla pidev või vahelduv. Tinnitus on enamasti kõrge vilistava või sumiseva, heliseva või sisiseva heli aisting. Sõltumata sellest, mis on tinnituse põhjus, muudab selle alati raskemini talutavaks igasugune pinge, mis võib olla füüsiline, emotsionaalne või psühholoogiline. Tinnitus võib olla väga häiriv ning põhjustada keskendumis- ja tähelepanuvõime langust. Tinnitust võivad esile kutsuda erinevad seisundid või otseselt põhjustada haigused ja ravimid.

Üheks sagedasemaks põhjuseks Tinnituse kuulmiseks on kuulmislangus, mis võib olla kerge ning haarata vaid kõrgemaid sagedusi.

Igasugune vajadus pingutada, et paremini kuulda, kutsub esile helisignaalide võimendamise aju alateadlikus osas, mis suurendab tõenäosust, et loomulikud helisignaalid teos ja ajus registreeritakse ning neid tajutakse. Seetõttu, on tinnitusega toimetulekuks oluline korrigeerida võimalikult täpselt ka väiksemgi kuulmislangus. Tinnituse ümberõppe esimeseks sammuks on tinnituse põhjuse ja raskusastme selgitamine. Kõrvaarsti poolt teostatava läbivaatusega, vajalike testide ning uuringutega välistatakse haigusseisundid, mis võiksid otseselt põhjustada heliaistinguid. Järgneb täielik selgitus selle kohta, miks tinnitus tekib, mis kõrvas ja ajus toimub, et seda kuuldakse. Kombinatsioon õpetusest kuulmissüsteemist, koos arstliku nõustamisega (vajadusel ka psühholoogide abi) ning abivahendite heligeneraatorite-maskerite kasutamisega on maailmas efektiivseimaks peetud tinnituse ravimeetod. Teraapia tulemuseks on nö kuulmissüsteemi ümberõpetamine, et see saaks suhtuda tinnitusse, kui loomulikku sündmusesse, et see ei oleks ähvardav hoiatussignaal, et see ei häiriks ega põhjustaks meeleheidet ja piina. Ümberõppe lähenemine toimib sõltumata vallandavast tegurist ning kesta kuid ja mõnikord isegi aastaid.

OTOSKLEROOS

Selgitus
Otoskleroos on teadmata põhjustel tekkiv sisekõrva haigus, mille tagajärjel tekib kuulmislangus.

Ülevaade
Otoskleroosi esineb ~ 3-4 % elanikkonnast, sagedamini valgetel naistel vanuses 20-30 aastat. Sageli algab või halveneb kuulmislangus peale sünnitust.
Haigus võib esineda perekonniti. Otoskleroosi puhul kasutatakse kirurgilist ravi, mis annab häid tulmeusi ning kuulmine võib taastuda täielikult.

OTESKLEROOSI TEKKEPÕHJUSED

Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, kus asuvad kolm kuulmeluukest (helijuhtesüsteem) ja sisekõrv, kus asub luuline labürint ja kuulmisnärv.
Otoskleroosi puhul haarab haigus sisekõrva, mille tagajärjel tekib süvenev kuulmislangus.

Haiguse tekkepõhjused ja täpne mehhanism on teadmata.
Siskõrva luulisse labürinti tekivad uue ebaküpse luukoe kogumikud. Eelpool nimetatud muutuste tagajärjel tekib keskkõrvas asuva helijuhtesüsteemi ehk kuulmeluukeste ahela jäikus ja selle tulemuseks on kuulmise halvenemine.

OTESKLEROOSI sümptomid ehk avaldumine

Iseloomulik on tasapisi algav ja aeglaselt süvenev kuulmislangus. Haigus haarab küll mõlemat kõrva, kuid harva algab kuulmise nõrgenemine mõlemas korraga.
Üsna tüüpiline on selline tunne, et kuulmine on parem just mürarikkas ruumis. Selle põhjuseks on asjaolu, et müra taustal räägitakse tavaliselt kõvema häälega ja müra, mis on tavaliselt madalatooniline, segab otoskleroosi põdevaid inimesi vähem kui terveid.
Üks oluline sümptom on kõrvus kuuldav madalatooniline kohin ehk tinnitus, mis esineb just haiguse algstaadiumis ja kaob aja jooksul.

OTESKLEROOSI diagnoosimine

Otoskoopia ehk kõrva vaatlus annab informatsiooni väliskuulmekäiku ja kuulmekile seisundist.
Sosinkõne (arst ütleb sosinal numbreid ja uuritav peab neid kordama) annab esmast teavet kuulmise kohta.
Kui ilmneb kuulmise halvenemine, tuleb teha täpsem uuring ehk toonaudiogramm. Toonaudiogramm näitab, kui palju inimene kuuleb. Uuritavale asetatakse pähe kõrvaklapid ja lastakse kuulata erineva tugevuse ning kõrgusega helisid, tulemusena saadakse graafik, mis peegeldab täpselt kuulmise taset.

OTESKLEROOSI Ravivõimalused

Kuna pole teada haiguse põhjusi ja täpset mehhanismi, ei tunta ka ravi, mis takistaks haiguse süvenemist, seepärast on olemas vaid abistav ravi.
Kuuldeaparaat sobib otoskleroosi puhul hästi. Aparaadi abil saavutatakse tavaliseks suhtlemiseks vajalik kuulmine.
Operatiivne ravi ehk stapedoplastika: selle operatsiooni käigus asendatakse keskkõrvas asuvate kuulmisluukeste ahelas üks kuulmeluuke väikese proteesiga, mille tagajärjel kuulmine paraneb oluliselt.

OTESKLEROOSI Prognoos

Haigus on enamasti aeglaselt progreseeruv, kuid viib siiski aja jooksul tugeva kuulmislanguseni.
Täielikult kurdiks tavaliselt ei jääda.
Vajalikuks osutub kas kuulmisaparaadi kasutamine või operatsioon.
Operatiivsel ravil on väga hea efekt. Kuulmine taastub peaaegu endisele tasemele.

OTESKLEROOSI Ennetamine

Ennetamine pole võimalik.

MENIERE TÕBI – MENIERE HAIGUS

Morbus Meniere (ld.k)
Meniere’s disease (ingl.k)

Meniere seletus

Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus.

Meniere ülevaade

Meniere’i haigus on tingitud sisekõrva kahjustusest, mille tagajärjel tekivad tasakaaluhäired ja kuulmislangus.
Haigus kulgeb reeglina ägenemiste ja vaibumistega.
Kuigi tavaliselt on tegemist ühe kõrva kahjustusega, on võimalik ka mõlema kõrva haigestumine, mistõttu ka haiguse raskus on väga erinev.
meniere Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Meniere’i haiguse tekkepõhjused ei ole teada.
Kahjustub sisekõrv, kus paiknevad keha tasakaalu säilitamist reguleerivad poolringkanalid. Haiguse korral on vedeliku imendumine sisekõrvast häiritud, rõhksisekõrvas suureneb. Sellest tingituna võib sisekõrva sein puruneda ning kuna poolringkanalid ei saa tavapäraselt töötada, häirub võime säilitada tasakaalu.

Lisaks kanalitele on sisekõrvas veel “tigu”, mis võib samuti rõhu tõttu kahjustuda. “Tigu” on kuulmisorgan, mis muudab heli elektriliseks signaaliks ning saadab selle ajule, et me helisid eristaksime ja mõistaksime. Kui vedeliku kogunemisest kahjustub ka “tigu”, siis kaasneb tasakaaluhäiretele kuulmislangus.

meniere Sümptomid ehk avaldumine
Tasakaaluhäire

ning pearinglus ilmnevad äkki, ilma hoiatavate sümptomiteta. Pearingluse tõttu esineb tihti ka iiveldust ja oksendamist, mis aga ei anna haigele kergendust.

Häirivaks on ka surumistunne haiges kõrvas ning kohin ehk tinnitus.

Meniere’i haiguse atakiga haige on väga ärritunud, tal on raske silmi lahti hoida, kuna silmade liigutamine kutsub esile pearingluse süvenemise ning enesetunde halvenemise.

Kuulmislangus

võib samuti ilmneda koheselt, kuid seda alati koheselt ei märgata, kuna teine kõrv on tavaliselt korras. Haiguse atakk kestab mõnest tunnist kuni ööpäevani ning vaibub järk-järgult.
Meniere Diagnoosimine

Kuna pearingluse ja kõrvakohinaga kulgeb erinevaid haigusi (healoomuline pearinglus, neuroniit, põletikud), on arsti ülesandeks selgitada igal konkreetsel juhul tasakaaluhäireid põhjustav faktor. Kuna Meniere’i haigusele on iseloomulik ka kuulmislangus, siis tihti on vajalik uurida just kuulmisvõimet. Selleks kasutatakse audiomeetriat. Samuti tehakse nn kaloorilisi teste (erinevate temperatuuridega vee süstimine kuulmekäiku), et kontrollida poolringkanalite tööd.
Oluline on teada, et kui kuulmislangust ei esine, siis ei ole tegu Meniere’i haigusega.

Meniere Ravivõimalused

Mittekirurgiline ravi:

Ravi põhisuund on leevendada ebameeldivust põhjustavat pearinglust ning iiveldustunnet. Selleks on kasutusel mitmeid ravimeid (metoklopramiid, ondansetroon). Harvem kasutatakse antihistamiinseid, allergilist või põletikulist turset vähendavaid ravimeid, et “rahustada” tasakaaluorganit. Kasutust leiab ka veresooni laiendava toimega tsinnarisiin, mis soodustab sisekõrva verevarustust. Kui haige on väga kurnatud ning ärritunud, kasutatakse ka üldiselt rahustavaid ravimeid.

Kirurgilist ravi

kasutatakse neil haigetel, kellel on sagedased Meniere’i haiguse atakid, mis ei allu tablettravile.

Kui sümptomid avalduvad vaid ühes kõrvas, kasutatakse meetodit, kus sisekõrva kanalitesse tehakse ava (endolümfaatiline šunt), et sinna kogunenud vedelik saaks väljuda ning kahjustav kõrge rõhk alaneks. Ligi 60% haigetest saab sellisel meetodil leevendust ning kuulmise halvenemine pidurdub.
Juhul, kui kuulmine kõrvast on kadunud, kasutatakse pearingluse leevendamiseks sisekõrva kanalite eemaldamist (labürintektoomia). Selle järgselt aitab tasakaalu hoida teine kõrv
Üheks meetodiks on ka tasakaalunärvi läbilõikamine (vestibulaarne neurektoomia), kuid ohu tõttu kahjustada näo- ja kuulmisnärvi, kasutatakse seda vaid valitud juhtudel.

Meniere Prognoos

Atakkide kestvus varieerub väga palju (minutitest tundideni), samuti on indiviiditi erinev ka haigushoogude sagedus (iga paari päeva järel, vaid kord aastas). Kuigi Meniere’i haiguse hood on äärmiselt ebameeldivad, vaibuvad nad tavaliselt ilma ravita. Kui atakid muutuvad väga sagedaseks või kuulmislangus on tugev, on alati olemas ka kirurgilise ravi variant, mis toob paljudele leevendust. Lisaks on teada, et mitmed levinud kahjulikud harjumused – suitsetamine, kohv ning alkohol provotseerivad Meniere’i haiguse hoogusid. Nende faktorite vältimine aitab samuti paranemisele kaasa.

Meniere riskitegurid

Otseseid haiguse riskitegureid ei ole teada, kuid atakke provotseerivad suitsetamine, alkohol ja kohvi, nagu juba eelpool mainitud.

Meniere ennetamine

Meniere’i haigust ei ole võimalik ennetada.

NEERUHAIGUSED

Maksa– ja neeruhaiguste korral ringlevad veres mürgised ainevahetusjäägid, mis kahjustavad lisaks teistele elunditele ka kõrva. Neeruhaiguste korral sellest, et ainevahetuse käigus tekkinud mürgiseid aineid ei viida halvenenud neerude funktsiooni tõttu organismist välja.

MAKSAHAIGUSED

Maksahaiguste korral võib olla halvenenud maksa üks tähtsaim ülesanne muuta kahjutuks mürgiseid aineid.

BAROTRAUMA

Barotrauma võib tekkida näiteks sukeldumisel või lennureisil õhurõhu muutusest, mil kuulmekiled ei pea rõhu muutusele vastu ning võivad rebeneda. Barotrauma teket soodustab kuulmetõrve funktsioonihäire (hingamisteede põletiku, nohu korral).
Kõrvavalu võib tekkida ka siis, kui kuulmekäigu välimises osas tekib väikesele paisele sarnanev mädanik furunkul. Sel juhul on kõrv katsudes valus. Kõrvalesta tõmbamisel veidi üles ja taha on mädanik kuulmekäigus tavaliselt näha.
Kõrvavalu võivad põhjustada ka kõrvast kaugemal asuvad protsessid, kust närvide kaudu kiirgab valu kõrva.

KUULMISLANGUSE Diagnoosimine
Kuulmislangust saab kontrollida audiomeetriliselt selleks pannakse pähe kõrvaklapid, lastakse kõrva erinevaid helisid ning inimene peab andma märku, millal kui hakkab kuulma hästi nõrka heli.
Väikestel lastel määratakse otoakustilisi emissioone aparaat saadab kõrva teatud signaalid ja väga tundlik mikrofon võtab vastu kõrvast tulnud nõrgad helisignaalid.
Kui lisaks kuulmislangusele esineb ka tasakaaluhäireid, võib uurida nüstagmide mõlema silmamuna tahtele allumatute sümmeetriliste ja rütmiliste liigutuste esinemist/puudumist.
Kuulmislanguse Koduse ravi võimalused
Kõrvapõletiku korral kõrva soojendada, valu vähendavaid tablette (ibuprofeeni) ja kõrvatilku. Üle 38C palaviku korral võib võtta palavikku alandavaid tablette (aspiriini, paratsetamooli). Kõrvapõletiku tekkimise ära hoidmiseks tuleks vältida külmetumist.
Mürarikka töökorral on soovitav kasutada kõrvade kaitseks näiteks kõrvaklappe.
Arsti poole pöördu juhul, kui

on probleeme kuulmisega
kõrvavalu ei möödu paari päeva jooksul
püsib kõrge palavik
haigestud raseduse ajal

KUULMISLANGUSE ASTMED

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kuulmislanguse astmete klassifikatsioon:

Kuulmislanguse aste	Audiomeetriline ISO väärtus sagedustel 500, 1000, 2000 ja 4000 Hz	Kirjeldus
Kuulmislangust ei ole	0-25 dB (paremini kuulev kõrv)	Kuulmisega seotud probleeme ei esine või esinevad need vähesel määral. Kuuleb sositamist.
Kerge kuulmislangus	26-40 dB (paremini kuulev kõrv)	Võimeline kuulma ja kordama normaalhääletugevusega 1 m kauguselt öeldud sõnu. Võib soovitada kuuldeaparaate.
Keskmine kuulmislangus	41-60 dB (paremini kuulev kõrv)	Võimeline kuulma ja kordama kõrgenatud häälega 1 m kauguselt öeldud sõnu. Kuuldeaparaadid vajalikud; soovitav FM-süsteem
Raske kuulmislangus	61-80 dB (paremini kuulev kõrv)	Võimeline kuulma mõningaid sõnu, kui neid karjuda paremini kuulvasse kõrva. Kuuldeaparaadid vajalikud; soovitav FM-süsteem
Sügav kuulmislangus	81 dB või rohkem (paremini kuulev kõrv)	Ei ole võimeline kuulma ka paremini kuulvasse kõrva karjutavat. Kuuldeaparaadid vajalikud; võib soovitada sisekõrva implantatsiooni; FM-süsteem vajalik

Milliseid kuulmisuuringuid tehakse ?

1. Subjektiivsed kuulmisuuringud:

Kuulmisläve määramine (toonaudiomeetria).
Ebamugavusläve määramine.

2. Objektiivsed kuulmisuuringud:

Tümpanomeetria. (annab hea ülevaate trummikile, kuulmeluukeste ahela, ovaalakna, kuulmetõri seisundist ja nendevahelisest funktsioonist.)
Stapedius-reflekside määramine. (uuring heli vastuvõtva, seda muundava ja analüüsiva struktuuri tööst.)
ABR ehk ajutüve kutsepotentsiaalide määramine (kuulmisnärvi seisundi määramine)
Ajutüve kutsepotentsiaalide skriininguuring.
OAE (otoakustiliste emissioonide) määramine. (sisekõrva seisundi määramine).

Toonaudiomeetria

Kuulmist on võimalik täpsemalt mõõta audiomeetri abil, kus kliendile pannakse kõrvaklappid pähe ja lastakse erinevaid toone kõrgemast -> madalamaks ja patsiendile antakse kätte nupp, kui kuuleb tooni vajutab nuppu ja vastavalt sellele koostatakse audiogramm, mis baseerub kaheksal sagedusel vahemikus 125 kuni 8000 hertsi. Graafik kuvab vaikseima heli nivoo, mida patsient on võimeline vastavas sagedusribas kuulma.

Toonaudiomeetriat ehk tavalist audiomeetriat on võimalik teha täiskasvanutel ja lastel alates 5.–6. eluaastast. Väikelastel on alates 2. eluaastast võimalik kasutada mängaudiomeetriat, mille puhul heliärritus on seostatud mõne mängulise tegevusega, mis äratab lapse huvi ja tähelepanu helide suhtes.

Audiomeeter (kuulmismõõtur) on elektriline heligeneraator, mille abil on võimalik saada puhtaid toone vahemikus 125–8000 Hz, tavaliselt oktaaviliste vahedega. Heli intensiivsus ehk tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB), on reguleeritav vaevu kuuldavast helist (0 dB) kuni väga suure intensiivsusega (100–110 dB) helideni. Audiomeetrid gradueeritakse nii, et normaalne kuulmislävi kõikide toonide osas on 0 dB. Kuulmise nõrgenemisel kuulmislävi (heli intensiivsus, mille juures uuritav hakkab vastavat tooni kuulma) suureneb näiteks 40, 60, 80 dB.

Luujuhtivusaudiomeetriat (selleks kasutatakse nibujätke või otsmiku vastu asetatud luujuhtivusvibraatorit). Kumbagi kõrva uuritakse eraldi. Audiomeetria tulemused kujutatakse graafiliselt audiogrammil. Helijuhteaparaadi (keskkõrva) kahjustuse korral on õhukuuldavus langenud kuni 50–60 dB, luukuuldavus on normaalne või vähe langenud. Heli vastuvõtva aparaadi (sisekõrva) kahjustuse puhul on õhu- ja luukuuldavus enam-vähem ühtlaselt nõrgenenud, kuulmise languse aste võib ulatuda täieliku kurtuseni. Sageli esinevad segatüüpi kuulmishäired, st keskkõrva ja sisekõrva kombineeritud kahjustus.

Audiogrammi näide – Kui inimesel kuulmine korras, toonid, 0-20db vahel.

Audiogrammi näide kus inimesel on kuulmislangus.
(Klassikaline kõrgsageduslik kuulmiskangus, sisekõrva probleemide korral)

Audiogrammi näide kus inimesel on kuulmislangus.
(Klassikaline kõrgsageduslik kuulmiskangus, keskkõrva probleemide korral)

Tema luujuhtivus lävi on normaalne, mõlemas kõrvas, ehk sisekõrv töötab normaalselt, kui keskkõrvast heli edasi hästi ei lähe.

Tümpanomeetria

on täiendav uuring kõrvavaevuste diagnostikas. Selleks kasutatakse seadet, tümpanomeetrit, mis registreerib trummikile liikuvuse, rõhu keskkõrvas, rõhugradiendi ja kuulmekanali mahu.Tümpanomeetria on lihtne, kiire, töökindel ja usaldusväärne uuring, mis annab hea ülevaate trummikile, kuulmeluukeste ahela, ovaalakna, kuulmetõri seisundist ja nendevahelisest funktsioonist.

Tümpanomeeter

Nii saadakse uuringu tulemus tümpanogramm.

Uuringu osana on võimalik hinnata ka M.stapedius tympani reaktsiooni heliärritusele, nn. stapedius reflekse ja nii saada teavet ka heli vastuvõtva, juhteteede ja kuulmiskeskuse tööst. Uuringu biomehaaniliseks aluseks on hermeetilise süsteemi loomine seadme otsiku ja kuulmekäigu vahel. Tümpanomeeter väljastab kindla sageduse ja valjusega helienergiaimpulsi, mille järgselt registreeritakse seadme mikrofoniga tagasipeegelduva helienergia hulk. Seadme protsessor võrdleb neid väärtusi omavahel ja kalkuleerib kuulmekile ja kuulmeluukeste ahela kaudu neelduva energia. Mida suurem on heli juhtiva

ahela elastsus, seda vähem helienergiat naaseb tagasi seadme andurisse ja vastupidi. Nii saadakse tümpanomeetria olulisem mõõdetav parameeter: kuulmekile liikuvus ehk elastsus ( ingl. k.compliance). Seda mõõdetakse mahuühiku, milliliitritega, see on ekvivalentne helijuhtiva ahela mobiilsusega.

Näiteks vedeliku esinemisel keskkõrvas on arusaadavalt vähenenud kuulmekile liikuvus, seda vähem tümpanomeetri poolt väljastatud helienergia impulsist neeldub, enamus sellest registreritakse tagasitulevana ja saadaksegi madal elastsus. Trummikile elastsuse alusel on võimalik teada ka rõhku keskkõrvas, seda võrreldes atmosfääri rõhuga. Uuringu ajal registreeritakse heli juhtiva ahela elastsust erinevate, seadme poolt täpselt doseeritud rõhkude foonil. Instrument väljastab uuringutulemuse graafiliselt, mida nimetatakse tümpanogrammiks. Graafiku Y teljel on esitatud elastsuse väärtuse sõltuvus muutuvast rõhust X teljel, süsteemis seadme andur kuulmekäik.

Arvväärtusena esitatakse eraldi elastsus ja kuulmekanali maht, milliliitrites ning maksimaalse elastsuse juures olev rõhk keskkõrvas, dekapascalites, daPa. Sama ühikuga väljendatakse ka rõhugradienti, ehk rõhuväärtust mille juures moodustab elastsus 50 %. Uuringutulemuse kiiremaks tõlgendamiseks on tümpanogrammil esitatud ka “ normi aken”. Kui graafiku tipp asetseb selles aknas, siis on keskkõrva funktsioon normis.

K.Feldmann ́i järgi jaotatakse tümpanogramme järmiselt:

A -normaalne;
A1 – lõtv, üliliikuv, kõrge tipp;
A2 – jäik, armistunud trummikile, tipp madal;
B – puudub tipp, tümpanogramm sirge, tähistab vedeliku keskkõrvas;
C – tipp negatiivse rõhu alas, alarõhk trummiõõnes, viitab tuba auditiva funktsiooni häirele;
D ja E tümpanogramm M kujuline, kuulmekile ebanormaalselt liikuv, võimalik kuulmeluukeste ahela katkemine.

Normis on see A tähe kujuline, seda nimetataksegi A tüüpi tümpanogrammiks.

Stapedius reflekside hindamiseks produtseerib instrument erineva sagedusega konstantse helitugevusega (85dB) heliimpulsi ja registreerib seejärel kuulmekile elastsuse muutuse. Heliimpulss levib kuulmekile ja kuulmeluukeste ahela kaudu ovalaknani sealt aga teoni. Mehaaniline helienergia muundatakse närviimpulsiks, mis levib mööda VIII kraniaalnärvi ajutüves asuvasse kuulmiskeskusesse. Toimub heliärrituse analüüs, kuna see on päris vali siis VII kraniaalnärvi mööda antakse impulss M.stapedius tymapni`le, järgneb selle pingutumie ja alaneb heli juhtiva ahela elastsus. See lihas töötab teadupärast kui füsioloogiline “helitugevuse – summutuse nupp”. M.stapediuse kontraktsioon avaldub tümpanogrammil elastsuse langusena, nii saadakse täielik ülevaade heli vastuvõtva, seda muundava ja analüüsiva struktuuri tööst.

KUULMISPUUDEST LÄHEMALT

Kuulmine on väga oluline sotsiaalseks suhtlemiseks: mida varem pöörata probleemile tähelepanu ja hakata kasutama kuuldeaparaate, seda tulemuslikum see on.

Kõrges eas ja juba tugeva kuulmislangusega inimesed on sageli dilemma ees – raske on tehnilise abivahendiga harjuda, rahalistel põhjustel peavad nad tihti leppima kõige odavamate ja lihtsamate aparaatidega, mis sageli jäävad kasutult sahtlisse seisma.

Seepärast kutsutaksegi inimesi testima oma kuulmist, et vajadusel spetsialisti poole pöörduda ja õigeaegselt abi saada.

Vananemisega kaasnev kuulmise halvenemine toimub aeglaselt ning tihti märkamatultki.

Inimene ise arvab, et kõrv on endiselt terav, kuid sõnadest ei saa ikka ja jälle selgelt aru. Eriti seal, kus rohkem kära või palju rääkijaid.

Kõigepealt hakkavad tuhmuma kõrgemad sagedused – tasapisi kaovad helide maailmast rohutirtsude sirin ning pisemate lindude laul, samuti tundub äratuskella kõrge pinin vaiksemana.

Just kõrgemate sageduste, 2–8 kHz piirkonnas asuvad ka konsonandid, nagu f, k, p, s ja t, ning seetõttu kostavad sõnadki segasemalt.

Miks kuuldeaparaadid peavad olema nii keerukad? Kuulmine ei halvene enamikel juhtudel mitte lineaarselt – kaduma hakkavad esmalt vaiksed helid, valjusid helisid kuulevad vaegkuuljad hästi ja paradoksaalselt muutuvad valjud helid vahel ebameeldivaks/liig valjuks isegi varem, kui normaalselt kuuljatel.

Ehk lühidalt – valjuse tajumine muutub ehk komprimeerub: normaalne diapasoon on 0 dB kuni 110 dB, vaegkuuljal kuulmislävega nt 50 dB võib diapasoon olla 50 dB kuni 95dB (s.t, ebamugavuslävi saabub juba 95 dB juures).

Kogu diapasoon väga vaiksest helist 50 dB kuni 95 dB = 45dB, seega palju kitsam kui normaalselt. Seda kutsutakse heli valjuse taju kiirenemise fenomeniks.

Nii peab kuuldeaparaat n-ö taju uuesti laiali venitama – tooma tagasi vaiksed helid ja mitte võimendama valjusid helisid.

Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast.

Kuulmishäirete liigid on:

KONDUKTIIVNE KUULMISLANGUS – Helijuhteaparaadi (kesk- ja väliskõrva) kahjustus – põhjustab eeskätt madalamate helide kuuldavuse langus. Väliskõrvas võib heli levimise takistuse põhjuseks olla kas vaegummistus või infektsioon, keskkõrvas krooniline põletik või limakõrv. Konduktiivne kuulmislangus võib kergel või mõõdukal kujul mööduda või süveneda.
SENSORINEURAALNE KUULMISLANGUS – Helivastuvõtuaparaadi (sisekõrva) kahjustus – langenud on eelkõige kõrgete helide kuuldavus. Heli ajju edastamise takistuseks võib olla karvarakkude puudumine või nende kahjustus, mida võivad põhjustada liigne müra, ototoksiliste ravimite tarvitamine või isegi mumpsi ja meningiidi põdemine. Sensorineuraalne kuulmislangus on tavaliselt pöördumatu, esinedes kergel, mõõdukal, raskel või sügaval kujul.
TSENTRAALNE KUULMISLANGUS – Tsentraalse auditoorse süsteemi kahjustus (peaaju oimusagaras).
SEGATÜÜPI KUULMISLANGUS – tekib kui kahjustused esinevad samal ajal mitmes kõrva osas.

Kes on kuulmispuudega inimene?

Kuulmispuudega inimesed jagunevad vaegkuuljateks (on olemas mingi kuulmisjääk, enamasti kasutavad kuulmisaparaati ja suhtlevad suulises keeles) ja kurtideks (kuulmislangus enmasti üle 80-90 dB, kes kõnet ei kuule suhtlevad enamasti viipekeeles)

Kuidas kuulmispuue avaldub ja kuidas seda ära tunda ?

Ei saada hästi aru kõnest küsib pidevalt üle.
Ei reageeri korduvale pöördumisele.
Ei kuule telefonis juttu või küsib palju üle.
Ei kuule uksekella, kuid on kuulda, et on kodus.
Teler või raadio mängivad liiga valjusti.
Suhtlemine teiste inimestega on raskendatud ja tänu sellele võib olla erak.
Kõrvad vilistavad (vilin, kohin, undamine, rohutirtsud jms.)
Inimene vastab küsimusele mhmh. kuid ei vasta sellele mida küsiti.
Annab küsimusele ebakohaseid vastuseid, ei saanud õieti aru mida küsiti.
Kipub pöörama ühe kõrva rääkija poole.
Räägib liiga valjult või vaikselt.
Hoidub suhtlemast või jääb kõrvaltvaatajaks.
Mõistab öeldut ebaadekvaatselt.
Ütleb, et ma kuulen küll, kuid ei saanud aru.
Raagid pika jutu maha ja su käest küsitakse: Mida ? Ah ?
Kõne tempo on aeglane ja kõne monotoonne.

Lastel esineb enamasti kõnehäireid.

Lapse kõne ei arene või areng on väga aeglane
Peale haigust on oluliselt halvenenud kõnest arusaamine või helidele reageerimine
Küsib tihti üle: mida? Ah?
Ei kuule käsklusi, korraldusi suuremalt vahemaal või selja tagant
Ei erista 2/3 konsonantidest ~2 m kauguselt (näiteks paneme pähe mütsi- võtab kapist püksid)
Tundub tähelepanematu
Jätab ära sõnalõpud (vaata-vaatas, õpi-õpib, koera-koerad)
Eristab halvasti häälduslikult lähedasi häälikuid (kallab-kannab, paha-maha)
Segistab sulghäälikuid K-T (kool-tool, kokk-kott)
Häälik S puudub või esineb sellega vaeghääldust
Jätab konsonantühendis osa häälikuid hääldamata (küpised-küpsised, ümbik-ümbrik)
Jätab sõnast välja halvasti nähtavad häälikud K ja H (a´en-aken, a´i-ahi)
Asendab sõnas kaashäälikuid mingi hästinähtava häälikuga (pibu-tibu, tits-kits)
Lause tihti ühesõnaline (istu– mina istun)
Eksib käände- ja pöördelõppudes (lähen ema koju- lähen emaga koju, isa on tööle– isa on tööl)
Nimisõnad on tavaliselt nimetavas käändes, tegusõnad ainsuse 3.pöördes
Kõne tempo on aeglane ja kõne monotoonne

Hiliskurdistunud inimese hirmud.

Ei julge tunnistada omale, et on vaegkuulja.
Ei julge öelda, et ei kuule hästi, kardab eelarvamusi.
Ei julge korduvalt üle küsida, kardab, et peetakse rumalaks.
Ei julge kanda kuuldeaparaati, kardab, et peetakse imelikuks.
Väldib suhtlemist, hoiab eemale, et mitte rumalasse olukorda sattuda.
Seltskonnas naerdakse, kardab, et tema üle. (selgita mille üle tegelikult naerdi).
Psüholoogilised protsessid (viha, kurbus, enesesüüdistus-miks mina jms).

Kuulmispuue ei ole vaimupuue !

Ühiskonnas esineb sageli väärarusaam, et kui kuulmispuudega inimene ei saa jutust aru siis tõenäoliselt ei ole tal peas kõik korras ja tal puudub mõtlemisvõime, see ei ole tõsi !

Kuulmispuudega inimene on täiesti tavaline inimene, ainsa vahega, et ta ei kuule hästi.

Kuidas kuulmispuudega inimesega suhelda ?

Pöördu otse tema poole, ära räägi küljega ega seljatagant.
Arvesta, et pimedas on kõnest arusaamine tunduvalt raskem kui valges.
Ära varja oma suud, ega hoia kätt suu ees, räägi selgelt ja aeglaselt.
Ära karju, räägi normaalse häälega.
Ära sosista kõrva, ta ei pruugi aru saada.
Mürarikkamas kohas kutsu vaiksemasse nurka, kus saab jutust paremini aru.
Kui ruumis on muud müraallikad muusika, raadio, tv, lülita need ajutiselt välja.
Seltskonnas ärge rääkige läbisegi, talle on kuuldav on vaid üks puder.
Ära hõika talle kaugelt vaid tule ligemale ja räägi alles siis.
Kui sul on kahtlus, et ta pole päris õieti asjast aru saanud küsi üle.
Tähtsamad asjad kirjuta paberile või saada elektrooniliste kanalite kaudu.

Ära kunagi ütle kuulmispuudega inimesele ega toimi järgnevalt:

Ära kunagi vastata kuulmispuudega inimese eest, kui ta pole aru saanud küsimusest.
Ära ütle kunagi “Ah ei midagi, pole tähtis” vaid ütle uuesti millest rääkisid.
Ära kunagi ütle “Ah sa ei kuule niikuinii, sinuga pole mõtet rääkida.”
Ära kunagi ütle “Mitte, et sa ei kuule aga sa ei taha kuulda”.
Ära väldi kuulmispuudega inimestega suhtlemist ega suhtle tema küsimustest teistega, ta oskab ise omadele küsimustele vastuse anda.

Kuidas tulla toime kuulmispuudega?

Kuulmisrehabilitatsiooni (rehabiliteerima – töövõimet taastama) moodustavad mitmesugused uuringud, protseduurid, teenused jt., nagu:

kuulmise audimeetriline uuring,
kuuldeaparaadi määramine ja sobitamine,
individuaalotsiku valmistamine,
kuuldeaparaadi käsitlemise õpetus ja kohanemistreening, perioodiline kontroll, remont, korduv reguleerimine jt.,
logopeediline ja pedagoogiline töö vaegkuuljaga,
töö ja elukutse omandamisega seotud küsimused.

Abivahendid kuulmispuude rehabilitatsiooniks:

KUULDEAPARAAT SEALHULGAS KÕRVATAGUSED JA KÕRVASISESED.

Asetuse alusel saab kuuldeaparaate jagada enamasti:

kõrvatagusteks kuuldeaparaatideksKõrvatagune kuuldeaparaat koosneb järgmistest osadest:1. Elektrooniline võimendi, mis asetatakse kõrva taha
2. Helivoolik (plasttoru)
3. Otsik, kuhu juhitakse heli helivooliku kaudu kuuldeaparaadist kõrva
kõrvasisesteks kuuldeaparaatideks – tehnoloogia võimaldab individuaalsete jäljendite järgi toota ka imeväikseid kosmeetiliselt nägusaid ja täielikult kuulmekäiku peituvaid kuuldeaparaate. Siin tuleb arvestada siiski asjaoluga, et telefoni suurusest tingituna on taolised mudelid sobivad vaid kerge-keskmise kuulmislanguse korral.

Tööpõhimõtte järgi jagunevad kuuldeaparaadid:

1. Analoog kuuldepaaraadid

Lihtsamad analoogaparaadid koosnevad tihti ainult mikrofonist, võimendist ja valjuhääldist. Tavaliselt reguleeritakse helivaljust potentsiomeetriga käsitsi (väike rattake kuuldeaparaadil). Keerulisematel aparaatidel toimub ka helisignaali töötlemine vastavalt kuulmislangusele filtervõimendis. Kallimates aparaatides on olemas ka automaatne helivaljuse regulaator, mis seadistatakse kuulmisuurija poolt. Filtri sageduse reguleerimiseks kasutab kuulmisuurija minikruvikeerajat, keerates vastavaid reguleerorganeid. Keerulisematel aparaatidel on neid reguleerorganeid 2 kuni 8. Analoogaparaadi häälestamine võib kujuneda keeruliseks. Pärast häälestamist tuleks kuuldeaparaati kontrollida kindlasti ka testboksis, et veenduda häälestuse täpsuses.

Analoog-digitaalsetel aparaatidel toimub filtri häälestamine arvuti abil. Kuuldeaparaat ühendatakse arvuti programmeerimisseadmega erilise juhtme abil. Arvutiekraanil näeb juba kuulmisuurija, mida ta konkreetselt muudab ja kuidas see mõjutab vaegkuulja kuulmislanguse kompenseerimist.
On kasutusel ka nn segaaparaadid, kus osa aparaati on analoogtehnikas tehtud ja osaliselt digitaaltehnikal baseeruv. Sellised on nn ülemineku perioodi aparaadid. Nendes aparaatides kasutatakse digitaalset juhitavat (arvuti poolt häälestatavat) filtrit, milline hõlbustab kuulmisuurija tööd.

2. Digitaalsed kuuldeaparaadid

Digitaalsed protsessorid suudavad teha sadu tuhandeid matemaatilise tehteid sekundis. Sisenevat signaali analüüsitakse ja erinevaid algoritme kasutades püütakse võimendada ainult kõnest arusaamiseks olulist informatsiooni, filtreerides välja segavad helid. Kuuldeaparaadid on muutunud mitmekanalilisteks (üle 20), mis võimaldab erinevatel sagedustel kasutada erinevaid algoritme. Ka oskavad tänapäevased kuuldeaparaadid automaatselt otsustada, mis valjusega helisid kui palju võimendada – tasaseid rohkem, valjusid vähem. Mitme mikrofoniga kuuldeaparaadid on vastavalt akustilisele situatsioonile võimelised mikrofone automaatselt ümber lülitama. Teatud kuuldeaparaadid suhtlevad raadioside kaudu omavahel ja käituvad kuulmislangusega lapse kõrvades ühtse süsteemina. Kasutajate rahulolu kuuldeaparaatidega on tänu sellele märgatavalt tõusnud.

KUULDEAPARAATIDE OSAD

Helisignaalid püütakse kinni mikrofoniga ning muudetakse digitaalseteks. Järgnevalt heli kompresseeritakse ning kõnehelid eraldatakse taustamürast – nii hästi, kui võimalik. Võimendatud kõnesagedused muundatakse taas analoogkujule ning suunatakse kuulari vahendusel kuulmekäiku.

Kompresseerimine (ehk tugevuste ühtlustamine) on vajalik selleks, et võimendatud helinivoo ei ületaks 100–110 dB piiri, millest tugevamad helid põhjustavad ebamugavust.

Protsessor proovib leida parima kompromissi dünaamika ja kompressiooni vahel, et töödeldud heli kõlaks võimalikult autentsena.

“Targemad” seadmed kasutavad nn mitmeribalist kompressiooni (multiband compression), mis eristab kõigepealt erinevad sagedusribad ning kokkuvõttes säilitab loomulikuma heli sagedusvahemikke eraldi kompresseerides.

Kuuldeaparaadi südameks on võimekas heliprotsessor, mis suudab teha miljoneid arvutusi sekundis ning mis aastaid tagasi poleks kaugeltki kuulmekäiku mahtunud.

Suuremad aparaatide tootjad valmistavad (või tellivad) protsessorid ise. Näiteks Taani päritolu Oticon kasutab arenduses olevas mudelis 32bitist kahetuumalist protsessorit, koostöös 1–3megabitise töömäluga.

Algoritmide ning seadmete areng pole aga loomulikult peatunud – erinevaid tehnoloogiaid lisandub paralleelselt seadmete võimekuse kasvuga.

Tipptehnoloogia võimaldab tänapäeval väikeste lisaseadmete abil ühendada kuuldeaparaadid otse mobiiltelefoni, FM-saatja ning audio/TV-seadmega.

Androidi-nutitelefonide vastava äpi abil saab ka teatud kuuldeaparaate juhtida (valjust reguleerida, programme muuta jne).

KUULDEAPARAADI HINNAD

Kuuldeaparaatide hinnad on enamasti vahemikus 500–2500 eurot, ning mida suutlikumad algoritmid ning võimekam protsessor (loe: kallim seade), seda parem on loomulikult lõpptulemus.

Erinevad kuulmisaparaatide tootjad:

Siemens (Saksa ettevõte) – www: http://hearing.siemens.com/
Oticon – (Taani ettevõte) kuuldeaparaate. – http://www.oticon.com/
Widex (Taani ettevõte) – www: http://www.widex.com/
Phonak (Šveitsi ettevõte) – www: http://www.phonak.com/
Tondi Elektroonika ( Eesti ettevõte) www: http://www.tondi.ee/en/ (Enam ei valmista kuuldeaparaate müüdi Widex-le)
Rexton (Saksa ettevõte) www: http://www.rexton.com/
A&M – www: http://www.hearing-am.com/
Starkey (USA ettevõte) – www: http://www.starkey.com/
Resound – www: http://www.resound.com/ (Sellesse tootja kaubamärgid on ka Danavox, Beltone jt.)

Kuuldeaparaatide valik sõltub enamasti:

kuulmislanguse astmest ( kui tugev võimendus on vajalik).
kuulmislanguse tüübist ( milline sageduspiirkond on haaratud).
kuuldeaparaadi käsitsemise mugavusest
kuuldeaparaadi keerukuse astmest
kuuldeaparaadi ühendamise võimalikkus teiste abivahenditega (sinihamba toetus, streameri kasutus.)
millist mudelit vaegkuulja eelistab (kõrvatagune, kõrvasisene, vms.)
kuuldeaparaadi hinnast. (Korralik aparaat maksab korralikku hinda ligi 1000+€.)

Kahepoolse kuulmislanguse korral on oluline sobitada kaks kuuldeaparaati:

parem arusaamine kõnest.
parem kõne mõistmine grupis ja taustamüras.
parem heli lokaliseerimine e. heli suunataju.
parem heli kvaliteet.
võimendus vaiksem – vähem moonutusi.
suurem kuulmisdistants.
parem heli identifitseerimine.
mõlemad kõrvad “aktiivselt tegevuses” – vähem kuulmislanguse süvenemist.
kuulamine vähemväsitavam ja meeldivam.
tasakaalustatud kuulamise tunne (stereo efekt).
müra parem talumine.
tinnituse parem maskeerimine.
kasutaja rahulolu.

KUIDAS KUULDEPARAATI SAADA ?

Kuuldeaparaadi saamise protsess on enamasti sarnane.

Patsient pöördub perearstile kaebusega, perearst suunab edasi kõrvaarstile.
Kõrvaarst teeb audiogrammi millega tuavstatakse patsiendi kuulmislanguse tase ja suunab edasi Kuulmiskeskusesse (patsient võib ise valida millisesse Kuulmiskekusesse läheb).
Patsient hangib enne Kuulmiskeskusesse minekut Maavalitsusest “Isikliku abivahendi kaardi” (lapsed kuni 18-aasta vanuseni, tööealised – kuulmislangusega 30 db ja enam, invaliidsusgrupiga inimesed ja pensionärid).
Patsient läheb kuulmiskekusesse sobivat aparaati saama. (Kõrvataguse saab sobiva aparaadi olemasolul kohe, kõrvasisese peale individuaalse kõrvajäljendi järgi valmimisel).

(lapsed kuni 18-aasta vanuseni, tööealised – kuulmislangusega 30 db ja enam, invaliidsusgrupiga inimesed ja pensionärid),

EESTI KUULMISKEKSUSTE JA KÕRVAAPARAATIDE MÜÜJATE LOETELU

MTÜKuulmisrehabilitatsiooni Keskus

Aadress: Lembitu 10B, Tallinn (hoovimajas 1 korrus)
Tel: +372 6454 046
www: http://www.stillen.ee/
E-mail: mail@stillen.ee – margit@stillen.ee
müüvad enamasti Oticon (Taani ettevõte) kuuldeaparaate. – http://www.oticon.com/

SA Tartu Ülikooli Kliinikum – Kuulmise ja kõnestamise osakond

Puusepa 1a, Tartu
tel: +372 731 9478; +372 731 9479
www: http://www.kliinikum.ee/korvakliinik/
e-mail: Reet.Tikk@kliinikum.ee

Tartus müüdavad kuuldeaparaadid:

Siemens (Saksa ettevõte) – www: http://hearing.siemens.com/
Widex (Taani ettevõte) – www: http://www.widex.com/
Phonak (Šveitsi ettevõte) – www: http://www.phonak.com/
Tondi Elektroonika ( Eesti ettevõte) www: http://www.tondi.ee/en/
Rexton (Saksa ettevõte) www: http://www.rexton.com/

SA Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik

Aadress: Mustamäe tee 55A, Tallinn
Tel: +372 6405 570
www: http://www.entc.ee/
E-mail: info@entc.ee
Müüvad enamasti Bernafon (Šveitsi ettevõte) kuuldeaparaate.
www: http://www.bernafon.com/

AS Ida-Tallinna Keskhaigla Kõrva- nina- ja kurguhaiguste keskus

Aadress: Ravi 18,Tallinn.
Tel: +372 620 7280; +372 620 7061
www: http://www.itk.ee/
E-mail: liina.luht@itk.ee
Kuulmiskeskus tegeleb enamasti Pőhja-Eesti kuulmispuuetega inimeste diagnostika-, ravi- ja rehabilitatsiooniga ning imikute ja väikelaste kuulmisskriininguga.

Müüdavad kuuldeaparaadid:

Siemens (Saksa ettevõte) – www: http://hearing.siemens.com/
Phonak (Šveitsi ettevõte) – www: http://www.phonak.com/
Rexton (Saksa ettevõte) www: http://www.rexton.com/
A&M – http://www.hearing-am.com/
Luukuulmisimplantaat Baha + kõneprotsessor.

Tervise Abi OÜ

Aadress: Ädala 8, Tallinn.
Tel: +372 6737 811
www: http://www.terviseabi.ee
Müüvad enamasti Danavox (Taani firma) kuuldeaparaate.(Kuid ka TrimFlex, Danavox 215 UT, U793), Kuuldeaparaat (LK 128, LK 148), Otsikud 1-5 suuruses, Patarei testreid, Patareid 13, 312, 675.

Tondi Elektroonika AS

Aadress: Pärnu mnt 142, Tallinn.
Tel: +372 6115 600
www: http://www.tondi.ee/en/
E-mail: mail@tondi.ee

AS Medicum, Lasnamäe Polikliinik

Aadress: Punane 61, Tallinn
Tel: +372 6050 708
www: www.medicum.ee/
E-mail: medicum@medicum.ee
Erinevad kuuldeaparaadid, müüakse patareisid ja otsikuid.

SA Ida-Viru Keskhaigla

Aadress: Ravi 10A, Kohtla-Järve
www: http://www.ivkh.ee/et/
Email: info@ivkh.ee
Müüakse Siemens kuuldeaparaate.

OÜ Corrigo

Aadress: Jaama 34, Jõhvi
Tel: +372 333 1115
www: http://www.corrigo.ee/
E-mail: aleksandra.aav@corrigo.ee
Müüakse Siemens kuuldeaparaate.

Viljandi Haigla SA

Aadress: Jämejala küla, Pärsti vald, Viljandimaa
Tel: +372 435 2022
E-mail: vmh@vmh.ee
Müüakse Siemens kuuldeaparaate.

KUULDEAPARAADI KASUTAJA MEELESPEA.

Kuuldeaparaati tuleb hoida hoolikalt ja mitte maha pilata, iga põrutus võib halvasti mõjuda.
Kuuldeparaati tuleb hoida puhtana, suurim vaenlane on kõrvavaik, mis võivad ummistada helikanalid.
Kuuldeaparaat on õrn elektroonikaparaat mis kardab niiskust.
Algajal kasutajal kõrv väsib ruttu, mida rohkem kasutada seda rutem kõrv harjub.
See on tavaline, et peale päevase kuuldeaparaadi kasutuse on mulje, et kõrv ei kuule ilma kuuldeaparaadita enam nii hästi kui enne kuuldeaparaadi kõrva panekut.
Algajal kasutajal võib kuulmisotsak kõrvas olla väga ebameeldiv ja tekitada valu.

MIDA TEHA KUI KUULDEAPARAAT VILISTAB ?

Standard kuulmisotsaku kasutamisel, võib otsak olla jäigastanud (vananenud), vajab väljavahetamist.
Standard kuumisotsaku kasutamisel, otsak võib olla liiga väike, pole liiga tihedalt kõrvas, vajab suuremat ostakut.
Kuulmisotsaku toru ei ole korralikult otsas, kuskil pääseb õhk ligi.
Kuulmislanguse tõttu on aparaat võimsam ja standardotsakuga hakkab vilistama, lahendus oleks lasta teha individuaalotsak.

MIDA TEHA KUI KUULDEAPARAAT EI TOIMI ?

Kontrolli, ega kuuldeaparaadi torustik ei ole vaiku täis.
Kontrolli, ega patarei ei ole tühi.
Vii remonti.

KUULDEAPARAADI HÄÄLESTAMINE

Seadistamiseks tuleb kuuldeaparaat ühendada arvutiga, milles olev rakendus muudab aparaadi korrektsioonide seadeid vastavalt diagnostika põhjal koostatud graafikule.

Ideaalis peaks tulemus saama nii lähedale tegelikule helile, kui aparaat seda võimaldab, ent reaalselt ei pruugi kõik nii libedalt laabuda.

Iga inimese kuulmissüsteem on siiski unikaalne ning seadeid saab reguleerida ka hiljem.

Kui seni olematud helid äkki kuuldavaks muutuvad, võib kogemus olla päris ehmatav. “Uued” helid võivad mõjuda väsitavalt ning nende nivood ei saagi alguses päris “normilähedaseks” võimendada.

Just taoliste olukordade jaoks on kuuldeaparaatidel funktsioon, mis võimaldab nivoosid näiteks kuu jooksul tõsta kuni jõutakse ideaalse seadistuseni.

Ka ei pruugi graafiku alusel tehtud seadistus olla sobiv iga kõrvaga – kuna kuulmekäigud on erinevad ja tekitavad erinevaid resonantse, siis ei pruugi kuularist tulev heli jõuda trumminahani üldse nagu arvutimudel eeldab.

Siis tuleb appi REM-mõõtmine – Real Ear Measurement. Kuulmekanalisse trummikile ette viiakse tilluke mikrofon ning mõõdetakse sinnani ulatuvaid helisid, mille põhjal omakorda muudetakse aparaadi korrektsiooniparameetreid.

KUULDEAPARAADI PATAREID

Kuuldeaparaadi patarei on tsink-õhk tüüpi patarei, mille üheks elektroodiks on tsink ja teiseks õhk. Nende kasutusele võtmisel eemaldatakse värviline kleeps kesta põhjas olevalt õhuavalt, seejärel on element töövõimeline paari kuu vältel. Patarei saavutab täisvõimsuse umbes ühe minuti pärast peale kleebise eemaldamist. Suletuna säilib laeng 2 ‒ 3 aastat. Kleepsu tagasikleepimine tühjenemist ei peata. Tsink-õhk patareid on odavad ning ohutud.

PATAREI KOOSTISOSAD

Enamlevinud patareide mudelid suuruse järjekorras on:

10 – (värvikood: Kollane) mahtuvus: 90 mAh (Kõrvasisestel kui ka kõrvatagustel aparaatidel) Kasutajateks enamasti lapsed ja madala kuulmislangusega inimestel.
312 – (värvikood: Pruun) mahtuvus: 160-180 mAh (Kõrvasisestel kui ka kõrvatagustel aparaatidel)
13 – (värvikood: Oranž) mahtuvus: 280-310 mAh (Kõrvatagustel aparaatidel) Mis on ühtlasi ka enimkasutatav Eestis.
675 – (värvikood: Sinine) mahtuvus: 600 mAh (Kõrvatagustel aparaatidel) Võimsamatel kuuldeaparaatidel.

Patareid peavad 12+ tunnise kasutuse juures enamasti vastu:

10 – 5-7 päeva.
312 – 6-9 päeva.
13 – 15-20 päeva.
675 – 20-25 päeva.

PATAREIDE KASUTUSMEELESPEA

Patarei vastupidamise kõikuvus tuleneb võimendusastmest, patarei mahtuvusest ja töötundide pikkusest päevas.
Kui aparaati ei kasutata tuleks see kindlasti ka välja lülitada juba enne kõrvast võtmist !
Kandke alati kaasas varu patareisid.
Patarei tühjenemine algab peale patareilt kleepsu eemaldamist, kuuldeaparaadi mitte kasutamine ei peata tühjenemist.
Pikemal aparaadi mittekasutamisel eemalda patarei kuuldeaparaadist.
Jälgi patareid ostes “Parim Enne” kuupäeva pakendilt !
Tühjaks saamisel vii poodides olevasse patareide kogumiskastidesse.

KUULDEAPARAADI INDIVIDUAALOTSAK

(Valmistatakse kõrvajäljendi alusel)Neid soovitatakse enamasti, inimestele kelle kuulmine on üsna tugevas languses ja tavaliste otsikutega kipub kuuldeaparaat vilisema. Muidugi võivad neid omale tellida Kuulmiskeskustest kõik soovijad, kuna need otsakud kestavad tunduvalt kauem kui tavaline standardotsak.

SPETSIAALSED TELEFONID

, millel on kõne helitugevuse ja kutsungi helitugevuse regulaatorid, T-kontuur jm;

Doro PhoneEasy® 312cs – http://www.doro.co.uk/doro-phoneeasy-312cs.html

TELEFONIKUULARI VÕIMENDI

– (seade kinnitatakse elastikvööga telefonikuulari külge) või võimendusega telefon.

SILMUSVÕIMENDI MOBIILTELEFONI, NUTITELEFONI, TAHVLI VÕI SÜLEARVUTIGA KASUTAMISEKS

; (kas juhtmega või sinihamba tehnoloogial põhinev)
Silmusvõimendid sinihamba tehnoloogia baasil, mis mõeldud nutitelelefonide, sülearvutite, tahvlite jms. sinihamba toega seadmetega:

Jentafon Wireless Loopset LPS-6 – https://www.jentafon.com/
Simenes easyTek – https://usa.bestsoundtechnology.com/
Artone 3MAX – http://www.artonecs.com/store/p1/Artone_3_MAX.html
MaxIT Pulse – http://www.halhen.com/cgi-bin/info.cgi?id=3656
Clarity CE50 HearIt – http://shop.clarityproducts.com/personal-listeners/

INTERNETI PÜSIÜHENDUSEGA ARVUTI, NUTITELEFON VÕI TAHVEL.

(email, skype, veebikaamera, whatsapp jt. suhtlustarkvarad)

Skype – http://www.skype.com
Whatsapp – https://www.whatsapp.com
Glide – http://www.glide.me/

FAKSIAPARAAT JA TEKSTITELEFON

VIBRAATORIGA ÄRATUSKELL;

VIBRAATORIGA JA VALGUSTUSEGA UKSEKELLAD;

Bellman & Sympon Portable Receiver – http://bellman.com/portable-receiver/

VIBRAATORIGA BEEBIANDUR

Bellman & Symphon – http://bellman.com/baby-cry-transmitter

UNIERSAALNE KÕNEVÕIMENDI E. KOMMUNIKAATOR (kõrvaklapid, mikrofon);

Bellmann & Symphon MAXI – http://bellman.com/maxi/
Bellmann & Symphon MINO – http://bellman.com/mino/
Bellmann & Symphon Domino Classic – http://bellman.com/domino-classic/
Bellmann & Symphon Domino PRO – http://bellman.com/domino-pro/
Comfort Duet – http://www.comfortaudio.com/comfort-duett/

KODUNE HÄIREKESKUS ;(spetsiaalsed suitsuandurid)

Soodustingimustel suitsuandurid kuulmispuudega inimestele

Alates 1.juulist 2014 on vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusele nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ tuleohutusseadmed kohustuslikud kõigile elanikele, kaasaarvatud vaegkuuljad. Vaegkuuljatele ei sobi nn tavalised suitsuandurid. Spetsiaalsete, sügava kuulmislangusega inimestele sobilike andurite maksumus küündib aga 320 EUR (5000 kroonini).

Tuleohutusseadmed, sh suitsuandurid puudega inimestele on lisatud riigi poolt kompenseeritavate tehniliste abivahendite nimekirja riigipoolse kompensatsioonimääraga 50%.

Soodustingimustel saavad suitsuandurit osta inimesed, kellel on kuulmislangus ja kes on:
1) tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% või kellele on määratud puude raskusaste;
2) vanaduspensioniealised isikud, kellel abivahend võimaldab parandada toimetulekut;
3) isikud, kes ei ole vanaduspensioniealised, kes ei oma töövõimetust ega puuet, kuid kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist.

Soodustingimustel suitsuandurite ostuks on vajalik omada isikliku abivahendi kaarti, mis väljastatakse Maavalitsustest.

INDUSKTSIOONVÕIMENDI SILMUSKONTUURIGA

Silmusvõimendi, induktsioonsilmus

Inglise keeles hearing loops, loopamplifier, induction loop systems

Induktsioonsilmus koos silmusvõimendiga on tehniline lahendus, mis aitab vaegkuuljaid olukordades, kus ümbritseva keskkonna müra on suur, heliallikas asub kaugel või on ruumis kajad. Sellised kohad võiksid näiteks olla teatrid, kirikud, erinevad teenindusletid, nõupidamiste ruumid, ühistransport ja põhimõtteliselt kõik avalikud kohad.
Lahenduse tehniline info:
Induktsioonvõimendi koos ruumi paigaldatud silmusega on elektrooniline seade, mis tekitab ruumi sobiva tugevusega magnetvälja. Magnetväljas indutseeritakse kuuldeaparaadi „T-mähises“ vool ning sellest tulenevalt teeb kuuldeaparaat kuuldavaks näiteks teatrietenduse, televiisori või kollegid nõupidamisel.

Silmust koos võimendiga on võimalik paigalda väga erinevaid – alates üksikust teenindusletist, mille tööpiirkond võib olla ainult üks meeter, lõpetades suurte lennujaamadega või teatrisaalidega. Lisaks avalikele kohtadele on sobivaid seadmeid ka kodukasutusse, mida on väga mugav ühendada raadio või televiisoriga.

Eelised infrapuna (IR) või FM süsteemide ees on asjaolu, et vastuvõtja asub juba kuuldeaparaadis sees (kuuldeaparaadil peab olema režiimi valiku nupp „T“). Seega jääb ära erinevate lisaseadmete riputamine vaegkuulja külge, ning ei pea omama suurt kogus jagatavaid seadmeid – piisab vaid ühekordsest paigaldusest.

FM-SÜSTEEM (raadiosaatja ja -vastuvõtja põhimõttel töötav seade) ja palju muid seameid.

FM-süsteem on koos kuuldeaparaatide või implantaadi kõneprotsessoriga kasutatav traadita suhtlemisabivahend, mis võimaldab rääkijal ruumis vabalt liikuda. FM-süsteemi abil suureneb heliallika ja taustamüra vaheline suhe ning väheneb taustamüra mõju.

Osad
FM-süsteem koosneb rääkija külge kinnitatavast saatjast ja kuulmisabivahendiga ühendatavast vastuvõtjast.
FM-süsteemi saab kasutada koolis, loengutel jms olukordades, aga ka juhul, kui tavalise kuulmisabivahendiga on kuulamine taustamüra tõttu raske (tänaval, autos-bussis, televiisorit vaadates, sportides jne).

Kasutamisest
Kasutamisel on oluline paigutada saatja mikrofon heliallika lähedusse (kinnitada kõneleja rinnale, kõlari vm külge). Kuna õpetaja mikrofon on tavaliselt suundmikrofon, peaks jälgima, et ta oleks kinnitatud suunaga suu poole. Tuleb arvestada, et ehted, raamatud vm ei läheks vastu mikrofoni. Samuti on FM abil kuulajale ebameeldiv igasugune muu krõbistamine ja müra (paberikrabin, pliiatsiga toksimine jne).

Vahetunniks tuleb süsteem välja lülitada.

Kuna FM kaudu kuuldub selle kasutajale koolitunnis vaid õpetaja jutt, peaks õpetaja teiste õpilaste poolt öeldu üle kordama.
Tuleb arvestada, et FM-süsteem võib eri klassides erinevalt käituda (näiteks reageerida elektrilistele ja elektroonilistele signaalidele). Kui koolis on mitu FM-süsteemi kasutajat, peaksid saatjad olema erinevatel sagedustel.

Vaegkuuljaid, kes oma igapäevaelu-, õppimise või tööga toimetulemiseks peavad kasutama tehnilisi abivahendeid, on ca 8-10% elanikkonnast.

VIIPEKEEL JA VIIPEKEELETÕLGI TEENUS.

Viipekeel koosneb viibetest, sõrmendamisest, artikulatsioonist ja miimikast. Eestis on ca 2000 inimest, kes suhtlemisel kuuljaga vajavad viipekeele tõlgi abi. Samuti võivad viipekeele tõlgi abi vajada ka kuuljad inimesed suhtlemisel kurdiga. Viipekeeletõlk on kahe keele ja kultuuri vahendajaks, kes tagab tõlkesituatsioonis mõlemale osapoolele keelelise võrdsuse. Professionaalsete viipekeeletõlkide töö on riiklikult tasustatud ja nad töötavad Eesti Kurtide Liidu juurde loodud tõlkekeskuste vahendusel. Viipekeele õppimise küsimustes võib pöörduda alati tõlkekeskuste poole.

Eesti Viipekeele tõlke ühendav organisatsioon – http://www.viipekeeletolgid.ee/
Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing – http://www.evkty.ee/
MTÜ Viipelend – http://www.viipelend.ee/
Tartu Viipekeeletõlgid MTÜ – http://www.tartuviipekeeletolgid.ee
Eesti viipekeele sõnastik – http://www.eki.ee/dict/viipekeel

SUULT LUGEMINE

Kuigi kuulmislangusega inimene on üsna hea suultlugeja ei saa ta kõigest siiski aru. Tegelikult liigub paljude häälikute puhul suu üsna sarnaselt (näiteks m ja p). Uuringute järgi on suultlugemine võimalik ainult 30% ulatuses ning ka siis, kui on olulised teatud soodustingimused (näole langev valgus, mõõdukas kaugus rääkijast, väljendusrikas miimika jne). Aeglane kõne, pingutavalt väljendusrikas miimika või artikulatsioon aitavad kuulmislangusega isikul paremini suult lugeda. Kui suu liigub vähe siis on raske ka suult lugeda.

SÜKROON KIRJUTUSTÕLKE KASUTAMINE.

Kirjutustõlge on teenus, kus tekst trükitakse ekraanile rääkijaga samal ajal. Kirjutustõlgi töövahendiks on tavaliselt süle- või tahvelarvuti. Kõige olulisemaks peetakse just rääkijaga samas tempos püsimist. Kirjutustõlkide trükkimiskiirus on keskmiselt 130 000 tähemärki tunnis, mis ümardatult on 36 tähemärki sekundis. Kiiremaks trükkimiseks kasutab kirjutustõlk kõiki kümmet sõrme. Teenus on vajalik, et saada võimalikult täpset informatsiooni näiteks loengutes, konverentsidel ja ka tööl.

KÕNETUVASTUS VAHENDITE JA TARKVARADE KASUTAMINE.

SOTSIAALNE JA PSÜHHOLOOGLINE NÕUSTAMINE.

Kuulmise kaotamine võib erinevatel inimestel tekitada erinevaid reaktsioone, mis võivad mõjutada inimest üheaegselt, võivad kaduda ja uuesti ilmuda. Pärast kuulmise kaotamist
vajavad inimesed aega muutustega kohanemiseks. Negatiivsed emotsioonid, mis võivad kuulmise halvenedes inimest vallata, on šokk, viha, kurbus, stress, depressioon.

On inimesi, kes ei kohane kunagi täielikult kuulmise kaotusega, kuid on ka neid, kes kohanevad sellega küll ühes situatsioonis, ent mitte teises. Seepärast on tähtis, et kuulmispuudega inimestele oleks võimalikult kättesaadav esmatasandi nõustamine, mille käigus nii nemad kui nende pereliikmed saavad vastused võimalikult paljudele probleemküsimustele.

Üle 95 db. kuulmislangust nimetatakse kurtuseks ja siinkohal pole kuuldeaparaat enam abiks.

Inimesed kes, on väikeeas kurdistunud, ehk enne kasutavad enamasti suhtlemisel viipekeelt, kuid need, kes on hiliskurdistud. e. on kõnekeele omandanud peale kurdistumist ei suuda kuuljate maailmast lahkuda, ega sulanduda kurtide kogukonda.

Siinkohal on neil hetkel ainsaks võimaluseks taas kuulda jäänud kasutades sisekõrvaimplantaati.

SISEKÕRVAIMPLANTAAT

Sisekõrva implantaadi osad ja tööpõhimõte

Implantaadi süsteem koosneb kahest osast: kirurgilisel teel implanteeritav vastuvõtja-stimulaator koos elektroodide kimbuga ning väline kõneprotsessor mikrofoni ja saatja rõngaga, mis saadab vajaliku informatsiooni implanteeritud osale.

Vastuvõtja-stimulaator paigaldatakse pea naha alla ning ankurdatakse koljuluusse. Elektroodide kimp viiakse operatsiooni käigus sisekõrva e tikku. Kuuldeaparaat stimuleerib võimendatud ja töödeldud helilainetega teos allesjäänud väliseid karvarakke, mis omakorda aktiveerivad kuulmisnärvi kiude. Implantaadisüsteemi erinevus kuuldeaparaadi töö põhimõttest ongi selles, et hävinud väliste karvarakkude asemel stimuleeritakse elektriliselt otse kuulmisnärvi kiude, kust informatsioon suundub kõrgemaid kuulmisteid pidi ajukoore kuulmiskeskusesse ja saabunud signaale trakteerib aju helidena.

Implantaadi väline osa sarnaneb kuuldeaparaadile: mikrofoni kaudu siseneb heliline informatsioon, kõrvataguses või kehalkantavas kõneprotsessoris toimub igale patsiendile individuaalselt programmeeritud strateegia alusel signaalide töötlus ja kodeerimine. Kodeeritud signaalid saadetakse magnetilise saatjarõnga kaudu naha all paiknevale vastuvõtja-stimulaatorile, mis edastab need elektroodide kimbule ja viimane omakorda kuulmisnärvi kiududele.

Sisseopereeritud implantaadiosa eelduseks on, et ta püsib kogu elu. See ei tähenda, et patsiendid tehnoloogilistest uuendustest ilma jääksid. Implantaadi töö sõltub kõneprotsessori võimalustest saata talle kodeeritud informatsiooni. Uute strateegiate ja uute protsessoritega saab edukalt stimuleerida implanteeritud osa.

Sisekõrvaimplantaat võib olla sobiv lahendus, kui on…

bilateraalne raske-sügav sensorineuraalne kuulmiskahjustus (objektiivselt määratud)
vähene või puudulik abi kuuldeaparaatidest ja FM-süsteemist kõnest aru saamisel, eelnev adekvaatne kuulmistreening (auditiiv-verbaalne treenitus)
vanus 12 elukuust 17 eluaastani
meditsiiniliste v radioloogiliste vastunäidustuste puudumine (n. kuulmisnärv peab olemas olema)
piisav eripedagoogiline ja logopeediline tugi
informeeritud ja koostöövalmid vanemad

Tuleb siiski meeles pidada, et ka implantaat pole lahendus kõigile sügava kuulmislangusega inimestele ja sobivatel implantaadikandidaatidel ja/või nende pereliikmetel tuleb teha kõvasti tööd, et kõnest aru saama ja kõnelema hakata.
Sobivaimad kandidaadid on kurdina sündinud väikelapsed vanuses alla 3 aasta. Seda põhjusel, et aju plastilisus kõne eristamisel ja omandamisel on just sel perioodil suurim. Mida aeg edasi, seda keerulisemaks muutub kõnest arusaamine ja omandamine (n üle 7aastastel lastel ning vanematel kurdina sündinud ja kõnet mitteomandanud isikutel on vähe lootust implantaadist abi saada). Samas on ideaalseteks kandidaatideks äkk- ja hiliskurdistunud täiskasvanud, kellel pikaaegne kuulmiskogemus ja väljakujunenud kõne. Kui kurdistumise ja implanteerimise vahe venib pikemaks kui 3 aastat, hakkavad need võimed ununema ja kasu implantaadist vähenema.

Sisekõrvaimplantaadi programmeerimine
Implanteeritul tuleb pärast operatsiooni 4–5 nädalat haava ja ümbritsevate kudede paranemist oodata, enne kui kõneprotsessori sisse saab lülitada. Sisselülitamine eeldab protsessori individuaalset programmeerimist – igal patsiendil on erinev lävi, mil kuulmisnärv elektrilisele stimulatsioonile reageerib. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab närvi reageerimisläve määrata juba operatsiooni käigus. See on suureks abiks väikelaste protsessorite programmeerimisel. Täiskasvanutel on siiski parem kõik kanalid eraldi ära testida ja koostada programm subjektiivseid elamusi arvestades. Esimesel aastal tuleb protsessorit korduvalt programmeerida, seda kasvõi armistumise käigus muutuva kudede takistuse tõttu. Esimesel sisselülitusel võivad helid tunduda võõrad ja hirmutavad. Harjutamise käigus osutuvad aga esmased programmid liiga nõrkadeks, mistõttu tulebki operatsioonijärgselt tihti sisekõrvaimplantatsiooni meeskonda külastada.

Sisekõrvaimplantantatsiooni tulemusi mõjutavad faktorid:

kuulmislanguse aste
eelnev kasu kuuldeaparaatidest
kurtuse kestus
tervislik seisund
ootused ja pühendumus re/habilitatsiooni suhtes
ekspressiivse kõne oskus (kõneldud või viibeldud) enne implantatsiooni

Luukuulmisimplantaat (BAHA) sobib, kellel on

väliskõrva ja keskkõrva haigus või arenguhäire, mille põhjustatud kuulmishäiret pole võimalik muude meetoditega parandada. Heli viiakse sisekõrva läbi luu.

Ajutüveimplantaat (ABI) sobib , kellel on

anatoomiliselt väärarenenud kohlea.
kahjustatud või puuduv kuulmisnärv (2. tüüpi neurofibromatoos: NF2 – kuulmisnärvikasvajad, mille opereerimise järgselt osaline või täielik kurdistumine).

Eestis seda operatsioon käesoleval ajal ei tehta.

Ükski eeltoodud abivahenditest ei taasta normaalset kuulmist ning kuulmistehnilisi abivahendeid kasutavatele jäävad ikkagi probleemseteks kuulamine taustamüras, distantsilt ja rääkija hääletugevus.

TULEVIKU TEHNOLOOGIA

Infrapuna mikrofon, suunamisega heliallikale.
Kõne tekstiks tegevad prillid.

Eesti Vaegkuuljate Liit osutab rehabilitatsiooniteenuseid

Rehabilitatsiooniteenuseid osutatakse kõikidele Sotsiaalkindlustusametist suunamiskirja saanud isikutele, kes pöörduvad teenuse saamiseks Eesti Vaegkuuljate Liidu poole. Eesti Vaegkuuljate Liidul on õigus teenuseosutamisest loobuda, kui isikul on puudest tingitud erivajadused, mille lahendamiseks ei ole rehabilitatsioonimeeskonna liikmetel vajalikul tasemel pädevust. Näiteks: kui isik, kelle diagnoosiks on autism või Sclerosis Multiplex, soovib saada oma puudest tulenevalt teenust, kuid rehabilitatsioonimeeskonna liige ei ole pädev seda osutama, soovitab Eesti Vaegkuuljate Liidu rehabilitatsiooniteenuse koordinaator kliendil pöörduda teise asutusse.

Rehabilitatsiooniteenusele registreerimiseks on vajalik omada kehtivat suunamiskirja, mille väljastab isikule Sotsiaalkindlustusamet. Suunamiskirja saamiseks pöördub klient kohaliku pensioniameti klienditeeninduse poole, esitades avalduse rehabilitatsiooniteenuse saamiseks kas posti teel või ise kohale minnes. Suunamiskiri väljastatakse kliendile posti või e-kirja teel. Suunamiskirja kehtivusaeg on (alates väljastamise kuupäevast) 21 päeva, selle aja jooksul peab klient valima endale sobiva rehabilitatsiooniasutuse ja registreerima end selle asutuse teenusejärjekorda. Juhul, kui klient ei ole 21 päeva jooksul suunamiskirja registreerinud, kaotab dokument kehtivuse ning klient peab uuesti pensioniametisse pöörduma.

Soovides teenust Eesti Vaegkuuljate Liidult, peab klient registreerima oma suunamiskirja endale sobivaimal viisil, kas helistades, saates e-kirja või tulles ise kontorisse. Rehabilitatsiooniteenuse koordinaator on kohustatud kliendile edastama informatsiooni rehabilitatsiooniteenuse hetkeseisu (järjekord, teenuse olemus) kohta ning küsitlema klienti teenusele registreerimise eesmärgi väljaselgitamiseks. Juhul, kui kliendile sobivad Eesti Vaegkuuljate Liidu rehabilitatsiooniasutuse teenused, siis registreeritakse klient järjekorda. Klient peab teenusele tulles võtma kaasa suunamiskirja ja kehtiva rehabilitatsiooniplaani (va. Juhul, kui plaan on koostatud Eesti Vaegkuuljate Liidu juures või kui plaan koostatakse esimest korda). Kliendilt palutakse võimalusel ka lisadokumente, näiteks kuulmisaudiogrammi või muid eriarstide poolt väljastatud dokumente. Kliendile selgitatakse, millal on esimene võimalus teenust saada. Registreerimisel märgitakse kliendi andmed nii elektroonilise haldusvahendi abil Sotsiaalkindlustusameti keskkonda kui ka Exceli tabelisse. Tabel peab olema taasesitatav ka paberkandjal.

Eesti Vaegkuuljate Liidu rehabilitatsioonimeeskonna poolt osutatavad teenused koos vastavate koodidega:

Rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine (1001)
Rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine (1002)
Rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine (1003)
Füsioterapeudi teenus (2001)
Füsioterapeudi grupitöö (2002)
Sotsiaaltöötaja teenus (2004)
Sotsiaaltöötaja perenõustamine (2005)
Sotsiaaltöötaja grupinõustamine (2006)
Eripedagoogi teenus (2007)
Eripedagoogi perenõustamine (2008)
Eripedagoogi grupinõustamine (2009)
Psühholoogi teenus (2010)
Psühholoogi perenõustamine (2011)
Psühholoogi grupinõustamine (2012)
Logopeedi teenus (2013)
Logopeedi seanss perele (2014)
Logopeedi grupinõustamine (2015)
Ööpäevaringne majutus (3001)

Eesti Vaegkuuljate Liidu rehabilitatsiooniteenuste sihtgrupiks on:

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2′ lg 2 p 1 tähenduses lapsed kuni 18-eluaastani
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2′ lg 2 p 2 tähenduses 16-aastased ja vanemad isikud
16-aastased kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 vanaduspensioniikka jõudnud psüühilise erivajadusega isikud

Kontakt:
Eesti Vaegkuuljate Liit

Registreerimiskood: 80029006
Aadress: Toompuiestee 10(Eesti Puuetega Inimeste Koja majas), 10137 Tallinn, Eesti Vabariik.

Sissepääs hoovist, Tõnismäe poolsest verandast sisse, II korrusele, ruum 220.
Kohale sõitmiseks Kesklinnast trollibuss nr 1, autobussid nr 40 ja 22* (peatus “hotell Tallinn”). * käigus hommikuti ja õhtuti

Telefon: +372 6 616 394
E-post: info@vaegkuuljad.ee
Kodulehekülg: http://www.vaegkuuljad.ee
Vastuvõtt: teisipäev kell 10.00 – 15.00 ja neljapäev kell 10.00 – 17.00

Kuulmisnõustamine

Kuulmisnõustamine on kuulmispuudega inimeste, nende pereliikmete ja teiste kuulmisprobleemidega kokkupuutuvate inimeste nõustamine

Eesti Vaegkuuljate Liit pakub kuulmisnõustamisteenust piirkondlike vaegkuuljate ühingute juures. Kuulmisnõustaja töö eesmärk on vähendada haigustest, õnnetustest ja muudest olukordadest põhjustatud kuulmislanguse tagajärjel väljenduvaid kõrval- ja järelmõjusid. Kuulmisnõustaja aitab kuulmispuudega inimestel, nende pereliikmetel ja teistel kuulmisprobleemidega kokkupuutuvatel inimestel mõista nõustatava hetkeolukorda ja leida lahendusi. Oluline on nõustatava igakülgne toetamine eesmärgiga parandada tema toimetulekut ühiskonnas.

Kuulmisnõustaja teenuse saamiseks palume pöörduda oma maakonna kuulmisnõustaja poole. Vajalikud kontaktid leiad Eesti Vaegkuuljate Liidu lehelt..

Kuulmisnõustaja:

abistab klienti rehabilitatsiooniteenusega ning puude ja töövõime määramisega seotud erinevate dokumentide vormistamisel, arvestades kliendi vajadusi, võimalusi ja võimekust;
annab soovitusi tööturuteenuste valdkonnas, abistab tööotsingutel; vajadusel suhtleb tööandjaga, tööturuametiga või läheb tööintervjuule kaasa;
annab soovitusi karjäärivaldkonnas, vajadusel suhtleb õppeasutusega või läheb kooli/koolitusasutusse kaasa;
annab nõu eluruumide kohandamise suhtes, suunab klienti leidma vastavaid spetsialiste;
suhtleb kuulmispuudega inimeste pereliikmetega ja võrgustikuga (naabrid, tuttavad, õppeasutus, töökoht, sõbrad, eraldi elavad pereliikmed jt);
suhtleb vajadusel sotsiaaltöötajate, kõrvaarstide, kuulmiskeskuste jt asutustega, kellest oleneb kliendi heaolu;
teeb kokkuleppel ka kodu- ja haiglakülastusi (eriti eakate vaegkuuljate puhul, kel pole jaksu kohapeale tulla);
Kuressaares registreerib inimesi, kes soovivad kuulmiskeskuste teenust kohapeal saada, tellib keskuse meeskonna saarele, teatab inimestele vastuvõtu kellaaja;
laenutab äärmise vajaduse korral kuuldeaparaate, seniks kui vaegkuulja kuuldeaparaat on paranduses;
jagab või laenutab kuulmisalaseid brošüüre;
annab infot kohaliku vaegkuuljate ühingu tegemistest, üritustest;
tegeleb ennetustööga, külastab koole, asutusi jne, räägib kuulmishoiust;

Ligipääsetavus

Probleemideta kuulmiskeskkond

Toimiva kommunikatsiooni põhieelduseks on laitmatu kuulmiskeskkond. Hea kuulmiskeskkond on selline, kus inimesed kuulevad neile vajalikke helisid probleemivabalt. Erilise tähtsusega on niisugune ümbrus vaegkuuljatele.

Soome Maakasutuse ja ehitusjärelevalve seadus (132/1999) ning Ehituseeskirjad (RakA/1994) kohustavad ehitama avalikud ruumid kuulamise seisukohalt võimalikult turvalisteks. Head kuulamisvõimalused hõlbustavad vaegkuulja toimetulekut nii teeninduse sfääris kui ka kodus, aidates tal oma eluga iseseisvalt hakkama saada.

Käesolevas artiklis kirjeldatakse, millistest osateguritest moodustub probleemideta kuulmiskeskkond.

1. Kuulamistingimused

Erinevate kuulmisabivahendite toel on küll võimalik kuulmist parandada, ent probleemitu kuulmise/ kuulamise tagab siiski ruumi hea akustika.

1.1. Kajamine

Kaja on peegeldunud heli. Kui ruumis on õige heliga võrreldes palju tagasipeegelduvaid hääli, siis võib öelda, et ruum kajab. Ruumi kajavus tekib siis, kui heli peegeldub tagasi kõvadelt pindadelt.

Järelkaja on üks tähtsamatest ruumi kuulmiskeskkonda mõjutavatest helitehnilistest nähtustest. Kui järelkaja vältab liiga kaua, siis segunevad ülemäära pikalt püsima jäänud ning samal ajal juba uute pealetulvavate sõnade helid omavahel ning kokkuvõttes muutub kõne arusaamatuks.

Kõnesaalides peaks järelkaja aeg olema võimalikult lühike. Muusikalised ettekanded nõuavad jällegi pikemat järelkaja kui kõneesitused. Pikk järelkaja võimaldab muusika helidel üksteisesse sulanduda, tänu millele hakkab kontsert kaunilt kõlama. Seevastu kõnepidamisel muudab helide segunemine sõnumi ebaselgeks.

Järelkaja vältamise soovituslikud normid on ära toodud Soome ehitusjärelevalve määruste kogumiku osas C1. Järelkaja vältamise ning teiste akustikaga seotud parameetrite kohta leidub soovituslikke norme ka standardis SF 5907 (Ehitiste akustiline klassifikatsioon).

Vaegkuulja aspektist võetuna peab järelkaja vältus olema lühike. Projekteerimisel tuleks võimaluse korral lähtuda normide miinimumväärtustest.

Järelkaja vältust saab lühendada, lisades ruumi helilaineid neelavaid materjale või mööblit. Tavaliselt kaetakse pinnad helisummutusplaatidega, ent sama hästi sobivad ka kõik pehmed pinnakatted nagu vaibad, seinavaibad ning pehmed diivanid.

1.2. Taustamüra

Taustamüra on ruumis esinev häiriv heli. Taustamüra tekitavad näiteks konditsioneeri töötamine, akna taga olev liiklus või arvutite jahutusmehhanismid. Taustamüra võib olla ka teiste ruumis viibivate vestlejate kõnekõma.

Taustamüra häirivusaste sõltub müra sagedusribast ja selle iseloomust. Niisugust müra, mille sagedus paikneb inimkõnega samas või lähedases diapasoonis ning on inimkõnega samas rütmis, tajutakse kõige enam segavana.

Mõistmaks rääkija kõnet ilma et taustamüra seda peidaks, peab taustamüra tugevuse ja kuulatava kõne valjuse vahel olema piisavalt suur erinevus. Täpsemalt öeldes, taustamüra ja kuulatava kõne valjuse vaheline erinevus peab olema vähemalt 15-16 dB. Seda erinevust nimetatakse signaali ja müra suhteks.

Ruumi piisava mürasummutuse abil saab lisaks kaja vältuse vähendamisele minimaliseerida ka taustamüra häirivaid mõjusid.

1.3. Helide eristamine

Ruumide vahelise heliisolatsiooniga takistatakse segavate helide liikumist ühest ruumist teise. Heliisolatsioonis on tähtsaks teguriks ehitiste tihedus. Väikegi auk või pragu hoones halvendab heliisolatsiooni märkimisväärsel määral.

1.4. Ruumide ja nendes toimuvate tegevuste paigutus

Ehitise erinevate ruumide paigutust planeerides on kasulik meeles pidada ühtlasi kuulamist mõjutavaid seiku. Juhul kui on võimalik ruumide paigutust vabalt valida, tuleks häälekama tegevusega seotud ruumid paigutada kaugemale neist, kus vajatakse vaiksemat ümbrust.

Ruumide otstarvete läbimõeldud paigutuse abil on võimalik parandada ka abivahendite kasutamise võimalusi. Induktsioonisilmustest peab teadma, et nende kasutamine korraga üksteise peal või kõrvuti asuvates ruumides tekitab tavaliselt nn ülekostvuse, st induktsioonsilmuse tarvitaja kõrva jõuavad ühtviisi valjusti nii temale mõeldud kui ka võõras ruumis kõlavad helid. Seepärast tuleb induktsioonsilmused samas hoones paigutada erinevatesse kohtadesse, võimalikult kaugele üksteisest.

Kui juba olemasoleva hoone renoveerimistöödel on ruumide paigutuse ja otstarbe osas vabadus piiratud, tuleb jääda lootma teistele tehnilistele lahendustele.

1.5. Kõnekultuur

Kuulmispuudega inimese vaatevinklist võetuna on korraga mitme isiku üheaegne kõnelemine ebameeldiv, kuna sellisest mitmehäälsest vestluskõminast arusaamine on tema jaoks tõsiselt raske töö. Vestluses tasuks kinnistada harjumust kaaslase jutule mitte vahele segada, kuulates tema kõnevooru lõpuni enne, kui alustada enda omaga. Arenenud kõnekultuur on probleemivaba interaktiivse kommunikatsiooni tähtis osa.

2. Valgustus

Inimene ei kuula ainuüksi kõrvadega, vaid sõnumi vastuvõtmiseks kasutab ta teisigi vahendeid. Kehakeel, miimika ja suuliigutused on osa kommunikatsioonist. Eriti suurt kasu saavad vaegkuuljad suult lugemisest. Nii on antud teemas oluline suurepärane nähtavus ning piisav, ent mitte liiga ere valgustus.

Hea valgustus võimaldab vaegkuuljal täpselt jälgida kõneleja suu liikumist, samuti hõlbustab see näoilmete ning liigutuste jälgimist, mis kõik kokku aitab oluliselt kaasa kõne mõistmisele. Hea on selline valgustus, mis on piisavalt tugev ja õigesti suunatud.

Pimestavalt mõjub tugev vastuvalgus ning peegeldused heledatelt või läikivatelt pindadelt. Kui kõneleja taga asub tugev valgusallikas, ei ole võimalik tema huultelt juttu lugeda, veelgi halvem – sellises situatsioonis nähakse kõnelejat vaid tumeda siluetina. Sel põhjusel tuleb vältida tugevaid valgusteid kõneleja taga, samuti ei maksa esinejat paigutada seisma või istuma akna ette.

3. Kuulamise abivahendid

3.1. Induktsioonsilmus

Induktsioonsilmus on vaegkuuljate abivahend. See kujutab endast seadet, mis toimetab heli elektromagnetvälja abil kuuldeaparaadi vastuvõtuseadmesse. Silmust kasutades lülitatakse kuuldeaparaadi oma mikrofon välja, tänu millele taustamüra ei sega – kuuldeaparaati kandva inimese kõrva jõuab ainult induktsioonsilmuse saatjast tulev heli. Heli jõuab temani puhtalt, ilma segava mürata ning sobiva valjusega, tekitades meeldiva kuulmisaistingu.

Induksioonsilmuseid on erinevaid. Selline silmus võib katta suure kontserdisaali või auditooriumi, koosneda mitmest võimendist ja silmusest või teise äärmusena olla vaid ühe inimese kasutuses olev individuaalsilmus.

Induktsioonsilmus võib olla kaasaskantav, tavaliselt kohvrisse pakitud süsteem, mis sisaldab sissetõmmatavat silmusejuhet, induktsioonsilmuse võimendit ning ühe või mitu mikrofoni. Seadet kasutades tuleb juhe vedada ümber ala, mille sees soovitakse silmust kasutada.

Teeninduslauas võidakse kasutada ühte teeninduspunkti katvat minisilmust, mis võib olla nii püsiv kui ka ajutiselt paigaldatud.

Induktsioonsilmusega varustatud ruumid tähistatakse vastava märgendiga. Soomes ning põhjamaades on olnud kasutusel T-tähest moodustatud sümbol (T-täht), Euroopa ETSI standardi järgne märk moodustatakse kõrva pildist ning väikesest T-tähest. Suund on Euroopa üldise sümbolsüsteemi kasutamise poole.

Induktsioonsilmus või muu helide transportimise süsteem ei ole mõeldud mitte ainult kuulmispuudega inimestele, vaid taolist abivahendit võidakse kasutada ka (teatud piirangutega) näiteks sünkroontõlke vahendamiseks.

Püsivalt paigaldatav induktsioonsilmus koosneb ruumi ümber veetud elektrijuhtmest, võimendist ja helisaatjast.

Induktsioonsilmus tuleb seadistada IEC 60118-4 standardi järgi. Väljatugevuse tippväärtused peavad olema 400 mA/m, mida kasutatakse võrdlustasemena 0 dB. Keskmiselt peab väljatugevus olema 100 mA/m ehk 12dB.

Standardi järgi peab väljatugevus olema ühtlane (+/- 3 dB) kogu kuulamise piirkonnas, ka vertikaalsuunas (näiteks istuva inimese kuulamiskõrgusel 1,2 m ning seisva inimese kuulamiskõrguseni 1,7 m). Standardis määratletakse ka häirevaldkonna maksimumväärtused ning mõõtemeetodid.

Lihtne, ruumi ümber paigaldatud silmusjuhe on kergelt paigaldatav ja töötab enamasti tõrgeteta. Silmuse moodustatud elektromagnetiline väli ei piirdu töötamisel mitte pelgalt kuulatava ruumiga, vaid see toimib ka teatava maa taha silmusega piiratud ruumist väljaspool. Selline ülekostvus võib tekitada probleeme näiteks juhtudel, kui kahes kõrvuti asetsevas ruumis kasutab eri silmuseid kaks erinevat kõnelejate seltskonda. Sellise probleemi lahenduseks võiks olla nn madala helilekkega silmuste kasutamine (ingl. Low spill array). Sel moel on võimalik ülekostvus kontrolli alla saada ning kasutada silmuseid nii kõrvuti kui ka teineteise peal asetsevates tubades. Silmuste vahemaa peaks siiski olema piisavalt suur, võimaldamaks kasutada neid üheaegselt.

Kuna silmus eeldab arvukal hulgal juhtmeid, on põhjendatud silmussüsteemi paigaldamine hoonele juba selle ehituse ajal, mil silmused võib paigutada põrandamaterjali alla. Katusesse paigaldatud silmuse juhtmeid võib vedada ka valmisehitisele (seejuures peab katuse kaugus olema sobiv!).

3.2. Kuulmisabivahendid koduses keskkonnas

Koduses ümbruses ei ole akustika enamasti probleemiks, ent kui sisustuselementideks on valdavalt kõva pinnaga esemed, võib kaja sealgi häirivaks muutuda. Olukorda saab parandada näiteks suurte tahvlitega, mille taga on helisid summutav materjal.

Püsivalt paigaldatud induktsioonsilmust või minisilmust ja teisi kuulmisabivahendeid, näiteks kommunikaatoreid, võib kodus suurepäraselt kasutada näiteks televiisori või raadio kuulamiseks.

3.3. Muud heliülekandesüsteemid

FM-süsteemis tuuakse heli raadiolainete vahendusel kuulaja vastuvõtjasse ja IR-süsteemis on edastusteeks infrapunakiirgus.

Infrapunakiirgus on heaks alternatiiviks ruumides, kus magnetilised väljad segavad induktsioonsilmuse kasutamist või seal, kus konfidentsiaalsuskohustuse tõttu induktsioonsilmust kasutada ei tohi.

Nüüdisajal on võimalik ka raadiosagedusel töötavatele seadmetele digitaaltehnika abil paigaldada süsteemi, tänu millele ei saa ülekantavat kõnet kuulata kusagil mujal kui ainult süsteemi lülitatud seadme abil.

Induktsioonsilmuse eelis teiste heliülekandesüsteemide ees on see, et peaaegu kõikides kuuldeapaatides on juba valmiskujul olemas selle vastuvõtuks vajalik lisavarustus, tänu millele pole vaja hankida induktsioonsilmust kasutavatele vaegkuuljatele mingit erilist lisavarustust; piisab tavalisest kuuldeaparaadist, mille lüliti tuleb vaid seada T-asendisse.

3.4. Heli taasesitus

Pelgalt helide taasesitus ei ole vaegkuulja seisukohalt piisav. Teatud juhtudel võib taasesituse kasutamine koguni halvendada sõnade eristuse võimalusi võrreldes pelgalt kõnehäälega ilma võimenduseta. Vaegkuulja jaoks ei ole oluline mitte niivõrd heli tugevus kuivõrd kõne mõistmine ja selgus.

Heli taasesitamisel tuleb püüelda piisavalt ühtlase ja stabiilse taasesituse poole.

Heli taasesitamise seadmel peab olema heli tugevuse seadistamisest sõltumatu pistik, kuhu võiks ühendada induktsioonsilmuse.

Heli taasesitusseade peab olema juba algusest peale varustatud induktsioonsilmusega.

Soome ehitusjärelevalve määruste kogumiku osas F1 antud määruse järgi peavad olema kohandatud liikumis- ja meelepuudega isikutele sobivaks järgmised ruumid: auditooriumid, peo-, koosolekute- ja restorani saalid, õpetusruumid ja –klassid ning vastavad kokkusaamispaigad. Nendesse ruumidesse paigaldatud heli taasesitussüsteemis peab olema ühtlasi tele/ induktsioonsilmus või muu heli ülekandesüsteem.

3.5. Mikrofonide kasutus

Süsteemiga ühendatavad mikrofonid peab valima kasutusvajaduse järgi. Mikrofonisse tuleb rääkida piisavalt lähedalt, ent samas ei saa mikrofoniga katta suud, takistamaks kuulajatel huultelt lugemist.

Induktsioonsilmust kasutades tuleb kõik kõnevoorud rääkida mikrofoni. Kui kuuldeaparaat liidetakse induktsioonsilmuskuulamisega (n.ö T-asend), siis jääb kuuldeaparaadi normaalne mikrofon kasutusest välja ning vaegkuulja kuuleb ainult neid helisid, mis tulevad induktsioonsilmuse kaudu. Seetõttu on hädavajalik, et kogu kõneldav jutt – st mitte ainult esineja ettekanne, vaid ka publiku poolt esitatud küsimused ning kommentaarid – öeldaks kindlasti mikrofoni. Kui see pole võimalik, tuleb esinejal või ürituse korraldajal küsimust või kommentaari enne vastamist ise mikrofonis korrata.

4. Ruumi kasutamine ja turvalisus

4.1. Juhised

Juhised aitavad leida õiget kohta ehitises. Selge ja loogiline juhend on vaegkuuljale oluline.

4.2. Kuulutused ning informatsiooni edastamine teksti kujul

Suuliselt valjuhääldisse öeldud kuulutused ja teated näiteks liiklusega seotud terminalides on vaegkuuljale problemaatilised. Eriti oluline on saada aru teadetest, kus edastatakse informatsiooni mitmesuguste muudatuste kohta (nt muudatus sõiduplaanides, ärajäänud lend vms). Teave peab olema alati saadaval ka teksti kujul.

4.3. Järjekorrasüsteem

Vaegkuuljale on sobilik nägemismeelel põhinev järjekorranumbrite süsteem. Järjekorranumbri vahetumine peaks lisaks helisignaalile olema nähtav ka numbritabloo vilkumisena. Tabloosid peaks olema piisavalt, et ooteruumis võiks vabalt endale sobiva koha valida.

4.4. Alarmseadmed

Helisignaalil põhinevas alarmseadmes nagu tuletõrjealarm peab olema vaegkuuljate jaoks näiteks valguse või vibratsiooniga märguanne.

Alarmseadmetes peab hoolt kandma piisavalt laia helispektri olemasolu eest. Kuulmise nõrgenedes halveneb tavaliselt võime tajuda eeskätt kõrgeid sagedusi. Seepärast peab helispekter sisaldama kindlasti ka madalaid sagedusi.

5. Personali koolitamine

Tähtis osa probleemivabast kuulamisest on teenindava personali teadlikkus abivahenditest ja kuulmispuudega inimesega suhtlemise põhitõdedega tutvumine. Töötajaskond peab tundma kasutuselolevaid abivahendeid, nende tööpõhimõtet ning võimalusi eri situatsioonides.

Klienditeeninduses ja üleüldse kuulmispuudega inimest kohates peab meeles pidama, et kõneleda tuleb selge ja kuuldava häälega, näoga kuulaja poole. Ei tohi karjuda, kuna viimane halvendab kõne selgust ja seega ka kõnest arusaadavust. Oma sõnumit võib vajadusel täpsustada ja üle korrata kirjutades.

6. Seadmete testimine ja hooldus

Seadmete ja abivahendite korrasolekut peab regulaarselt kontrollima. Katkised seadmed tuleb parandada kohe, kui viga avastatakse.

Personal peaks tutvuma seadmete ning nende tööpõhimõtetega. Induktsioonsilmuse korrasolekut saab kontrollida testseadme abil, mis annab märgutulega teada, kas seade töötab õigesti. Silmuse töökorras olekut kontrollides peab silmust alati ka kuulama. Testseade ei oska eristada kõnet häiresignaalist. Kui kuulmisümbruses on palju magnetilisi segajaid, võib testseade anda vale tulemuse, teatades et väljatugevus on suurepärane, samas kui tegelikkuses jääb see kõne mõistmiseks siiski ebapiisavaks.

Tasub pidada hoolduspäevikut, kuhu kantakse sisse kõik hooldustoimingud ning remondid. Hoolduspäeviku põhjal saab lihtsalt kirja panna ka hoolduskalendri, mil toimuks regulaarne seadme korrasoleku kontrollimine.