Kuulmisabi teadmik

KUULMISEST


1.1. Kuidas me kuuleme?

Kuulmine on keeruline organismi talitlus, mida koostöös teostavad kõrv ja peaaju. Meeleelundite seas on kõrv kõige sotsiaalsema tähendusega, sest inimeste omavaheline suhtlemine on määravalt seotud kuulmisega.

Joonisel 1 on näidatud
skemaatiliselt kõrva osad.
Kõrv koosneb väliskõrvast,
keskkõrvast, sisekõrvast,
peaajus olevatest juhte-
teedest ja peaaju koores
(oimusagaras) asuvast
kuulmiskeskusest.
Joonis 1. Kõrva ehitus

Helilained (õhu perioodilised võnkumised) kanduvad kõrvalesta ja välimise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Kesk-kõrvas asuvad kuulmeluukesed suunavad võnked sisekõrva, kus asuvad väikesed ja õrnad karvarakud. Need on väga tundlikud mürale ja ülemäärase tugevusega helidele, samuti ka teatud ravimitele, haigustele, peatraumadele jm. Karvarakud muudavad helilained närviimpulssideks. Sisekõrvast väljuva kuulmisnärvi kaudu liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus. Selle keerulise füsioloogilise protsessi tulemusena muudetakse närviimpulsid meile arusaadavaks heliks või sõnaks.

Kuulmise üldseisundi hindamisel arvestatakse paremini kuulva kõrva kuulmise taset. Normaalse kuulmisega inimene peaks vaikses ruumis mõlema kõrvaga kuulma sosinkõnet 6 meetri kauguselt. Me ei pane sageli tähelegi, et vestluskaaslasel on ühes kõrvas normaalkuulmine, teises kõrvas aga tugev kuulmislangus või kurtus. Samal ajal mõõdukas kuulmise halvenemine mõlemas kõrvas võib põhjusta olulise suhtlemisraskuse.

Kuulmise halvenemist võib mõjutada ka inimese iga. Kuulmisteravuse langusega kaasneb ka kõne arusaadavuse langus. Kõrvaarstidel on tuttav eakate inimeste ütlemine: “Ma kuulen küll, kuid ma ei saa kõigest öeldust aru.” Põhjuseks ei ole ainult muutused sisekõrvas, vaid ka peaaju kuulmiskeskuse ja psüühika keerulises talitluses. Kuuldavast helist kadunud kõrgete sageduste kõrval jäävad osaliselt alles madalad, mis ei loo enam võimalust kõneldust selgesti aru saada. Kuulmise langus või selle puudumine võib paljudes olukordades põhjustada raskeid olukordi, nagu vestluskaaslase vääriti mõistmine, enesesse tõmbumine, suitsiidimõtted jm.

1.2. Kuulmispuue ja suhtlemine

Meedikute hinnangul on kuulmispuudega inimesi 8-10% elanikkonnast. Valdav osa nendest on pensionärid. Inimesi, kellel  kuulmisuuringutega on diagnoositud püsiv kuulmislangus üle 30 dB (detsibelli) ja esineb ka kõnest arusaadavuse häire, on hakatud nimetama vaegkuuljateks. Kuulmislanguse puhul üle 95 detsibelli ei ole kuulmise kompenseerimine kuuldeaparaadiga enam võimalik. Tegemist on kurtusega ja inimest nimetatakse kurdiks.

Kui tuleb suhelda inimesega, kes Teid ei kuule ja kelle kõnest ei saa aru, siis tuleks kasutada vestlemiseks viipekeelt või kirjutada sõnum.

Viipekeel koosneb viibetest, sõrmendamisest, artikulatsioonist ja miimikast. Eestis on ca 2000 inimest, kes suhtlemisel kuuljaga vajavad viipekeele tõlgi abi. Samuti võivad viipekeele tõlgi abi vajada ka kuuljad
inimesed suhtlemisel kurdiga. Viipekeeletõlk on kahe keele ja kultuuri vahendajaks, kes tagab tõlkesituatsioonis mõlemale osapoolele keelelise võrdsuse. Professionaalsete viipekeeletõlkide töö on riiklikult tasustatud ja nad töötavad Eesti Kurtide Liidu juurde loodud tõlkekeskuste vahendusel. Viipekeele õppimise küsimustes võib pöörduda tõlkekeskuste poole (vt Lisa 1).

Suhtlemise, õppimise, töö ja igapäevaelu toimetuleku tagamiseks kasutavad vaegkuuljad individuaalset kuuldeaparaati või teisi kuulmist kompenseerivaid abivahendeid. Vaegkuuljatel on raskendatud kuulmispuude tõttu võõrkeelte õppimine. Madala haridustasemega kuulmispuudega inimestel on raskendatud ka ümberõpe või uue eriala omandamine.

Vaegkuuljate ühingute liikmetele on väljastatud liikmekaart, millel on märge: KUULEN HALVASTI. See hõlbustab suhtlemist ka siis, kui abivahendit veel ei ole või see ei toimi.
Vaegkuuljaga tuleks rääkida selgelt ja aeglaselt ning vaadata tema poole. Kontrollida sõnumist arusaamist. Oluline on ka suhtlemiskeskkond. Mürarikkas keskkonnas on kuuldavus raskendatud ja ka väsitab inimest.
Koosolekud, nõupidamised tuleks korraldada ruumides, kus on olemas vaegkuuljaile mõeldud induktsioon- või helivõimendusseade.

Võimendite töökorrasolekut tuleb enne ürituse algust alati kontrollida. Ka osavõtjate poolt esitatud küsimused ja sõnavõtud tulevad esitada mikrofoni kaudu. Kuulmispuudega inimese probleemidest võiksid olla teadlikud ka perekonnaliikmed ja kaastöötajad, kes vajaduse korral saaksid suhtlemisel osutada omapoolset abi.

1.3. Kuulmiskahjustused

Kuulmiskahjustusi esineb   üle 10%   elanikkonnast. See on   tekitanud  vajaduse teavitada nende tekke põhjustest, selle kujunemise olemusest ning kuulmiskahjustuste ennetamisest.

Kuulmiskahjustuse põhjuseid liigitatakse:

1. pärilik ehk kaasasündinud;

2. omandatud ehk elupuhune.

Lastel on sagedamini pärilikkuse e. geneetiline kuulmiskahjustus, milline võib esineda kas kõrva arenguhäirena või looteperioodis tekkinud anomaaliaga. Kaasasündinud kuulmiskahjustuse põhjusteks võivad olla: rasedus- ja sünniaegsest hapniku vaegusest, mitmed nakkushaigused (punetised, süüfilis, toksoplasmoos jt), ema ja loote vaheline reesuskonflikt ning ema kokkupuude loodet kahjustavate
ainetega.

Geneetiline kuulmiskahjustus võib välja kujuneda nii lapseeas kui ka täiskasvanul. Omandatud kuulmiskahjustuse teguriteks on põhiliselt põletikud, müra, kõrvale kahjulikud ravimid, pea traumad. Laste keskkõrvapõletiku põhjustajaks on organismi suhteliselt madal kaitsevõime ja kõrva anatoomiline iseärasus. Selle haiguse puhul kuulmisfunktsioon üldjuhul oluliselt ei kahjustu. Infektsiooni tungimine sisekõrva või peaajju võib põhjustada aga isegi kurtust. Põletike raviks kasutatakse ka antibiootikume. Nendel aga võib olla kuulmist kahjustav toime.  Kurtusel on palju erinevaid põhjusi. Inimestel, kellel on probleeme välis- ja keskkõrvas, võivad saada abi kirurgilistest ravivõtetest või kvaliteetsetest kuuldeaparaatidest. Kui viga on sisekõrvas, kus on osaliselt või täielikult hävinud karvarakud, siis ei edastata enam signaale ajule.

Kõne omandamise järel hiliskurdistunud lastele, noortele ja täiskasvanutele, kes on kaotanud mingil põhjusel kuulmise (haiguse, trauma jm) on implanteerimisoperatsiooniga ja sellele järgneva
rehabilitatsiooniga võimalik taastada peaaegu normikohane kuulmis- ja kõnevõime. Tuleb aga tõdeda, et kohleaarimplantaadi paigaldamine ei tee veel kurti kuuljaks. Täiskasvanutel on kuulmishäire põhjustajaks kõrvuti varem põetud haigusega veel ka ealised muutused organismis, tööstus- ja olme-müra, harvemini ka ainevahetushäired ja kasvajad. Haruldane ei ole täiskasvanutel nn. äkk-kurtus, mis tavaliselt haarab ainult ühte kõrva. Kohese ravi korral kuulmine võib taastuda. Kuulmishäiretega koos võivad esineda ka kõrvakohinad. Kõrvakohinate ehk tinnituse puhul on tegemist inimese enda kuulmis- ja närvisüsteemis tekkiva signaaliga. See võib avalduda kohina, vilina, undamise või muu helinana kõrvades või peas. Tinnituse esinemissagedus on 10…15% elanikkonnast.

Noored, kes naudivad valju muusikat võib selle pikemaajaline kuulamine põhjustada vaegkuulmist. Müra toimet on sageli lihtsustatult käsitletud ning püütud taandada ainult kuulmisfunktsiooni halvenemisele. Müra tegelik mõju on eeskätt närvisüsteemi kahjustav. Kõrvahaigusest või east tingitud kuulmise halvenemise korral, tuleks pöörduda  eriarstide poole, et teada, millest on tingitud kuulmisnõrkus ja
kuidas saaks seda parandada.


1.4. Kuulmisuuringud

Kuulmise halvenemisel tuleb pöörduda perearsti poole, et saada
vajadusel suunamine kõrvaarstile. Tunnused, millised annavad selleks põhjuse oleksid:

–  teise inimese kõne pole selgesti arusaadav;
–  uksekell või telefonihelin pole enam kuuldav;
–  telerit ja raadiot peab keerama valjemaks;
–  suhtlemine teiste inimestega on raskenenud;
–  välditakse osalemist kohtades kus on müra (koosolekutel, teatris);
–  kõrv ajab pilli (kohin kõrvas).

Kuulmiskahjustuse (kuulmislanguse) diagnoosib kõrvaarst kuulmisuuringute alusel. Real juhtudel vajab lõplik diagnoosimine veel korduvaid kuulmisuuringuid ning teiste eriarstide konsultatsioone. Lapse esmast kuulmiskahjustust täheldab üldjuhul ema, kes pöördub selguse saamiseks lastearsti (lastekõrvaarsti) poole. Vastsündinute sõeluuringud selgitatavad kuulmisseisundi ja riskirühmad juba sünnitusmajades otoakustilise emissiooni määramisega. Kuulmisuuringuid tehakse Tallinna Lastehaiglas ja Tallinna Kesklinna
Lastepolikliinikus. TÜ Kliinikumi kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonnas on võimalik määrata otoakustilist emissiooni, samuti ajutüve kutsepotentsiaalide registreerimist (BAEP test) Inimesi, kellel kuulmisuuringutega on diagnoositud püsiv kuulmislangus üle 30 dB (detsibelli) ja esineb kõnest arusaadavuse häire, on hakatud nimetama vaegkuuljateks.

Järgnevalt on toodud kuulmislanguse raskusastmed, mille koostamisel on kasutatud EU klassifikatsiooni:

Kuulmislangus   Paremini kuulva kõrva keskmine kuulmislävi (500 – 4000 Hz )
Kerge             20 – 40 dB
Keskmine        40 – 70 dB
Raske             70 – 95 dB
Väga raske        > 95  dB

Kuulmislanguse aste saadakse toonaudiomeetriliste andmete (0,5; 1; 2 ja 4 kHz aritmeetilise keskmise) alusel paremini kuulvas kõrvas. Kuulmislanguse puhul üle 95 detsibelli ei ole kuulmise kompenseerimine kuuldeaparaadiga enam võimalik. Tegemist on kurtusega ja inimest nimetatakse kurdiks.
Käesoleval ajal on polikliinikute kõrva-nina-kurguhaiguste kabinettides ja haiglates olemas küllaldane audiomeetriline aparatuur täiskasvanute kuulmisseisundi määramiseks. Väikelaste (vastsündinud kuni kolme aastani) kuulmisseisundi selgitamiseks kasutatakse erimeetodeid ja aparatuuri.  Arstliku läbivaatuse ja audiomeetrilise uuringu põhjal annab kõrvaarst saatekirja kuulmisrehabilitatsiooni keskusesse või piirkonna haiglasse, kus teostatakse vajadusel põhjalikum kuulmiskahjustuse diagnostika ja selgitatakse rehabilitatsiooni võimalused. Kuulmiskahjustustega inimeste suur arv (10-14% elanikkonnast) näitab, et inimesed on paljude kuulmishäire põhjuste suhtes väheteadlikud või isegi hoolimatud. Noorukieas kujunenud, aeglaselt süvenev pöördumatu kuulmiskahjustus avaldub juba varases keskeas tuntava kuulmislangusena. Oluline osa kuulmiskahjustuse ennetamises on naistenõuandlates hoolikas rasedusperioodi jälgimine, tervislike eluviiside propageerimine last ootava naiste ning tulevase emade seas. Tootmises ja olmes tuleb kasutusele vahendeid, millised tekitavad ülemäärast müra. Ka transpordimüra suure liiklusega kohtades kahjustab kuulmisorganeid ja raskendab suhtlemist inimesega. Võitlus müra ja vibratsiooniga meid ümbritsevas keskkonnas ja tootmises peab saama üheks prioriteediks
kuulmiskahjustuste ennetustöös.

1.5. Kuulmisrehabilitatsioon

Rehabilitatsiooni all mõistetakse püüet vähendada indiviidi puudest põhjustatud kahjustust ning võimaldada puuetega inimeste sotsiaalne integreerumine ühiskonda. Ühtlasi püütakse integreerumise
edendamisel mõjustada puuetega inimeste lähikeskkonda ja ühiskonda. Sotsiaalne integreerumine ühiskonda nõuab positiivset hoiakut ja õiget ajastatust. Kuulmisrehabilitatsiooniga püütakse parandada ja säilitada vaegkuulja füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset tegutsemisvõimet ning edendada ja toetada tema töö, õppimise ja olmetoimingutega toimetulemist. Kõrvaarstide hinnangul on vaid 2% väljakujunenud kuulmislangusega inimestest võimalik aidata meditsiiniabiga. Seega ülejäänud 98% vaegkuuljaile tuleb tagada toimetulek kuulmisrehabilitatsiooniga. Tänaseks on loodud ülevabariigiline võrgustik kuulmispuudega inimestele rehabiliteerimisteenuste osutamiseks. 1991.aastal asutati juriidilise asutusena Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus Tallinnas. 1993.aastal alustati kuuldeaparaatide sobitamise ja rehabilitatsiooniteenuste osutamisega Tartu Ülikooli Kõrvakliinikumi kuulmiskeskuses. Ida-Tallinna Keskhaigla juures tegutsev kuulmiskeskus rajati firma Siemens abiga 1999.aastal. Tallinna ja Tartu kuulmiskeskuste spetsialistid teevad kuulmispuudega inimeste teenindamiseks väljasõite maakonnakeskustesse. Vaegkuuljate rehabilitatsioon on kindlal metoodikal põhinev sihipärane tegevus. Nüüdisaegne audiomeetriline aparatuur ja uurimismetoodikad võimaldavad suure täpsusega määrata kuulmislanguse taset ja laadi. Sellega kaasneb patsiendi rehabilitatsioonivajaduste hindamine,
rehabilitatsioonialane nõustamine, juhendamine ja kohanemistreeningu teostamine. Spetsialistide poolt koostatud isiklik rehabilitatsiooniplaan on aluseks vajalike teenuste osutamisel ja puude raskusastme määramisel. Rehabilitatsiooniplaanide alusel tehtav statistika võimaldab maavalitsustel välja töötada puudega inimestele vajalikke teenuseid elukohas. Tänuväärse töö kuulmisrehabilitatsiooniteenuste osutamisel maakondades teevad eriväljaõppe saanud kõrvaarstid ja kuulmisuurijad.

Esmase kuulmisseisundi muutuse korral tekib vajadus nõuande saamiseks. Sageli pöördutakse Vaegkuuljate Liidu poole, kuna seal on kogemustega inimesi, kes ise kasutavad kuuldeaparaate ja omavad kogemusi teiste kuulmisabivahendite kasutamisel. Maakondlikes vaegkuuljate organisatsioonides on väljaõppe saanud kuulmisnõustajad, kes võivad juhendada ja anda nõu vaegkuuljale või tema pereliikmele. Kuulmisnõustaja on sageli ka kuulmispuudega inimese elu-, töö- ja tegutsemisvõime mõjustaja ja suunaja. Ta teeb koostööd omavalitsuse sotsiaalabi töötajatega, samuti kuulmiskeskuste
ja teiste organisatsioonidega. Oluline osa kuulmisnõustamisteenustes on kohanemistreeningud. Paljud vanemaealised inimesed, kes on saanud   kuuldeaparaadi, ei tule selle kasutamisega ja hooldamisega
toime. Kuuldeaparaadi kasutamist tuleb harjutada, eriti esmakordse abivahendi saamise korral. Kuna klientideks on valdavalt pensionärid, siis esmakuulmisteenuste osutamiseks ja läbiviimiseks võiks kasutada
päevakeskusi, sotsiaalkeskusi, kirikute kogudusemaju jt. kuulmispuudega inimeste suhtlemisvaegust parandada aitavaid vaegkuuljate ühingutes läbiviidavaid õppekursuseid, teabepäevi ja mitmesuguseid
ühisüritusi.

2. KUULDEAPARAADID


2.1. Kuuldeaparaadi vajadus ja saamine

Kui on tekkinud kahtlus kuulmisseisundi muutuse kohta, tuleks pöörduda oma perearsti poole, kes vajadusel suunab edasi kõrvaarstile. Inimesel, kellel on ühepoolne kuulmislangus ja teine kõrv kuuleb normaalselt, üldjuhul ei vaja kuulmisabi. Erandiks on siin õpilased ja tööealised isikud, kellel on vaja rohket suhtlemist ja head suunakuulmist.

Arstliku läbivaatuse ja esmase uuringu põhjal annab arst saatekirja kuulmisrehabilitatsiooni keskusesse ja tõendi isikliku abivahendi kaardi saamiseks elukoha sotsiaalabi(hoolekande) osakonnast. Kuuldeaparaadi vajaduse korral tehakse kuulmisrehabilitatsioonikeskuses kõrvade otoskoopiline uuring, toon- ja kõneaudiomeetria.

Kaasaegne audiomeetriline aparatuur ja uurimismeetodid võimaldavad küllaldase täpsusega määrata kuulmiskahjustuse taset ja laadi ning kuulmise abivahendi. Juuresolevaga anname selgituse sotsiaalministri määrusega nr 7, 12.01.2006 “Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel
eraldamise tingimuste ja korra” kohta, valdavalt kuulmispuudelisi inimesi puudutavates  küsimustes. Neid, kellel on vaja veel teisi puudest tingitud abivahendeid, võivad saada täiendavat infot sotsiaalabiosakonnast või abivahendite keskustest.

Soodustingimustel eraldatavate tehniliste abivahendite loetelu ja tingimused on toodud brošüüri lisas (vt. Lisa 2)

Taotluse võivad esitada:
a. lapsevanemad või eestkostjad lapsele
b. tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või on määratud puude raskusaste;
c. vanaduspensioniealised isikud, kellel abivahend võimaldab parandada toimetulekut.

Tehnilise abivahendi kasutamise vajaduse määrab:
a. tehnilise väikeabivahendi puhul perearst või eriarst;
b. keerulisema tehnilise abivahendi korral eriarst või rehabilitatsiooniasutus (kuulmiskeskus);
c. soodustingimustel tehniliste abivahendite ja teenuste esmakordseks kompenseerimiseks on vajalik pöörduda pere- või eriarsti tõendi alusel elukohajärgsesse maavalitsusse (maavanemal on õigus delegeerida isikliku abivahendi kaardi väljastamine ka kohalikele omavalitsustele). Isikliku abivahendi kaardi saamisel pöördub abivajaja juba abivahendeid väljastavasse ettevõttesse (kuulmiskeskusesse). Elukoha muutmise korral peab isikliku abivahendi kaardi omanik pöörduma uue elukohajärgse maavalitsuse poole, kus tema kaart registreeritakse ümber.

20 000 krooni ja rohkem maksva abivahendi kompenseerimise aluseks on lastel ja tööealistel isikutel rehabilitatsiooniplaan või eriarsti tõend, vanaduspensionieas olevatel isikutel eriarsti tõend või kohaliku
ekspertkomisjoni nõudmisel rehabilitatsiooniplaan.Kui isik vajab uut abivahendit enne eelmise kasutusaja möödumist, või nõutavat abivahendit ei ole käesoleva määruse lisades 1 ja 2 toodud loeteludes, siis esitab isik vabas vormis avalduse elukohajärgsele maavalitsusele. Erandkorras on lühema kasutusajaga õigus saada tehnilist abivahendit isikutel, kellele abivahend on muutunud ebasobivaks tervislikel (näit. kuulmise halvenemine) või muudel isikust mitteolenevatel põhjustel. Isiku omaosalus on abivahendi maksumuse ja määruse lisades 1 ja 2 kindlaks määratud riigi osaluse vahe, kuid mitte vähem kui 200 krooni. Erandkorras võib kohaliku ekspertkomisjoni otsusega abivahendi omaosalust vähendada 5 protsendini abivahendi kogumaksumusest.Sotsiaalministri määrusega nr 7, kompenseeritakse tööealistele
isikutele, kellel on kuulmislangus suurem kui 30 db, kuulmisabivahendite (kõrvasisesed ja kõrvatagused kuuldeaparaadid) ja vanaduspensioniealistele isikutele 90 %, kuid kompensatsioon ei ületa 3500
krooni. Lisainfot kuulmisabi ja kuulmisteenuste kohta võib saada kuulmiskeskustest, omavalitsuste sotsiaaltöötajatelt ja vaegkuuljate kohalikest organisatsioonidest. Muude kuulmisabivahendite saamiseks
(võimendid, signalisaatorid, kuuldeaparaadi individuaalne otsak jt) tuleb isikliku abivahendi kaardi olemasolul pöörduda teeninduspiirkonna kuulmiskeskuse poole.

2.2. Kuuldeaparaatide klassifikatsioon

Kuuldeaparaadid on abivahendid, millega tagatakse vaegkuulja kuulmislanguse kompenseerimine sellisele tasemele, et ta oleks võimeline suhtlema ümbritseva elukeskkonnaga.

Kuuldeaparaatide põhilised tüübid on:
1. Kõrvatagused kuuldeaparaadid
2. Kõrvasisesed kuuldeaparaadid
3. Kehal kantavad ehk taskuaparaadid

Kuuldeaparaat määratakse inimesele, kelle kuulmislangus on suurem kui 25 dB. Kuuldeaparaadiga saab kompenseerida kuulmislangusi alates 10 dB kuni 140 dB. Kui inimesel on väga halb õhkkuulmine,
kasutatakse luuvaljuhääldiga (luutelefoniga) kuuldeaparaati. Luuvaljuhääldit saab kasutada nii kõrvatagustes kuuldeaparaatides (aparaat on valjuhääldi peavõru küljes) kui taskuaparaatide puhul.

Tööpõhimõtte järgi jagunevad kuuldeaparaadid:
1. Analoogaparaadid
2. Digitaalsed aparaadid

Lihtsamad analoogaparaadid koosnevad tihti ainult mikrofonist, võimendist ja valjuhääldist. Tavaliselt reguleeritakse helivaljust potentsiomeetriga käsitsi (väike rattake kuuldeaparaadil). Keerulisematel aparaatidel toimub ka helisignaali töötlemine vastavalt kuulmislangusele filtervõimendis. Kallimates aparaatides on olemas ka automaatne helivaljuse regulaator, mis seadistatakse kuulmisuurija poolt. Filtri sageduse reguleerimiseks kasutab kuulmisuurija minikruvikeerajat, keerates vastavaid reguleerorganeid. Keerulisematel aparaatidel on neid reguleerorganeid 2 kuni 8. Analoogaparaadi häälestamine võib kujuneda keeruliseks. Pärast häälestamist tuleks kuuldeaparaati kontrollida kindlasti ka testboksis, et veenduda häälestuse täpsuses.

Analoog-digitaalsetel aparaatidel toimub filtri häälestamine  arvuti abil. Kuuldeaparaat ühendatakse arvuti programmeerimisseadmega erilise juhtme abil. Arvutiekraanil näeb juba kuulmisuurija, mida ta konkreetselt muudab ja kuidas see mõjutab vaegkuulja kuulmislanguse kompenseerimist.
On kasutusel ka nn segaaparaadid, kus osa aparaati on analoogtehnikas  tehtud  ja  osaliselt  digitaaltehnikal  baseeruv.  Sellised  on  nn ülemineku perioodi aparaadid. Nendes aparaatides kasutatakse digitaalset juhitavat (arvuti poolt häälestatavat) filtrit, milline hõlbustab kuulmisuurija tööd.

Kuuldeaparaadis on:
1. Mikrofon koos võimendiga
2. Filter, millega korrigeeritakse konkreetse abivajaja kuulmislangust
3. Võimendi koos väikesegabariidilise valjuhääldiga.

Digitaalne kuuldeaparaat sisaldab ka analoogseadmeid
1. Mikrofon
2. Valjuhääldi

Digitaalsel kuuldeaparaadil teisendatakse spetsiaalse analoogdigitaalmuundi abil mikrofonist tulev signaal kahendkoodis numbriliseks. Peale digitaalses filtris töötlemist teisendatakse digitaalne signaal jälle digitaal-analoogmuundis valjuhääldi jaoks analoogsignaaliks, valjuhääldi aga omakorda tekitab vaegkuulja kõrva vajalikke helivõnkeid.


2.3. Kõrvatagused kuuldeaparaadid

Kõrvatagused aparaadid erinevad üksteisest tööpõhimõtte (analoog- või digitaalaparaadid) ja helivõimsuse poolest.

Kõrvatagune kuuldeaparaat koosneb:
1. Elektrooniline võimendi, mis asetatakse kõrva taha
2. Helivoolik (plasttoru)
3. Otsik, kuhu juhitakse heli helivooliku kaudu kuuldeaparaadist kõrva

Käesoleval ajal on võetud suund selliselt, et täiskasvanud inimesetele näidustatakse kõrvatagune aparaat siis, kui tema kuulmislangus on nii suur, et kõrvasisene kuuldeaparaat ei kompenseeri tema kuulmiskahjustust.Väikelaste puhul kasutatakse üldjuhul ainult kõrvataguseid kuuldeaparaate, kuna laste kõrvakuju muutub väga kiiresti ja seetõttu tuleks mõnikord aastas valmistada mitu kõrvasisest aparaati. Samuti on väikelaste kuulmiskanal niivõrd väike, et sinna ei ole võimalik asetada kõrvasisest kuuldeaparaati. Kehtib üldine reegel,   mida suurem on kuulmislangus, seda suurem on ka kuuldeaparaat füüsiliselt. Selleks on mitmed põhjused. Kõige tähtsam neist on patarei mõõtmed.

Mida võimsam on kuuldeaparaat, seda rohkem ta voolu tarbib ja seda suurem peaks olema patarei. Vajaliku helitugevuse tagamiseks on võimsates aparaatides valjuhääldid suuremate mõõtmetega. Valju-
hääldis tekitab heli kilemembraan. Mida suurem on helivaljus, seda suurem peab olema membraan ja vastavalt sellele ka elektromagnet, mis seda membraani liigutab vajaliku heli tekitamiseks. Suurem elektromagnet aga tarbib rohkem voolu, mille peab kindlustama patarei.

2.4. Digitaalsed kuuldeaparaadid

Digitaalsetel aparaatidel kontrollib ja juhib arvuti häälestamisel igat kuuldeaparaadi osa. Nii saavutatakse täpseim häälestus, mida konkreetne kuuldeaparaat võimaldab. Kõige olulisem on, kui suure täpsusega toimub audiogrammi töötlemine kuuldeaparaadis. Kas kuuldeaparaat kasutab häälestamiseks kõiki
digitaalses audiogrammis salvestatud sageduspunkte.

Täpse töö tagamiseks peaks kuuldeaparaat arvestama kõiki 9-10 ülesvõetud audiogrammi
sageduspunkte. Digitaalsete kuuldeaparaatide puhul tarvitatakse ka väga tihti suundmikrofone, mis on eriti olulised töötamisel mürakeskkonnas või auditooriumis, kus on korraga mitmeid kõnelejaid. Pöörates pead heliallika poole, tagatakse kõnest parim arusaamine. Keerulisemate aparaatide puhul saab aparaat aru, kas tegemist on inimhääle või muu heliallikaga. Samuti lülitub suundmikrofon sisse, kui
inimhäält saadab müra või hakkavad korraga kõnelema mitu inimest. Kui inimhäält ei ole tuvastatud, võimendab kuuldeaparaat helisid meeldiva taustani, vältimaks vaegkuuljal ebameeldivustunnet.
Kasutatakse ka keerulisi mürafiltreid, et kindlustada kõnest parimat arusaamist. Kallimatel aparaatidel on ka mitu kasutajaprogrammi, mida saab kuulmisuurija vastavalt koostöös vaegkuuljaga häälestada.

Enamlevinud sellistest on muusika, looduse, mürarikka ruumi ja telefonivestluse programmid. Tavaliselt ei ole digitaalsel kuuldeaparaadil helivaljuse nuppu, kuna helivaljus seadistatakse vastaval
vaegkuulja audiogrammile kuuldeaparaadi poolt, võimendades rohkem vaikseid helisid ja vähem tugevaid helisid. Esineb ka juhuseid, kus vaegkuulja kuulmislangus võib  muutuda päeva jooksul. Selliste juhtumite tarbeks varustatakse kuuldeaparaat helivaljuse reguleerijaga. Digitaalse aparaadi helivaljus ei sõltu patarei
täituvusest, nagu analoogaparaatide puhul. Digitaalne kuuldeaparaat annab tavaliselt erilise helisignaaliga märku, kui patarei hakkab tühjaks saama (nagu mobiiltelefongi). Soovitav on kaasas hoida tagavarapatareid.


2.5. Kõrvasisesed kuuldeaparaadid

Kõrvasisesed kuuldeaparaadid erinevad kõigepealt suuruse poolest. Mida väiksem on kuuldeaparaat, seda väiksem on tema helivaljus.

Kõrvasisesed aparaadid jagunevad suuruse järgi:
1. Kuulmekäigu sisene aparaat (CIC)
2. Minikanali aparaat (ITC)
3. Kõrvasisene ehk  poolconcha aparaat (ITE, ITED-suundmikrofoniga)
4. Täiskõrva ehk concha aparaat

Kuulmekäigu sisestel aparaatidel on kasutusel patareid tüübiga 5 ja 10. Minikanali ja poolconcha aparaadil tüübiga 312. Täiskõrva aparaadil tüübiga 13. Euroopas kasutatakse nii kõrvataguseid kui ka kõrva-
siseseid kuuldeaparaate, USA-s on valdavalt levinud kõrvasisesed kuuldeaparaadid. Kõrvasisese kuuldeaparaadi suurim eelis on see, et heli juhitakse valjuhääldist otse kuulmekile vahetusse lähedusse, see väldib helimoonutusi. Ka võimaldab avatud kanali meetodi kasutamine kõrva tuulutust. Kooniliste õhukanalite kasutamine (suurem pool kuulmekäigus) ebameeldivate helide tekkimise (eriti madalad helid
sammumisel ja söömisel, eriti puuviljade söömisel). Kõrvasisese aparaadi puhul töötab ka meie loomulik akustiline helipeegeldaja ehk kõrvalest, mis suunab heli kuulmekäiku. Kõrvasisene aparaat valmistatakse individuaalselt inimese kõrva jäljendi järgi. Kõrvasisest kuuldeaparaati ei soovitata kasutada väga väikeste laste puhul. Raskendatud on   kõrvasisese aparaadi kasutamine ka väga eakatel vaegkuuljatel ja nendel, kelle sõrmede liikuvus on häiritud. Digitaalsed kõrvasisesed aparaadid kasutavad kõiki samu töötlus-
programme nagu kõrvatagusedki (muusika, looduse, telefoniprogrammid, sealhulgas ka induktiivpool ja suundmikrofonid). Häälestamine toimub arvuti abil spetsiaalse juhtmega.

2.6. Kuuldeaparaatide tarvikud ja hooldus

Kuuldeaparaadi normaalseks tööks on vaja toitepatareid, individuaalotsakut, hooldusvahendeid jne.
Patarei on kuuldeaparaadi toiteallikaks. Nad ei ole laaditavad. Patarei suurust eristatakse numbritega.
Kõrvatagustes  kuuldeaparaatides  kasutatakse  nr 675 või 13 patareisid. Kõrvasiseste aparaatides
patareisid suurusega 312, 10 ja 5. T sink-õhk tüüpi patareidel on hermeetiline kleebis, mille värv
tähistab ka suurust: sinine (must) – 675; oranž – 13; pruun – 312: kollane – 10.   Kleebis eemaldatakse
alles patarei kasutusele võtmisel. Patarei tööiga sõltub patarei suurusest (energia mahtuvusest),
kuuldeaparaadi võimsusest, kasutamisajast jm. Osa vaegkuuljaid kasutab veel akusid. Ühe laadimistsükli kestus on ca 15-20 tundi. Patarei või aku vahetamisel tuleb jälgida polaarsust (+ märki). Vale asetus rikub kuuldeaparaati. Patareide ja akude korrasolekut saab kontrollida patareitesteriga. Enne kuuldeaparaadi asetamist kõrva (kõrva taha) tuleks veenduda tema korrasolekus. Kuuldeaparaadi
sisselülitamisel helitugevuse regulaatorit reguleerides hakkab kuuldeaparaat “vilistama”. Seejärel keerata regulaator algasendisse tagasi ja sobitada  kuuldeaparaat tööasendisse.

Individuaalotsak valmistatakse abivajaja kõrvast võetud jäljendi järgi. Otsak ühendatakse elastiktoruga kuuldeaparaadiga. Õigesti   kuulmekäiku asetatud otsak on mugavalt kõrvas ja aparaat ei tekita vilet.
Kuuldeaparaadid on küllaltki kallihinnalised ja suhteliselt õrna konstruktsiooniga. Nende aktiivne kasutusaeg peab kestama 3-8 aastat. See nõuab kasutajalt suurt hoolt, vastutust ja oskusi abivahendit
töökorras hoidmiseks. Aparaat ei talu tugevat soojust (radiaator , ahi, päike), ka röntgenkiirgus mõjub halvasti. Vältida tuleb vee sattumist kuuldeaparaati (dušš, saun, ujumine, vihm).
Juhul, kui vesi on sattunud kuuldeaparaati, tuleb võtta patarei aparaadist kohe välja ja kuivatada ettevaatlikult näit. fööniga (sooja õhuga). Kui kuuldeaparaadiga on probleeme, tuleks pöörduda kuulmis-
keskuse tehniku poole. Kuuldeaparaadi (eriti kõrvasisese) tööd mõjutavad kõige rohkem
kõrvavaik ja niiskus. Individuaalotsakust saab kõrvavaiku eemaldada iseseisvalt otsakut
pestes. Kõrvasisese aparaadi pesemine on välistatud. Vaigu sattumine kuuldeaparaadi korpusesse võib rikkuda kuuldeaparaadi jäädavalt. Kanaliosa otsa tuleb iga päev puhastada  komplektis oleva pintsliga või
pehme lapiga.  Jälgida, et mikrofoni ava ette ei satuks mustust, mis tuleb eemaldada pintsli või lapiga.  Kui kuuldeaparaadi helikanalisse on siiski jäänud vaik, tuleb pöörduda tehniku poole. Iseseisvalt korpust avades võib aparaati rikkuda.Otsaku hooldamiseks tuleb kuuldeaparaat otsakust eemaldada. Pesta leige vee ja seebiga (on olemas ka spetsiaalsed otsaku pesemisvahendid). Sobib ka nõudepesuvahend. Peale
pesemist otsak loputada voolava vee all ja kuivatada ning ühendada kuuldeaparaadiga. Kui kuuldetoru on muutunud jäigaks, tuleb see vahetada.

NB! Kuuldeaparaati peab laskma regulaarselt kontrollida ja vajadusel ka reguleerida kuulmiskeskuse spetsialistil. Rikkis või ebaõige režiimiga kuuldeaparaat võib halvendada veelgi kuulmist!

3. KUULMISABIVAHENDID

3.1. Vaegkuulja telefon

Tavalise lauatelefoni  kasutamisel võivad tekkida järgmised probleemid:
– telefoni kutsungi helin ei ole kuuldav
– kõnest arusaamine on raskendatud
– kuuldeaparaadi võimendust suurendades tekib vilistamine

Vaegkuuljatele, kes kasutavad individuaalset kuuldeaparaati, on soovitav suhtlemiseks selline lauatelefon, millel on kõnetorusse sisse monteeritud mini-silmuskontuur (T-silmus) Kuuldeaparaat tuleb enne
kõne alustamist ümber lülitada T asendisse. Parema kuuldavuse tagamiseks võib
kuuldeaparaadi regulaatoriga helitugevust suurendada, mingit häirivat “vilistamist” karta ei ole.  Ka ruumis
olevat kõrvalist müra telefonivestluse ajal ei ole kuulda. Lisaks T-silmusele on tavaliselt nendel telefonidel veel  helitugevuse regulaator, kutsungihelinate valik ja teised suhtlemist hõlbustavad seaded.
Kuidas eristada eritelefoni vaegkuuljatele tavatelefonidest? T elefoni kasutamise juhendis peab olema märge: “telefon on toimiv kuuldeaparaadiga” või telefonil on “T silmus”. Nimetatud telefonid on
kasutamiseks ka normkuulmisega inimestele. Varem väljalastud telefonidest võib nimetada: TA BIG BUTTON, T A 214,  ERICSON Mira, TELIA Respons jt nimetatud telefonid toimivad täiesti rahuldavalt ja neid võiks vabalt kasutada ka veel praegu.

Viimastel aastatel on lisandunud uued telefonid: ERIFONET 33, ERIFONET 300 ja ERIFONET 600. Need telefonid on leidnud laialdase kasutuse Soome, Rootsi ja teiste maade vaegkuuljate poolt. Telefonil
Erifonet 600 on helitugevuse regulaator, lisamikrofon ja valjuhääldi käed-vaba toiminguks, kiirvalimise klahvid. Telefonis olev mälu võimaldab numbrinäitu (ekraanil on näha helistaja nr ja ka vastamata
kõnede numbrid). Telefonil on ka äratuskell (kutsungist erinev signaal).

Liinivõimendi EHA 40 võimendab telefonitorust tuleva hääle kuni 40 dB ja muudab kõne kuuldavamaks. Seade lülitatakse juhtmega telefonitorukülge.

3.2. Telefoni lisaseadmed

Paljudele kuulmispuudega inimestele on probleemiks asjaolu, et ei kuule, kui telefon heliseb (kutsub), eriti veel siis, kui   ollakse telefonist kaugemal või viibitakse teises ruumis. Telefoni lisaseade STROBORINGER annab suhteliselt tugevat helisignaali (85 dB) ja samaaegselt vilgub ka halogeenlamp. Lisaseadme võib paigutada soovitud kohta, ka teise ruumi. Lisaseade CLARITY ESR 200 on samuti telefoni kutsungihelina võimendi. Võimalus on valida 4 erinevat   helinat. Kutsungihelina võimendus on
kuni 80 dB ja lisaks ka valgussignaal. Seade töötab vooluvõrgust.

3.3. Mobiiltelefonid

Kuuldeaparaati kasutavatel inimestel võib  sageli tekkida probleeme mobiiltelefoniga (mobiiliga) kõnelemisel, kuna mobiil tekitab päris tugeva induktsioonivälja. Viimane avaldub tugevas suminas. Olukorda saab kergendada, kui mobiili liigutada kõne ajal kuuldeaparaadi läheduses ja leida väiksema suminaga asend. Need vaegkuuljad, kes on saanud digitaalkuuldeaparaadi on häiriv sumin tunduvalt väiksem. Digitaalkuuldeaparaatidest võib nimetada Adapto, Syncro,  Atlas, Sumo, Rexton jt Bravo-power, Bravissimo jt. Tavakuuldeaparaatide korral võib kasutada väikest silmuskontuuri LPS  – 1, milline sobib kokku Nokia  5100 ja 6100 seeria mudelitele. See võimaldab mobiili abil rääkida, kui kuuldeaparaat on lülitatud “T” asendisse. Tegemist on silmust meenutava seadmega, milline asetatakse kaela ja ühendatakse juhme abil mobiiliga. Kõne ajal ei pea mobiili kõrva ääres hoidma. Mobiiltelefonide silmuskontuure on kolme tüüpi: LPS-1, LPS-3 ja LPS-4. Teie mobiiltelefoni tüübist sõltub, mis seade on sobivaim. Täpsemat infot telefonide, mobiiltelefonide kohta võib leida Eesti Vaegkuuljate
Liidu kodulehelt http://www.vaegkuuljad.ee.

3.4. Kommunikatsioonivõimendid

Induktsioonvõimendi koos silmuskontuuriga on elektrooniline seade, mis võimaldab mikrofoni kaudu edastatud helisignaali (kõne, muusika) vastuvõtu vaegkuuljatele müravabalt kuuldeaparaadi vahendusel.
Seade on mõeldud kasutamiseks inimestele, kes kasutavad kuuldeaparaate. Vaegkuuljatele,  kelle kuulmine on halvenenud, kuid ei oma kuuldeaparaati, peaks suuremas koosolekuruumis olema
kasutusel ka helivõimendusseade. Täpsemat informatsiooni induktsioonvõimendite kohta saab Kuulmisrehabilitatsioonikeskusest Tallinnas, Lembitu tn 10b, OÜ Electronics Design, Tallinn, Tuulemäe 5
või  EVL kodulehelt http://www.vaegkuuljad.ee.

3.5. Heliülekandesüsteemid

FM seade   (ingl. k. frequency modulation) on raadiosageduslik heliülekandesüsteem, mille
komplektis on saatja ja vastuvõtja. Vastuvõtja ühendatakse vaegkuulja kuuldeaparaadi audiosisendiga. Praktilist kasutamist on FM seade leidnud koolides, kus õpivad vaegkuuljad. Suhtlemine toimub kuuldeaparaati kasutava õpilase ja õpetaja vahel. Selline komplekt võiks olla kasutusel ka vaegkuuljatel töökoosolekutel või nõupidamistel.

Audiokingasid kasutatakse kõrvatagustesse kuuldeaparaatidesse helisignaalide juhtimiseks välistest heliallikatest (FM süsteemid, CD- ja MP3-mängijad, pleierid, telerid, raadiod, häiresüsteemid jne). Igal konkreetsel kuuldeaparaadil on oma, tüübile vastav audioking. Heliülekandesüsteemidest lähisuhtlemiseks mõeldud häälevõimendid on individuaalseks kasutamiseks. Need on väikesemõõtmelised võimendid koos kuularitega kõne, muusika jm kuulamiseks raadiost, TV-st. Näit võimendi CYBER SPY võimendusaste on 40 dB ja kuulamiskaugus kuni 15 m. Neid võib kasutada nõupidamisel, koosolekul. Äratuskelladest võib välja tuua väikesemõõtmelised vibraatoriga kellad, mida võib kanda taskus, voodis äratamiseks padja all või laua peal. Laiemalt on levinud vibraatorkellad firma „Shake Awake“ toodangust.


3.6. Häiresüsteemid

Häiresüsteemid hoiatavad hädaohu eest ja teavitavad abivahendid (alarmid, uksekella-, telefoni-, tuletõrje- jt signalisaatorid).

Häirekeskus koosneb omavahel ühtsesse süsteemi ühendatud seadmetest:

1) alarm- ja edastusseade, millega ühendatakse uksekell, telefon, suitsudetektor;

2) induktsioonvõimendi, millesse ühendatakse heliallikad ja alarmseade;

3) häirete vastuvõtja, mis reageerib helisignaalile ja alarmseadet tulevale signaalidele.

Koos helisignaaliga hakkavad vilkuma ka signaallambid! Vaegkuuljatest lapsevanemad vajavad väikelapse
nutusignalisaatoreid. Selleks kasutatakse nn beebiandurit, mis koosneb väikesest raadiosaatjast, milles on
mikrofon ja vastuvõtja koos vibraatoriga.

NB! Täpsemat informatsiooni Kuulmisrehabilitatsiooni Keskuse, SA TÜ Kliinikumi kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonna, AS IDA TALLINNA kõrva -, nina- ja kurguhaiguste osakonna ning AS Tondi Elektroonika poolt väljastavate kuuldeaparaatide ja kuulmisabivahendite kohta saab eelpoolnimetatud asutuste kodulehekülgedelt ja Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehelt http://www.vaegkuuljad.ee  (vt pealehelt KUULMISABI).

3.7. Silmalaegas

Silmalaegas on mittetulundusühingu Jumalalaegas üks laegastest, mille eesmärgiks on pakkuda nägemis- ja kuulmispuudega inimestele erinevaid abivahendeid. 2006. aastal alustati ka kuulmispuuetega
inimestele abivahendite müüki.Silmalaegas müüb oma tooteid presentatsioonide kaudu. Müügiesindajad võtavad tellimusi võtavad vastu telefoni, faksi või elektronkirja teel. Kauba saab kätte müügiesindajate kaudu või posti teel. Kauba kättesaamisel antakse  ka näitlik õpetus abivahendi kasutamisest.
Silmalaekast müüdavad kaubad on varustatud eestikeelsete juhenditega paberkandjal. Küll aga on võimalik alati tellida omale juhendeid ka digitaalselt. Abivahendite jaemüügi kõrval on silmalaegas arendanud ka projektipõhist müüki. Silmalaegas on avatud ka teie abiküsimustele ja ettepanekutele, eelkõige infole, milliseid abivahendeid te soovite ja milliseid abivahendeid peaks kindlasti saama riikliku dotatsiooniga. Soodustingimustel saab abivahendeid osta isik, kellele on väljastatud isikliku abivahendikaart. Isikliku abivahendikaardi saamiseks pöördub taotleja esmalt perearsti või raviarsti (kõrvaarsti) poole, kes kirjutab välja tõendi, et taotlejal on vaja abivahendeid. Tõendi viib taotleja elukohajärgsesse maavalitsusse või vallavalitsusse, kust väljastatakse isikliku abivahendi kaart. Omaosaluse kompenseerimiseks võib pöörduda kohaliku omavalitsuse poole (linn, linnaosa, vald).Kompenseeritakse kuni 50%, kuid mitte rohkem kui 500 kr kuus ja 6000 krooni aastas. Kompenseerimise võimalust tasub uurida enne tellimist kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnas. Omaosalust kompenseeritakse peale abivahendi ostmist ja selle eest tasumist. Kodulehekülg: http://silmalaegas.laegas.ee/

Kuulmisabivahendid silmalaeka kataloogist:

ÄRATUSKELL «ECHOWAKE»

Äratuskell äratab vibratsiooniga, heliga, valgusega või ükskõik millisel nende kombinatsioonil. Kell on väga lihtsasti kasutatav ja tal on väga selged suured numbrid. Komplekti kuulub kell, võrguadapter, vibreerija.

TELEFONIVÕIMENDI «MYTEL DA-201»

Väike telefonivõimendi, mida võib ühendada kõigi kaasaegsete telefoniaparaatidega, millel saab telefonitoru lahti ühendada kiirliidesega. Heli saab võimendada väga lihtsalt seadmel olevat suurt punast nuppu pöörates.

KOMMUNIKAATOR «MINITECH»

MiniTech kommunikaator on väike ja kerge kaasaskantav kuulmisabivahend. Seadme häälereguleerimine toimub seadme peal olevatest nuppudest. Kuulamine ise käib kas kõrvaklappidega või kaela riputatava induktsiooniseadmega.

TRAADITA SÜSTEEM «ECHO FM»

Uus traadita raadiosagedusel töötava ülekandesüsteemi Echo FM  abiga võib kuulata  TV-d, raadiot või ka näiteks loengut lihtsasti kõrvaklappide kaudu. EchoFM  töötab kolmel erineval raadiosagedusel. Vastuvõtjaid võib olla samaaegselt kasutusel mitmeid ja seetõttu sobib seade väga hästi ka koolitustele
ja koosolekutele. Echo FM  vastuvõtjat saab kuulata kõrvaklappidega või ühendades selle otse kuuldeaparaadiga.

LISAD
Lisa 1. VIIPEKEELE TÕLKETEENUSED

Tallinnas:
Eesti Kurtide Liit
Tallinn,
Nõmme tee 2
Telefon/faks: 655 2509
Mobiil: 514 7822
E-mail: ulvi@ead.ee, liivi@ead.ee

Tartus:
Tartumaa Kurtide Ühing
Tartu,
Suur-Kaar 56A
Mobiil: 5331 6755, 5625 5055
13426
50404

Pärnus:
Pärnumaa Kurtide Ühing
Pärnu,
Lubja 48A
Mobiil:  512 9962
E-mail: annenisu@hot.ee

Kuressaares:
Saaremaa Puuetega Inimeste Koda
Kuressaare, Pikk tn 39
Telefon: 4555 697
Mobiil: 53490293
E-mail: edapold@hot.ee
Helfi Soonik: 453 8731
(kuulmisnõustamisteenus)
80041
93812

Lisa 3. KUULMISKESKUSED JA LIIDUD KUULMISREHABILITATSIOONI KESKUS

Tallinn, 10114, Lembitu 10b
Telefon: 645 4046;  faks 646 6565
Juhataja Arvo Kannel  (mobiil 502 1427)
E-post: arvo@stillen.ee

SA TÜ KLIINIKUMI kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakond
Tartu 50406, Puusepa 1a
Maarjamõisa Polikliinik
Juhataja Dr. Reet Tikk
Telefon: 7319 470; 7319 479
E-post: tiia.johannes@kliinikum.ee
Vastuvõtule registreerimine telefonil:
7319 100

AS IDA TALLINNA kõrva-, nina- ja
kurguhaiguste osakond
Tallinn, 10138, Ravi tn 18
Juhataja  Dr. Liina Luht
Telefon:  620 0280
E-post: raili.raadik@itk.ee
Vastuvõtule registreerimine
telefonil 6207061; 1900

SA TALLINNA LASTEHAIGLA
KESKLINNA LASTEPOLIKLIINIKU
KUULMISHOIU KESKUS
Tallinn, 10138, Ravi tn 27
Dr. Ene Post
Telefon:  620 7341
E-post: porthos@hot.ee

EESTI KURTIDE LIIT
Tallinn, 13426, Nõmme tee 2
Telefon: 6552510
E-post: ead@ead.ee
Kodulehekülg: www.ead.ee
Esimees Volli Pärnla

EESTI KUUULMISPUUETEGA LASTE VANEMATE LIIT
Tallinn, 10318, Ehte tn 7
Telefon/faks: 6008552
E-post eklvl@eklvl.ee
Kodulehekülg: www.eklvl.ee
Tegevdirektor  Evelin Tamm
President Toomas Sepp

EESTI VIIPEKEELE TÕLKIDE
ÜHING
Tallinn, 13426, Nõmme tee 2
Telefon: 6552509
Ühingu esinaine  Regina Paabo
E-post: regina.paabo@ut.ee
Liivi Hollman
E-post: liivi@ead.ee

EESTI PIMEKURTIDE TUGILIIT
Tallinn, 10318,  Ehte tn 7
Tel./ faks 674 8497,
E-post  info@pimekurdid.ee
www.pimekurdid.ee
Esinaine Margarita Rägapart
(527 9131)
Tegevjuht Raissa Keskküla

AS TONDI ELEKTROONIKA
Tallinn, 11317, Pärnu mnt 142
Arendus ja tootmisjuht Ülo Kohv
Telefon: 6115 604
E-post: ulo@tondi.ee
Kuuldeaparaatide ja tarvikute müük ning
remont (telefon: 611 5616)

Kas kuuled ? – Õppefilm vaegkuuljale

[youtube]https://www.youtube.com/watch?v=zOsqteAj44U[/youtube]