Terviseuudised

TERVISETEEMALISED UUDISED
01-10-2022 - 06:49 - Tervis - Toitumisspetsialist selgitab, miks tasub toitumispäeviku kõrval pidada ka väljaheitepäevikut
Hea enesetunne on otseselt seotud meie kõhutervisega. See omakorda on mõjutatud toiduvalikutest ning söömisviisist. Et paremini mõista mustreid enda valikutes ja harjumustes, on kasulik mõne aja jooksul toitumispäevikut pidada. Kuid mitte ainult! Kõrvutades toitumispäeviku väljaheitepäevikuga võime palju terviklikuma pildi saada.
01-10-2022 - 05:45 - Tervis - Sõjapõgenike kriisinõustamise argipäev: riigil raha on, aga ideid napib
Spetsialistide puudusel loobusid haiglad Ukraina sõjapõgenike psüühikahäirete raviks korraldatud riigihankes osalemisest ning seetõttu seisab sotsiaalministeeriumis juba neli kuud kasutult 660 000 eurot. Samas saaks selle rahaga palgata Eestisse jõudnud Ukraina kriisinõustajaid, kes aitaksid siin kiiremini jalule nii kohalikke kui ka sõjatraumadega kaasmaalasi.
01-10-2022 - 12:45 - Tervis - Uudisnädal ⟩ Nädala tippsündmuste ülevaade
Postimehe toimetuste kokkuvõte nädala tähtsamatest uudistest.
01-10-2022 - 09:11 - Tervis - Täna alanud vaimse tervise kuu keskendub tundetarkuse arendamisele
Terve oktoobri jooksul on võimalik osaleda erinevatel tundetarkuse teemale pühendatud sündmustel, mis on leitavad kodulehel vaimsetervisekuu.ee ja suunatud erinevatele vanusegruppidele. 10. oktoobril, ülemaailmsel vaimse tervise päeval, asuvad koolinoorte e-tunni raames tundeid mõtestama ka president Alar Karis ja Tartu Ülikooli kaasprofessor Jaan Aru.
01-10-2022 - 08:29 - Tervis - Kuidas kõõmast lõplikult lahti saada?
Kõõm on nagu kutsumata külaline, kes otsustab saabuda siis, kui selleks on kõige ebasobivam hetk. Tegelikult napib paljudel inimestel teadmisi kõõma olemusest. Miks kõõm tekib ja kuidas sellest lahti saada, räägib BENU apteegi kosmeetikakonsultant Marite Talbre.
01-10-2022 - 06:45 - Tervis - Kuidas mõjutab kohvi joomine und ja tervist?
Paljud inimesed alustavad päeva tassi kohvi või teega. Kofeiin on muutunud osaks igapäevasest rutiinist, kuid millal hakkab kohvi joomine segama unerütmi? 
30-09-2022 - 09:00 - Tervis - ME SAAME HAKKAMA ⟩ Aeg, mil üks jama ajab teist taga
Kui kaua võib? Alles oli mitu aastat koroonaärevust, siis algas Ukraina sõda. Millal see läbi saab, pole aimugi. Millal elu normaalseks saab ja kas üldse? Pole teada seegi. Varsti võib olla raske meenutadagi, milline elu enne kõiki neid jamasid oli.
30-09-2022 - 06:07 - Tervis - OTSE POSTIMEHEST ⟩ Märt Põlluveer: Ainus viis mõttetute kiirabi kutsete arvu vähendamiseks on visiiditasu
Kiirabi väljakutsete arvu kasvu ei saa piirata uute juhendite kasutusele võtmisega, vaid visiiditasu küsimine paneb inimese mõtlema, kas tal on vaja ikka kiirabisse helistada ja alles seejärel hakkavad mugavuskutsed vähenema, leidis Viljandi haigla erakorralise meditsiini ja sisehaiguste kliiniku juht Märt Põlluveer.
30-09-2022 - 03:00 - Tervis - NEW SCIENTIST ⟩ Koroona mõjutab peaasju
Koroonat põdenud inimestel on suurem risk saada kuni kaks aastat pärast haiguse põdemist, mõni neuroloogiline häire, võrreldes nendega, kes on põdenud muid hingamisteede infektsioone, näiteks hooajalist grippi.
30-09-2022 - 02:12 - Tervis - ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas tatine laps pole enam nakkusohtlik?
28. septembri Terevisioonis esinedes (52. minut) väitis Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Ly Vallikivi laste nakkushaigustest ja lasteaeda lubamisest rääkides, et nakkushaigused on kõige nakkavamad siis, kui lapsel veel nohu pole. Kui laps on nohusse jäänud, siis on ta teised juba ära nakatanud.
30-09-2022 - 01:47 - https://www.mu.ee/ - BA.4 ja BA.5 vastu disainitud vaktsiinid jõudsid Eestisse
Järgmisel nädalal jõuavad Eesti perearstide ja teiste terviseteenuste osutajateni uuendatud koroonavaktsiini tõhustusdoosid, mis on disainitud Eestis valdavalt leviva koroonaviiruse omikrontüve variantide BA.4 ja BA.5 vastu.
30-09-2022 - 01:41% - Rthth 0002022202230 - TERVISEDEBATT | Kas ravikindlustusse võiks panustada rohkem inimesi?
Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsil debateerisid erakondade esindajad. Jutuks tuli perearstiabi kättesaadavus, investeeringud betooni, kuid ka ravikindlustussüsteemi muutmine.
30-09-2022 - 12:17 - https://www.mu.ee/ - Varude keskus alustas apteegiravimite varu moodustamist
AS Eesti Varude Keskus (EVK) ootab novembri keskpaigaks Eesti ravimite hulgimüüjatelt pakkumisi enimkasutatavate toimeainetega apteegiravimite strateegilise varu moodustamiseks. Loodava varu eesmärk on suurendada varustuskindlust ning maandada võimalike tarnetõrgetega seotud riske.
30-09-2022 - 12:00 - RSS vood - Kliinikumi uus miljonieurone kompuutertomograaf annab madalaima kiirgusdoosi
Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliinik on alustanud uuringuid uue põlvkonna kompuutertomograafiga, mis võimaldab teha uuringuid senisest madalama kiirgusdoosiga ja parema pildikvaliteediga.
30-09-2022 - 12:00 - https://www.mu.ee/ - Haigestumus pneumokokk-nakkustesse on Eestis kasvamas
Eestis on pneumokokknakkusesse haigestumine kasvuteel. Keskmine pneumokokknakkuse haigestumus võib hinnanguliselt aastas olla ligi 14 juhtu 100 000 inimese kohta, rääkis Rapla Perearstikeskuse perearst Argo Lätt.
30-09-2022 - 11:35 - https://www.mu.ee/ - Eesti uuring: kolmas vaktsiinidoos tagab pikema kaitse koroonaviiruse eest
Hiljaaegu tehtud uuring näitab, et pärast kolmandat vaktsineerimist püsib antikehade hulk kehas suurem kui pärast teist vaktsineerimist.
30-09-2022 - 11:05 - Tervis - Rootsi lõpetab teismelistele koroonavaktsiini soovitamise
Rootsi avaliku tervishoiu amet teatas reedel, et ei soovita lasta enam lapsi vanuses 12 kuni 17 eluaastat vaktsineerida Covid-19 viiruse vastu, viidates selle vanusegrupi haigestumise «väga madalale riskitasemele».
30-09-2022 - 10:55 - Tervis - Minister Peterson: usaldus perearstide vastu on tervishoiusüsteemi nurgakivi
«Vastutus, mida me tervishoiusüsteemis oleme perearstile suunanud, on ääretult suur ja perearstid väärivad ühiskonna kiitust. Sisuliselt on perearst tervishoiu essents – kusagil ei ole suuremat usaldust kui perearsti ja patsiendi vahel,» ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsil.
30-09-2022 - 10:36% - Rthth 0002022202230 - Ministri sõnul on usaldus perearstide vastu tervishoiusüsteemi nurgakivi
„Vastutus, mida me tervishoiusüsteemis oleme perearstile suunanud, on ääretult suur ja perearstid väärivad ühiskonna kiitust. Sisuliselt on perearst tervishoiu essents – kusagil ei ole suuremat usaldust kui perearsti ja patsiendi vahel,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsil.
30-09-2022 - 10:07 - https://www.mu.ee/ - Märt Põlluveer vahetas töö pealinnas Viljandi vastu
Sel suvel jättis üle kuue aasta Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda juhtinud Märt Põlluveer töö pealinnas ja asus ametisse Viljandi haiglas.
30-09-2022 - 10:06 - Tervis - UURING ⟩ Koroonaviirus pääseb mööda veresooni liikvele
Jaapani teadlaste uurimisrühm Kyōto ülikoolist avastas, et SARS-CoV-2 saab tungida veresoontesse, pärssides valku Claudin-5 (CLDN5) ja nõrgestades nii soonte kaitsebarjääri, vahendab Medical Xpress.
30-09-2022 - 10:03% - Rthth 0002022202230 - Minister: haiglavõrgu, esmatasandi ja kiirabi arengukavad peavad moodustama terviku
Tervise- ja tööminister Peep Peterson ütles täna Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsil, et erinevad arengukavad tervishoius peavad moodustama ühe terviku.
30-09-2022 - 09:51 - RSS vood - PILDID | Perearstide seltsi aastakonverents
Eesti Perearstide Selts peab täna Tallinnas aastakonverentsi, kus tunnustati parimaid perearstikeskuseid üle Eesti.
30-09-2022 - 09:45% - Rthth 0002022202230 - Ahvirõugete vastast vaktsiini on praegu Eestis piisavalt
Terviseameti hinnangul jätkub 1400 doosist rõugevaktsiinist praegu meie hetkevajaduse katmiseks. Vaktsineerimist teostavad neli haiglat ja vaktsiini on juba saanud neli inimest.
30-09-2022 - 09:40 - Tervis - NÄDALA RAAMAT ⟩ Kui me ei tunnista omaenda südamevalu, võime seda tekitada teistele
Kuku raadio selle nädala raamat on Susan Caini «Mõrumagus. Kuidas kurbus ja igatsus meid täiustavad», kirjastuselt Varrak. Raamatut tutvustab Marek Strandberg, saates on külas ka näitleja ja psühholoog Rita Rätsepp.
30-09-2022 - 08:57 - Tervis - Koroonaviiruse levik on toonud viies haiglas kaasa külastuskeelu
Hiiumaa haigla kehtestas alates reedest haiglaravil viibivate patsientide külastuskeelu seoses koroonaviiruse leviku tõusuga Eestis ja Hiiumaal, kokku on Eestis külastuskeeld praeguseks teadaolevalt viies haiglas.
30-09-2022 - 08:46 - Tervis - Uuring näitab, mis kaitseb koroonaviiruse eest kõige paremini
Uue koroonalaine ootuses on Eestis alustatud neljanda vaktsiinidoosi manustamist, kuid paljud inimesed ei ole saanud ka kolmandat doosi. Hiljaaegu tehtud uuring näitab, et pärast kolmandat vaktsineerimist püsib antikehade hulk kehas suurem kui pärast teist vaktsineerimist.
30-09-2022 - 08:34 - Tervis - Venemaal tuvastati viimase ööpäevaga ligi 37 300 uut koroonajuhtu
Venemaal tuvastati viimase ööpäevaga 37 286 uut koroonanakkuse juhtu ja suri 106 Covid-19 haiget, selgus reedel operatiivstaabi andmetest.
30-09-2022 - 08:27% - Rthth 0002022202230 - Ministeeriumilt taotletakse ka kõrva-nina-kurguhaiguste eriala residentuuri pikendamist
Tartu Ülikooli, Kliinikumi ja erialaseltside esindajad tegid sotsiaalministeeriumile ettepaneku kehtestada otorinolarüngoloogia residentuuri kestuseks senise kolme asemel neli aastat.
30-09-2022 - 08:00 - https://www.mu.ee/ - Töörõõmuspetsialistid erakorralise meditsiini osakonnas
Septembri lõpus liituvad kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna meeskonnaga töörõõmuspetsialistid, kelleks on kaks koera.
30-09-2022 - 07:29 - RSS vood - Le Vallikivi: peremeditsiin on prioriteet, kuid...
Peremeditsiin on sõnades justkui prioriteet, kuid sõnad ja teod ei käi sageli kokku, ütles perearstide seltsi juht Le Vallikivi.
30-09-2022 - 06:54 - Tervis - Liikumislabor edastas erakondadele ettepanekud laste ja noorte tervise parandamiseks
Tartu Ülikooli liikumislabor saatis kõigile parlamendierakondadele üleskutse seada laste tervis ja liikumine erakondadeüleseks prioriteediks, pakkudes välja nii tegevuskava kui ettepanekud riigikogu valimisprogrammidesse.
30-09-2022 - 06:00 - https://www.mu.ee/ - Ahvirõugete vaktsiini on saanud Eestis neli isikut
Terviseameti nakkushagiuste osakonna peaspetsialist Kerli Reintamm ütles, et Eestis on hetkeseisuga diagnoositud ahvirõuged 11 inimesel, neli isikut on haiguse vastu vaktsineeritud.
30-09-2022 - 05:57 - https://www.mu.ee/ - Kliinikumi uus seade muudab KT-uuringute kvaliteeti ja kvantiteeti
Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliinik on alustanud uuringuid uue põlvkonna kompuutertomograafiga (KT), mis võimaldab teha uuringuid senisest madalama kiirgusdoosiga ja parema pildikvaliteediga.
30-09-2022 - 05:52 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Ajakirja Sotsiaaltöö sügisnumber vahendab häid kogemusi ja kutsub mõtlema tööheaolule
Ajakirja Sotsiaaltöö sügisnumber vahendab häid kogemusi ja kutsub mõtlema tööheaolule

„On muutumas arusaam sellest, mis tagab sotsiaaltöö kvaliteedi: on hakatud märkama sotsiaalvaldkonna töötajat, töö vahetut tegijat," kirjutab eessõnas Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kairit Lindmäe.

Uurimused ja analüüsid

  • Merle Varik annab ülevaate oma doktoritööst, mis käsitles dementsusega inimeste omastehooldajate võimestamist tugigruppide abil. Uurimistöö käigus töötati välja omastehooldajate sobiv tugigrupi formaat, pandi tööle tugigrupid ning koguti nend ekohta andmeid.
  • Sotsiaalpoliitika uurija Jüri Kõre võtab vaatluse alla eakate teenusmajade kui eluaseme-, hooldus- ja tervishoiuteenuste integreeritud osutamise mudeli rakendamise võimalused.
  • Judit Strömpl Tartu Ülikoolist tutvustab traumateadliku elulootöö metoodika kasutamise võimalusi asendushooldusel kasvavate laste identiteedi toetamiseks ning osalusuuringu kahe esimese etapi tulemusi.
  • Mis viis lastekaitsetöötajaid otsuseni ametist lahkuda? Kristiina Meinberg-Kadai uuris seda oma magistritööst, mis toetus kogemuslugudele.

Korraldus

  • Keiu Virro tutvustab sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise osakonna tegevust Ukraina sõjapõgenike abistamisel. 
  • Kaie Pukk kirjeldab sotsiaalministeeriumi ja koostööpartnerite tegevusi võlanõustamisteenuse arendamisel.

Hea praktika

  • Persooniloos jagab mõtteid aasta hoolekandeasutuse juhi tiitli saanud Siimusti lastekeskuse Metsatareke juht Imbi Ivask.
  • Pikalt tegutsenud Käo Tugikeskust kui turvalist ja sõbralikku teenuseosutajat puuetega inimestele ning hinnatud tööandjat tutvustab Jane Langemets.
  • Kuidas arendab koduteenuseid ja teisi omastehooldaja tööd hõlbustavaid teenuseid Tartumaal tegutsev eraettevõte Eskeer OÜ, tutvustab Ave Kütt.
  • Kohila, Kose ja Tori valla sotsiaaltöötajad ja teenuseosutajad toovad välja, milliseid uusi võimalusi on andnud osalemine isikukeskse erihoolekande teenusmudeli projektis.
  • Andrus Kärpuk ja Külliki Kübar Pärnumaa Ühistranspordikeskusest annavad ülevaate sotsiaaltranspordi ühise korraldusmudeli katsetamisest Pärnumaal.
  • Kati Madisson ja Karin Kiis Eesti Töötukassast vahendavad kohalike omavalitsuste ja töötukassa maakondlike osakondade koostööprojekti kogemusi.
  • Perepesa nime all tegusevatest kogukondlikest ennetus- ja peretöökeskustest, mis toetavad laste ja perede heaolu süsteemse ennetustöö ja varajase märkamisega, kirjutab Kristel Patzig.
  • Mis on mobiilne noorsootöö ja milliseid eduelamusi ja vajadusi töös keerulistes oludes noortega toovad välja Pärnu noorsootöötajad, kirjutab Triin Mäger.
  • Eve Voogla ja Enelis Linnas võtavad kokku kaks aastat tagasi avatud Hiiumaa sotsiaalkeskuse noortekodu kogemused kinnise lasteasutuse teenuse pakkumisel.
  • Superviisor Allan Kaljakin jagab muljeid asenduskodude kasvatajate supervisioonist, kus kasutati psühhodraama meetodit.

Ajakirja värske number

ajakirja Sotsiaaltöö sügisnumbri kaas

Sotsiaalvaldkonna spetsialistidele ning huvilistele suunatud erialaajakirja Sotsiaaltöö annab välja Tervise Arengu Instituut koostöös sotsiaalministeeriumi ja toimetuse kolleegiumi asjatundjatega.

Lisainfo: tel 659 3931, e-post ajakiri@tai.eewww.tai.ee/sotsiaaltöö, ajakiri Facebookis.

valdo.jahilo R, 30/09/2022 - 08:52
Uudis
30-09-2022 - 04:28 - Uudised - Ajakirja Sotsiaaltöö sügisnumber vahendab häid kogemusi ja kutsub mõtlema tööheaolule

Suvel valminud artiklitest koostatud Sotsiaaltöö septembrinumbri (3/2022) põhiteemaks kujunesid hoolekandeasutuste ja kohalike omavalitsuste kogemused oma teenuste ja organisatsiooni arendamisel, ka tagasivaade projektidele, mis on võimaldatud proovida teha asju uut moodi.

30-09-2022 - 04:00 - https://www.mu.ee/ - Ülevaade: Sotsiaalministeeriumi prioriteedid riigieelarves
Valitsus kiitis 29. septembril heaks järgmise aasta eelarve ja järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia. Kuidas panustatakse lähiaastatel tervishoidu?
30-09-2022 - 04:00% - Rthth 0002022202230 - UURING | Noorte äkksurmasid saaks ennetada
Äkksurm on definitsiooni järgi ootamatu surm, kuid Rootsis korraldatud uuring näitab, et sageli eelnevad noorte inimeste äkksurmadele hoiatavad märgid ja vähemalt osa neist surmadest võiks olla ennetatavad.
30-09-2022 - 03:59 - RSS vood - Ilmunud on septembri Perearst ja Lege Artis
Septembri Perearstist ja Lege Artisest saab lugeda Tallinna Haigla projektist, patsiendiohutusest, ahvirõugetest ja paljust muustki.
29-09-2022 - 05:08 - Tervis - Ärevushäire all kannatavat last ei tohi tema murega üksi jätta
Kui laps ei tule oma igapäevaste ülesannetega enam toime ja tema hoiak ning käitumine viitavad pidevale pingesolekule, võib põhjuseks olla ärevushäire. Kooliõde Elis Piirsalu tõdeb, et ärevus on laste ja noorte hulgas väga levinud emotsioon, mis kontrolli alt väljudes vajab spetsialisti tähelepanu.
29-09-2022 - 05:00 - Tervis - Arva ära! Mida peavad eestlased kõige eestipärasemaks toiduks?
Eesti toidu Facebooki lehel toimunud küsimise tulemusel peavad inimesed kõige eestipärasemateks toitudeks musta leiba, kama ja mulgiputru. Toiduajaloolase Anu Kannikese sõnul pole eestipäraste toitude esikolmik üllatav nii mõnelgi põhjusel.
29-09-2022 - 02:21% - Rthth 0002022202229 - GALERII | Ukraina õdede meeleolukas koolialgus TTK-s
Eile alustas 23 Ukraina õde õppimist Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis.
29-09-2022 - 01:33 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Personaalmeditsiini septembrikuu uudiskiri keskendub polügeense riskiskoori temaatikale
Personaalmeditsiini septembrikuu uudiskiri keskendub polügeense riskiskoori temaatikale

Tervise Arengu Instituudi personaalmeditsiini värskes uudiskirjas:

  • Teadusartikli refereering „Polügeense riskiskoori analüüsimise ja raporteerimise arendamine“ annab ülevaate ulatuslikul uurimistööl põhinevast raamistikust, mille kasutamine saab olla abiks PRS-ide kasutusele võtmisel kliinilises töös. Refereeringu aluseks olevat artiklit kommenteerib uudiskirjas dr Sander Pajusalu, kes selgitab, missugused on olnud meditsiinis PRS-ide kasutusele võtmist takistavad asjaolud ning millele tuleks tulevikus tähelepanu pöörata.
  • Teadusartikli refereering Polügeensete riskiskooride kasud, ohud ja puudujäägid käsitleb laiemalt PRS-ide kasutegureid, aga ka ohukohti ning teisi praktilisi aspekte, mida PRS-ide arendamisel ja kasutamisel silmas peab pidama – seda ka tulemuste tõlgendamisel ning patsiendile edastamisel.

Loe uudiskirja artikleid ja liitu ka uudiskirja tellijatega.

Head lugemist!

meelike.tammemagi N, 29/09/2022 - 16:33
Uudis
29-09-2022 - 11:46 - Tervis - Teadlased avastasid, mis muudab puugid tegelikult nii ohtlikuks
​Seni pole olnud täiesti arusaadav, miks just puugid on nii ohtlikud haiguste levitajad. Uus uuring ajakirjas Journal of Clinical Investigation näitas, et puugi sülg pärsib naha kaitsefunktsiooni, suurendades seeläbi selliste haiguste riski nagu puukentsefaliit ja puukborrelioos.
29-09-2022 - 11:30% - Rthth 0002022202229 - Ministeerium: tervisesüsteem vajab arengusuundi
Sotsiaalministeerium on tervisesüsteemi terviklikuks arendamiseks käima lükkamas arengusuundade koostamise projekti, milles võetakse arvesse nii valminud haiglavõrgu analüüsi, käimasoleva erakorralise abi analüüsi kui ka esmatasandi arengukava koostamisel saadud sisendit.
29-09-2022 - 10:54 - Tervis - Regionaalhaigla kehtestab koroona tõttu külastuskeelu
Seoses Covid-19 nakkuste tõusuga Eestis kehtestab Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) alates reedest, 30. septembrist, haiglaravil viibivate patsientide külastuskeelu, antakse teada haigla kodulehel.
29-09-2022 - 10:49 - Tervis - Ukraina õed töötavad ja õpivad kiiresti eesti keelt
Kaks Ukraina sõjapõgenikest medõde pidasid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli aktusel õpilastepoolse kõne täiesti arusaadavas eesti keeles. Õed vajavad õena töötamiseks rakenduskõrgharidust ja loomulikult ka eesti keele oskust. Uurisin, kuidas Ukrainas medõdedena töötanud naistel siiani läinud on ja mis edasi saab. 
29-09-2022 - 10:41 - Uudised - Personaalmeditsiini septembrikuu uudiskiri keskendub polügeense riskiskoori temaatikale

Tervise Arengu Instituudi personaalmeditsiini värskes uudiskirjas:

Loe lisa ...

29-09-2022 - 09:34 - Tervis - Esimest tüüpi diabeedi kujunemisel võib olulist rolli mängida kätelt leviv viirus
Austraalia teadlaste korraldatud vaatlusuuringute metaanalüüsil selgus tugev seos enteroviirusinfektsiooni ja esimest tüüpi diabeedi ning seda vallandavate beetarakkude vastaste antikehade esinemise vahel, kirjutab Eesti arstide liidu ajakiri Eesti Arst.
29-09-2022 - 09:22 - Tervis - Saskia Alusalu 5 nõuannet, kuidas oma treeningkvaliteeti edukalt jälgida
Käimas on Euroopa Spordinädal, mis kutsub inimesi liikuma, et edendada oma tervist ja panna alus liikumisharjumustele, mis omakorda aitavad kauem ja täisväärtuslikumalt elada. Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab liikuda lastel iga päev vähemalt tunni jagu ja täiskasvanutel teha 150–300 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust nädalas. Endine tippsportlane Saskia Alusalu annab nõu, kuidas kaasaegse tehnika abil treeningud meeldivaks ja kasulikuks muuta.
29-09-2022 - 09:00% - Rthth 0002022202229 - Tartu Ülikooli neli residentuuriprogrammi pikenevad
Sotsiaalministeeriumi teatel pikeneb sellest aastast kahe taastusravi eriala, sünnitusabi ja günekoloogia ning radioloogia residentuuriprogramm, pikendada plaanitakse ka anestesioloogia ja intensiivravi ning oftalmoloogia erialade programmi.
29-09-2022 - 07:34% - Rthth 0002022202229 - RIIGIEELARVE | Tervishoiutöötajate palgatõus tuleb, parandatakse vaimse tervise abi kättesaadavust
Valitsus kiitis heaks 2023. aasta riigieelarve kava – toome välja tervishoiu valdkonnale olulised sõnumid.
29-09-2022 - 06:23% - Rthth 0002022202229 - INTERVJUU | Farmaatsia instituudi uus juht: sageli inimesed ei tea, millega proviisor päriselt tegeleb
Proviisori eriala populaarsemaks muutmine on äärmiselt oluline, sest ühiskonnas ei teata, kes on proviisor ja mida ta teeb, leiab Tartu ülikooli farmaatsia instituudi uus juht professor Karin Kogermann.
29-09-2022 - 04:00% - Rthth 0002022202229 - GALERII | Jämejala 125 Festival
Jämejala psühhiaatriakliiniku 125 aasta juubeli raames peetakse sellel nädalal festivali, mille keskmes on vaimse tervise külas elavad või ravil olevad patsiendid ja kliendid.
28-09-2022 - 12:15% - Rthth 0002022202228 - STATISTIKA | Mullu tehti 5,5 miljonit kaugvastuvõttu
2021. aastal registreeriti arsti, õe ja ämmaemanda kontaktvastuvõtte 7,2 miljonit, koduvisiite 352 599 ja kaugvastuvõtte 5,5 miljonit, mis teeb aastas keskmiselt 10 tervishoiukontakti ühe elaniku kohta, selgus Tervise Arengu Instituudi statistikast.
28-09-2022 - 10:58% - AMVAMthUTCAM.09UTC - FOTOD: TEGIJATEL juhtub 😀 – Natuke siivutuid ja naljakaid spordifotosid

 
28-09-2022 - 10:45% - Rthth 0002022202228 - Haigekassa rahastab paljusid uusi vähiravi võimalusi
Selle aasta jooksul on kättesaadavaks saanud paljud uued vähiravi võimalused näiteks lümfoomi, leukeemia, melanoomi, eesnäärmevähi, kopsuvähi ja mitmete teiste kasvajate raviks.
28-09-2022 - 10:11 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI: arsti kontaktvastuvõtte on sama palju kui aasta varem
TAI: arsti kontaktvastuvõtte on sama palju kui aasta varem

Arsti kontaktvastuvõtte registreeriti sama palju, kui aasta varem - veidi üle 5,4 miljoni. Nendest 40 protsenti ehk ligi 2,25 miljonit tegid perearstid. Kuigi perearsti kontaktvastuvõttude arv vähenes 3,6 protsenti (-83 978), suurenes omakorda see eriarstidel (v.a perearst) 3 protsenti (+95 404).

Oluliselt vähem registreeriti arsti koduvisiite – 11 813, mida oli 31 protsenti vähem kui 2020. aastal. Arsti koduvisiitidest enamuse tegid perearstid – 11 568, mida aasta varasemaga võrreldes oli 20 protsenti vähem. „COVIDi-eelse 2019. aastaga võrreldes on arsti kontaktvastuvõttude arv kokku vähenenud neljandiku võrra, sealhulgas perearstidel kolmandiku võrra ja koduvisiite tehakse poole vähem,“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson.

Õe ja ämmaemanda kontaktvastuvõtte registreeriti ligi 1,8 miljonit ja koduvisiite 340 786, mida oli vastavalt 10 protsenti rohkem ja koduvisiite 12 protsenti vähem kui 2020. aastal. Kontaktvastuvõttudest 66 protsenti tegid perearstiabi-, 18 protsenti haiglate ja 12 protsenti eriarstiabiasutustes töötavad õed. Kontaktvastuvõtte tehti varasemast rohkem pea kõikides tervishoiuteenust osutavates asutustes, v.a õendusabiasutustes.

Pereõe kontaktvastuvõtte registreeriti ligi 1,1 miljonit, mida oli 6 protsenti enam ja ämmaemandate kontaktvastuvõttude 166 859, mida oli 12 protsenti rohkem kui aasta varem. Õe ja ämmaemanda koduvisiitidest kokku üle poole registreeriti õendusabiasutustes töötavate (kodu)õdede poolt 197 696, mida oli aga 17 protsenti vähem kui 2020. aastal. Samas on aasta-aastalt suurenenud õe ja ämmaemanda koduvisiitide registreerimine haiglates ja perearstiabiasutustes, vastavalt 4 ja 8 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Olgugi, et ämmaemandate koduvisiitide arv võrreldes õdedega on väike, registreeritakse üha enam koduvisiite ka nende poolt – 2021. aastal 2594, suurenedes 2020. aastaga võrreldes 2,4 korda.

Alates 2021. aastast kogutakse TAI tervisestatistikas arsti, õe ja ämmaemanda kaugvastuvõttude andmeid. Kaugvastuvõtt on tervishoiutöötaja ja patsiendi suhtlus distantsilt, kasutades selleks turvalist suhtlust telefoni, video või veebivestluse teel. „Kaugvastuvõttude tegemine hoogustus 2020. aastal COVID-19 pandeemia ajal, samas olid need kasutusel ka juba varasemalt, küll mitte nii laiaulatuslikult“, selgitas Anderson.

Möödunud aastal registreeriti 5,5 miljonit kaugvastuvõttu, millest 3,1 miljonit tegid arstid ja 2,4 miljonit õendustöötajad. Enamus arsti kaugvastuvõttudest registreeriti perearstide poolt – 2,8 miljonit ning eriarsti kaugvastuvõtud moodustasid 9 protsenti (279 445). Õdede ja ämmaemandate kaugvastuvõttudest kokku registreeriti 76 protsenti (1,8 miljonit) pereõdede, 23 protsenti (563 234) muude õdede ja 0,9 protsenti (21 868) ämmaemandate poolt. Kuna kaugvastuvõttude andmeid koguti eelmisel aastal esmakordselt, siis andmete esitamisel esines mõningast ebaselgust kaugvastuvõtu määratlemisel. Tervisestatistika andmete põhjal registreeriti perearstiabiasutustes kaugvastuvõtte 4,7 miljonit, mis jagunesid suhtes 60:40 perearsti ja pereõe vahel.

Andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Interaktiivsed graafikud on kättesaadavad arstide, õdede ja ämmaemandate kontakt-, kaugvastuvõttude ja koduvisiitide kohta.

Arsti ja õdede kontaktvastuvõtud 2009-2021

valdo.jahilo K, 28/09/2022 - 13:11
Uudis
28-09-2022 - 10:08 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI: hambaravi vastuvõtud kasvasid pandeemia eelse tasemeni
TAI: hambaravi vastuvõtud kasvasid pandeemia eelse tasemeni

„Kui 2020. aastal vähenes hambaravi vastuvõttude arv märgatavalt (-11%) just riigis kehtinud eriolukorra tõttu, siis 2021. aastal kasvas hambaravi vastuvõttude arv pandeemia eelse tasemeni,“ selgitas TAI analüütik Gettrin Kivisild.

2021. aastal külastas Eesti elanik hambaravi keskmiselt 1,4 korda. Hammaste ravivisiidid moodustasid kõigist hambaravi vastuvõttudest ligi 80% ning nende osakaal püsib võrreldes 2020. aastaga samal tasemel.

2021. aastal külastas hambaarsti kokku 680 028 inimest ning raviti 975 139 hammast. Võrreldes eelneva aastaga on hambaarsti külastanud inimeste arv kasvanud 4,6% samas kui ravitud hammaste arv on jäänud samale tasemele.

2021. aastal paigaldati 9967 inimesele 16 142 implantaati. Võrreldes eelneva aastaga on implantaate saanud inimeste arv kasvanud 15,2% ning paigaldatud implantaatide arv 10,6%.

Suuhügienisti külastati 2021. aastal 28 057 korda, seda on 37,5% enam kui eelneval aastal. Kuni 14-aastaste laste vastuvõtud moodustasid kõikidest suuhügienistide juurde tehtud vastuvõttudest 8,7%.

Ortodonti külastati 184 266 korral. Seejuures on ortodonti külastanud 15-aastaste ja vanemate ning 0–14-aastaste osakaal enam-vähem võrdne. Kokku paigaldati 33 016 ortodontilist aparaati – 20% enam kui eelneval aastal. 73% paigaldatud ortodontilistest aparaatidest olid suust mitte-eemaldatavad.

2021. aastal tehti kokku 322 202 hambaraviga seonduvat röntgenuuringut, seda on 11% enam kui eelneval aastal. Röntgenuuringutest 50% moodustasid üksikhammaste röntgenid, 41% panoraamröntgenogrammid, 3% kolju külgülesvõtted ja 6% 3D-uuringud.

Statistikaga saab täpsemalt tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Hamvaravi visiidid 2013-2021

valdo.jahilo K, 28/09/2022 - 13:08
Uudis
28-09-2022 - 09:15% - Rthth 0002022202228 - 23 Ukraina õde alustavad Tallinnas õpinguid
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis toimub täna pidulik aktus – Eestis ajutist kaitset saanud Ukraina sõjapõgenikest kutseharidustasemega õdedel algab rakenduskõrgharidusõpe õe õppekaval.
28-09-2022 - 07:33% - Rthth 0002022202228 - INTERVJUU | Vaimse tervise edendamisse peavad olema kaasatud kõik valitsusasutused
Vaimse tervise edendamine ja probleemide ennetamine on efektiivne ja riigile majanduslikult kasulik, kinnitab Soome Tervise ja Heaolu Instituudi arendusdirektor prof Kristian Wahlbeck.
28-09-2022 - 05:58 - Viimased uudised ja blogipostitused - Haigekassa rahastab paljusid uusi vähiravi võimalusi
Haigekassa rahastab paljusid uusi vähiravi võimalusi Vivika Tamra K, 28.09.2022 - 08:58
Sisu

Selle aasta jooksul on kättesaadavaks saanud paljud uued vähiravi võimalused näiteks lümfoomi, leukeemia, melanoomi, eesnäärmevähi, kopsuvähi ja mitmete teiste kasvajate raviks. Esimesel poolaastal on haigekassa tasunud ligi 39 000 inimese vähiravi eest üle 96 miljoni euro.

Haigekassa soodusravimite loetellu on tänavu lisatud ravim eesnäärmevähi ja lümfoomi raviks. Samuti laiendati ravivõimalusi leukeemia, hulgimüleoomi ja rinnavähi raviks. “Esimesel poolaastal rahastas haigekassa pahaloomuliste kasvatajate raviks mõeldud soodusravimeid ligi 15 300 patsiendile enam kui 14 miljoni euro eest,” kinnitas haigekassa ravimite ekspert Marta Danilov.  

Sellest aastast rahastab haigekassa ka mitmeid uusi ravimiteenuseid, mis on vajalikud näiteks leukeemia, melanoomi, kopsu- ja maksavähi raviks. Danilovi sõnul on esimesel poolaastal vähiravi ravimeid sisaldavaid teenuseid ehk haiglaravi koos ravimitega saanud 5000 patsienti ligi 33 miljoni euro eest.

Soodusravimite uuendused 

Soodusravimite hulka lisandus toimeaine darolutamiid, mida kasutatakse eesnäärmevähi raviks. Danilovi sõnul lükkab ravim edasi metastaaside teket, vähendab surma riski ning on patsiendile ka hästi talutav. Ravimit vajab keskmiselt 30 patsienti aastas. 

Samuti täiendati soodusravimite loetelu kroonilise lümfotsüütleukeemia raviks mõeldud ravimiga akalabrutiniib, ning laienesid samal näidustusel kasutatava venetoklaksi hüvitamistingimused. Muudatustest on abi 46 patsiendile. 

Lisaks laienesid rinnavähi ravis kasutatavate ravimite (palbotsikliibi, ribotsikliibi ja fulvestrant) hüvitamise tingimused, mis võimaldab haiguse progresseerumist edasi lükata rohkem kui 14 kuud.  

„Kaotasime ka varem kehtinud kasutamispiirangud hulgimüleoomi puhul kasutataval toimeainel nimega lenalidomiid, tänu millele on võimalik ravi saada suuremal hulgal inimestel,“ ütles Danilov.  

Tänavu sai mantelrakulise lümfoomi raviks kättesaadavaks ka ibrutiniib. Danilov selgitas, et tegemist on päästeraviga, mida kasutatakse patsientidel, kelle haigus ei ole varasemale ravile allunud. 

Uued raviteenused vähiravis 

Ägeda lümfoblastleukeemiaga lastele lisandus ravivõimalus blinatumomabiga. “Ravimi kasutamise eesmärgiks on tagada piisava pikkusega haiguse taandumine, et viia patsiendid tüvirakkude siirdamiseni,” selgitas Danilov. 

Müeloidleukeemia patsiendid, kellele pole võimalik teha intensiivset keemiaravi ja vereloome tüvirakkude siirdamist, saavad sellest aastast abi asatsitidiinist. Danilovi sõnul on arstid selle ravivõimaluse lisandumist teenuste loetellu pidanud prioriteetseks uuenduseks, sest seda ravi vajavad täna vähemalt 15 patsienti, kes olid seni ravita.  

Ägeda müeloidleukeemia esmaliini ravis sai kättesaadavaks gemtuzumabosogamitsiin. Ravimi eesmärk on vähendada haiguse taasteket ja pikendada elulemust. 

Samuti laienesid hulgimüeloomi ravivõimalused ravimitega iksasomiib ja karfilsomiib, mida võivad vajada üle 40 patsiendi aastas.

“Varajases faasis melanoomi raviks hakkas haigekassa rahastama nivolumabi, mis vähendab haiguse taastekke ning haiguse metastaseerumise riski. Seda muudatust on arstid kaua oodanud ja seda ravi vajavad vähemalt 55 patsienti,” kinnitab Danilov. 

Tervishoiuteenuste loetellu lisandus pea- ja kaelapiirkonna vähi raviks vajalik pembrolizumab koos kemoteraapiaga, mis pikendab patsientide elulemust ca 4 kuud. Seda ravi vajab keskmiselt 25 patsienti aastas.

Kaugelearenenud kopsukasvaja ravis laienesid  atesolizumabi hüvitamistingimused, mis on abiks mitmekümnele patsiendile. 

Maksavähi raviks lisandus rahastavate teenuste loetellu kombinatsioonravi atesolizumabi ja bevatsizumabiga, mis  pikendab patsientide elulemust pool aastat. Ravimit vajab 35 patsienti.  

“Sellest aastast tuli haigekassa rahastamisele ka eribuliini. See on oluline uuendus mitme liposarkoomiga patsiendi jaoks, kellel seni ravivõimalused puudusid,” lisas Danilov lõpetuseks. 

27-09-2022 - 03:40 - tervis - Telegram - Seitse põhjust, miks keskenduda hingamisele

Kõige parem viis raskes olukorras rahuneda on nii iseenesestmõistetav, et me unustame selle tihti ära – lihtsalt hinga. Hingamisele keskendumisel on oluline mõju su üldisele heaolule ja stressitasemele ning see toob kaasa isegi füsioloogilisi muutusi nagu vererõhu langemine. Kuid paljude jaoks ei näi tervise parandamisel hingamise muutmine nii loomulik kui toitumise või treeninguharjumuste muutmine.   […]

The post Seitse põhjust, miks keskenduda hingamisele appeared first on Telegram.

27-09-2022 - 08:46 - Terviseamet - Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 176 COVID-19 patsienti
Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 176 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 160 uut COVID-19 haigusjuhtumit. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul lisandus eelmisel nädalal 3370 haigusjuhtu, millest 1188 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2182 kliiniliselt diagnoositud. „Eelmise nädalaga võrreldes suurenes haigusjuhtude arv 10% võrra. Positiivsete testide arv kasvas kõige rohkem väikelaste (0-4a) hulgas,“ selgitas Sadikova. Nakatamiskordaja R on üle-eestiliselt 1,08, hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine. Esmaspäevahommikuse seisuga oli haiglas 176 COVID-19 patsienti, neist intensiivravil neli. Nädala jooksul hospitaliseeriti kokku 160 patsienti, kellest 59 hospitaliseeriti sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Võrreldes üle-eelmise nädalaga suurenes hospitaliseerimiste arv 6,7% võrra, seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv on kasvas 6,1 pealt 7,9 peale. Nädala jooksul suri 14 inimest vanuses 59-91, kõigil olid rasked kaasuvad haigused. Nädala jooksul manustati 5872 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 157. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 480 297 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,6%. COVID-19 nädala epidemioloogilise ülevaatega on võimalik tutvuda siin: https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_26.09.2022.pdf
EST
27-09-2022 - 08:32 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI: kõhutundest ja headest kavatsustest ennetuses ei piisa
TAI: kõhutundest ja headest kavatsustest ennetuses ei piisa

Mitmed uuringud on näidanud, et enamasti baseeruvad ennetuses kasutatavad meetodid ja strateegiad kõhutundel. Kuna eesmärgi täitmist ja käitumise muutumist mõõdetakse harva, puudub kontroll ja arusaam tegelikult aset leidnud muutusest. Lisaks eeldatakse, et ennetus on osalejatele kasulik, aga kuidas me seda teame, kui me muutuseid ei mõõda? Kuna ennetus on tihti suunatud lastele-noortele ja teistele haavatavamatele ühiskonnaliikmetele, kelle ellu ühel või teisel viisil sekkutakse, tuleb kindlustada, et tegevused on õigustatud, kasulikud ning võtavad arvesse ka teisi eetilisi põhimõtteid, nagu näiteks osalemise vabatahtlikkus, diskrimineerimise, sildistamise ja ohtu seadmise ära hoidmine.

28. septembril toimub tervisedenduse konverents „Teadus eetilise ennetuse ja vaimse tervise teenistuses“. Konverentsil räägitakse eetilisest ja tulemuslikust ennetusest, keskendudes vaimsele tervisele. Tutvustatakse hindamisraamistikke, mis aitavad praktikutel hinnata oma töö tulemuslikkust; antakse ülevaate tõenditel põhinevast vaimse tervise edendamisest üle elukaare; tutvustatakse rahvastiku vaimse tervise uuringule tuginedes tervisekäitumise ja vaimse tervise seoseid.

29.-30. septembril toimub koostöös Euroopa Ennetusuuringute Ühinguga (European Sociatey for Prevention Research, EUSPR) rahvusvaheline ennetusvaldkonna konverents „Prevention – Between Ethics and Effectiveness“. Sellele kõrgetasemelisele ennetusteaduse sündmusele on oodatud nii teadlased, praktikud, poliitikakujundajad, spetsialistid kui ka kõik teised, kes oma tegevuses ennetusega kokku puutuvad.

„Selle konverentsi näol oleme saanud suurepärase võimaluse näidata Eestit ennetusvaldkonna tugeva tegija ja teema eestvedajana – meie tegevusi, teadlasi ja usaldusväärsust korraldajana. See on meile suureks tunnustuseks ja usalduseks - et oleme end rahvusvahelisel tasandil tõestanud piisavalt väärtusliku partnerina,“ kommenteeris TAI direktor Annika Veimer.

Nagu ütleb ka pealkiri, on konverentsi põhifookuses ennekõike eetiline ennetus. Arutatakse, mida tähendab eetiline ennetus ning kuidas eetilised aspektid võivad mõjutada ennetustegevust. TAI ennetuse valdkonna ekspert Triin Vilms: „Ennetusega soovime midagi ära hoida, aga suures tuhinas unustatakse mõnikord, et rutaka tegutsemise tagajärjel võivad tegevused hoopis kahju teha ja võimendada soovimatut käitumist. Seetõttu on oluline üha enam tõsta esile ennetust kui teadusharu ja tõsta Eesti ennetusvaldkonna kvaliteeti, milleks antud konverents hea võimaluse annab. Loodetavasti sünnib selle konverentsi tulemusena uusi koostööprojekte ja –suhteid, mis omakorda aitavad viia ennetuse Eestis veel ühe sammukese võrra edasi.“

Kuna huvi konverentside vastu on olnud suur, siis tasuta ja eesti keeles toimuvat tervisedenduse konverentsi on uutel huvilistel võimalus jälgima tulla veel vaid virtuaalselt. Rahvusvahelise konverentsi pileti saab soetada ürituse veebilehel. Lisainfot konverentsi kohta leiab ajakavalisest programmist ning eelnevalt on võimalik tutvuda üles astuvate põhiesinejatega.

EUSPR konverentsi logo

valdo.jahilo T, 27/09/2022 - 11:32
Uudis
27-09-2022 - 06:55 - Viimased uudised ja blogipostitused - Kui vajad uut perearsti
Kui vajad uut perearsti Vivika Tamra T, 27.09.2022 - 09:55
Sisu

Autor: Maarika Liivamäe, perearstiabi peaspetsialist Tervisekassast

Tervisemurega inimese esimeseks kontaktiks tervishoiusüsteemis on tema perearst. Paraku on perearstide puudus üleriigiline probleem, millele kiireid lahendusi ei ole. Üha rohkem inimesi seisab silmitsi küsimusega-  mis saab, kui peaksin vajama uut perearsti?

Kõige rohkem tekib vajadus uue perearsti järgi seetõttu, et olemasolev perearst läheb pensionile. Oleme täna olukorras, kus mitusada perearsti on pensioniealised ja võivad peagi töölt lahkuda. Keskmiselt läheb aasta jooksul pensionile paarkümmend perearsti, ent lähiajal võib see arv hüppeliselt kasvada.

Vajadus uue perearsti järgi võib tekkida ka siis, kui perearsti tegevuskoht muutub ja pole enam kodule nii lähedal. Seda tuleb ette rohkem suuremates  linnades, sest arstid eelistavad tööle minna kaasaegsematesse tervisekeskustesse, kus nad saavad oma patsientidele pakkuda kvaliteetsemat teenust suurema meeskonnaga.

Perearstiabi kättesaadavus peab olema inimestele igal juhul tagatud. Alates 1. juulist võttis Tervisekassa Terviseametilt üle perearstiabi korralduse. Kui perearst lõpetab oma nimistuga töö, siis on tervisekassa ülesanne korraldada nimistule uue perearsti leidmiseks konkurss.

Kui uut perearsti ei õnnestu konkursijärgselt leida, otsitakse kohapeale asendusarst, kes patsientide tervisemuresid aitab lahendada. Praegu on asendusarst ligi 60 nimistul üle Eesti.

Noorte perearstide pealekasv ei ole paraku nii kiire, et asendada kõiki töölt lahkuvaid arste. Kui uue perearsti leidmiseks korraldatud konkurss luhtub ja nimistule ei õnnestu ka asendusarsti leida, määratakse erandkorras inimestele perearst teise lähimasse piirkonda.

Perearsti muudatustest informeeritakse inimesi esimesel võimalusel. Tavaliselt teavitatakse inimesi läbi perearstikeskuse kodulehe või arsti juures kohapeal. Kiirete ja erakorraliste olukordade puhul teavitab nimistu inimesi ka tervisekassa läbi riigiportaali e-kirja teel ja SMS-sõnumiga. Teavitust ei pruugi märgata paraku need, kes satuvad perearstikeskusesse harva, ei kasuta digikanaleid või kelle kontaktnumbrid on riigiportaalis uuendamata.

Kuidas ise leida uus perearst?

Igal ravikindlustatud inimesel on õigus perearstile, aga ka arsti vahetamisele. Perearsti valiku juures on oluline nii teenuse kättesaadavus, kodulähedus kui ka patsiendi ja perearsti vaheline koostöö.

Põhjused, miks otsitakse ise uut perearsti, on väga erinevad. Inimesed vahetavad perearsti näiteks elukoha muutuse tõttu ja teinekord ka seepärast, et ei olda rahul oma perearsti teenuse kvaliteedi või kättesaadavusega.

Arsti vahetamine ja teise perearsti nimistusse registreerimine ei ole keeruline, kui eelistatud arsti nimistus on vabu kohti. Siin on neli lihtsat sammu perearsti vahetamiseks:

1. Leia endale perearst, kelle nimistus on vaba koht

Tervisekassa kodulehel on välja toodud kõik vabade kohtadega perearsti nimistud ja nende teeninduspiirkonnad. Kodulähedase perearsti leidmiseks tuleks otsingus täpsustada eelistatud asukohta. Tasub tähele panna, et paljud vabad kohad on broneeritud sündimata lastele, kes tuleb vastsündinuna automaatselt lapsevanemaga samasse perearsti nimistusse registreerida. Just seepärast tasub pöörduda ka valitud perearsti keskuse poole ja uurida neilt otse vabade kohtade olemasolu kohta.

2. Esita enda valitud perearstile täidetud avaldus nimistusse võtmiseks

Avalduse võid täita perearsti juures kohapeal, saata e-posti teel või tähitud kirjaga. Avalduse vormi leiad haigekassa kodulehelt.

3. Perearst teavitab Teid nimistusse registreerumise otsusest seitsme tööpäeva jooksul alates avalduse esitamisest

Perearst võib keelduda inimese võtmisest oma nimistusse juhul, kui tema nimistu on täis või kui  rahvastikuregistri järgi ei ole inimese elukoht selle perearsti teeninduspiirkonnas. Kui nimistusse kuulub juba mõni pereliige, võib perearst inimese oma nimistusse võtta, olenemata piirsuuruse ületamisest. Pane tähele, et vastsündinud registreeritakse automaatselt oma ema perearsti nimistusse.

Kuidas tagada perearstiabi kättesaadavus tulevikus?

Perearsti kodulähedane teenus peab olema inimesele tervisemure korral tagatud nii täna kui tulevikus. Tervisekassa eesmärk on tagada perearstide ja -õdede võrgustiku koostoimimine, asendussüsteem ja toetamine.

Peamine proovikivi tervishoius on täna see, et inimene saaks perearsti jutule võrreldes varasemaga oluliselt kiiremini. Selleks käivitas tervisekassa selle aasta alguses perearstide kõnekeskuse teenuse, mis muudab suhtlemise oma perearsti või -õega oluliselt kiiremaks ja mugavamaks.

Tervisekassa toel on üle Eesti rajatud ligi 60 tervisekeskust, et parandada perearstiabi kättesaadavust igas piirkonnas ja luua nii tohtreid kui ka patsiente rõõmustavad kaasaegsed tingimused. Tervisekeskustes on laiem teenuste valik, kuna lisaks perearstile ja -õdele töötavad keskustes ka füsioterapeudid ja ämmaemandad, samuti pakutakse õendusabi teenuseid. Sõltuvalt kohapealsetest vajadustest võib seal töötada ka teisi spetsialiste nagu näiteks psühholoog ja logopeed. Tervisekeskustes töötavad perearstid leiavad, et just noorte arstide kaasamiseks on sellise keskuse formaat palju motiveerivam, sest seal töötab suurem meeskond arste, on piisavalt tugipersonali ja ka kaasaegne töökeskkond.

Ühe lisalahendusena oleme käivitanud inkubatsiooniprogrammi perearstiteenuse järjepidevuse tagamiseks.  Programm võimaldab väljaspool Tallinna ja Tartut nimistust loobuval perearstil anda nimistu uuele perearstile sujuvalt üle. Inkubatsiooniprogrammi abil on perearstil hea võimalus nimistust järk-järgult loobuda ja uuel arstil juba töötavas praksises vaikselt sisse elada. Samuti annab see nimistu patsientidele võimaluse uue arstiga juba varakult tuttavaks saada.

Teist aastat vältab tervisekassa eestvedamisel ka mentorlusprogramm, mille käigus saavad programmis osalevad arstid enda kõrvale mentori, kes aitab neil näiteks sisse elada või saada oma senise töö kohta tagasisidet ning uusi oskuseid arendada.

Kõige suurem probleem arstiabi kättesaadavusega on maapiirkondades. Et motiveerida noori perearste töötama rohkem maapiirkondades, tõstab riik sel aastal kolmekordselt maale suunduvate arstide lähtetoetusi. Perearstide lähtetoetus on 45 000 eurot.

Rahalisest toetustest üksi ei piisa. Maale kolival perearstil on vaja ka nüüdisaegset infrastruktuuri. Samuti töötamise võimalusi elukaaslasele ning lasteaia- ja koolikohti lastele jne. Just seepärast teeb tulevaste arstide teekonna varajaseks kaardistamiseks tervisekassa koostööd arst-residentide ja üliõpilastega. Peremeditsiini residendid kaasatakse nimistute ja erinevate piirkondadega tutvuma varajases õppeperioodis. Uuritakse, kus piirkonnas tahaksid tulevased perearstid tööd teha, et neid valikutel toetada ja hakata neile juba varakult teed sillutama.  Eesmärk on koostöös kohalike omavalitsustega pakkuda tulevastele perearstidele lisandväärtust igas piirkonnas.

Niisiis ei ole perearstiabi kättesaadavuse tagamisel tegemist ainult tervishoiu väljakutse, vaid ka regionaalpoliitilise küsimusega, et pakkuda arstidele häid elu- ja töötingimused kõikjal üle Eesti nii täna kui ka tulevikus.

23-09-2022 - 06:35 - Viimased uudised ja blogipostitused - 23. septembril, töötab Eesti Haigekassa infotelefon seoses koolituspäevaga kuni 10.00
23. septembril, töötab Eesti Haigekassa infotelefon seoses koolituspäevaga kuni 10.00 Margarita R, 23.09.2022 - 09:35
Sisu

Head kliendid!

Reedel, 23. septembril, töötab Eesti Haigekassa infotelefon +372 669 6630 seoses

koolituspäevaga kuni 10.00. Oleme taas avatud esmaspäeval, 26. septembril, alates 8.30.

Palume vabandust võimalike ebamugavuste pärast!

22-09-2022 - 08:47 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI: eriarsti- ja õendusabi osutavate asutuste arv kasvab
TAI: eriarsti- ja õendusabi osutavate asutuste arv kasvab

2021. aasta lõpu seisuga osutas hambaraviteenuseid kokku 529 asutust. Sarnaselt eelmistele aastatele on 9% hambaraviteenuse osutajate puhul tegu hambaravikliiniku filiaali või muu tervishoiuasutuse juures tegutseva hambaraviosakonnaga. 44% hambaraviteenust pakkuvatest asutustest tegutseb Tallinnas ning kümnendik Tartus. Kõigist hambaraviteenust pakkuvatest asutustest osutasid hambaravi 97%, ortodontiat 11%, endodontiat ehk hammaste juurekanalite ravi 90%, parodontiat ehk igemehaiguste ravi 73% ning tegid kirurgilisi protseduure 54%, röntgenuuringuid 80% ja proteesitöid 73%.

2008. aastal loodi tervise infosüsteem (digilugu ehk e-tervis), mille eesmärk on muuta parema infovahetuse kaudu tervishoiuteenuse osutamine kättesaadavamaks ning parandada ravikvaliteeti. Tervise infosüsteemiga oli 2021. aastal sõlminud lepingu andmete edastamiseks (liidestunud) 1468 ehk 99% Eestis tegutsevatest tervishoiuteenuse osutajatest. Asutusi, mis edastasid e-tervise infosüsteemi aasta jooksul vähemalt ühe dokumendi, oli 2021. aastal 1164 ehk nagu eelmiselgi aastal 79% e-tervisega liidestunutest.

Tervishiouteenuste tabel 2021

2021. aasta statistika tervishoiuteenuse osutajate kohta maakondade, omaniku liigi ja õigusliku vormi järgi on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi tabelites TTO10, TTO11, TTO20, TTO40 ja TTO60.

valdo.jahilo N, 22/09/2022 - 11:47
Uudis
21-09-2022 - 02:26 - tervis - Telegram - Ereda valguse tume pool: teadlased hoiatavad LED-valgustuse eest

Oli aeg, mil tänavavalgustus tähendas, et keegi pidi minema lampe süütama. Elekter muutis seda, kuid tänava- ja välisvalgustus on tasapisi läbimas uut revolutsiooni: viimastel aastatel on tänavavalgustus paljudes linnades ja riikides üle viidud LED-idele. Probleem seisneb aga selles, et LED-id töötavad nn laia valgustuse põhimõttel ning teadlaste sõnul võib selline ebaloomulik valgustus mõjuda kahjulikult ökosüsteemidele, […]

The post Ereda valguse tume pool: teadlased hoiatavad LED-valgustuse eest appeared first on Telegram.

21-09-2022 - 11:11 - Terviseamet - Terviseamet korraldab Raplas ja Pärnus ilu- ja isikuteenindajatele tasuta infopäeva
Terviseamet korraldab Raplas ja Pärnus ilu- ja isikuteenuste osutajatele tasuta infopäeva, mille eesmärk on suurendada teenuseosutajate teadlikkust valdkonnaga kaasnevate ohtude osas. Infopäev on suunatud nii praktiseerivatele, kui ka alustavatele ja alles õppivatele ilu- ja isikuteenindajatele. Terviseameti lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkami sõnul toimuvad ilu valdkonnas pidevad arengud: lisanduvad uued tooted, tehnikad ja protseduurid, kasvab nõudlus erinevate ilu-isikuteenuste järele, järjepidevalt kasvab ka teenuseosutajate hulk. „Soovime infopäevade abil tõsta teenuseosutajate teadlikkust, tagamaks tarbijatele kvaliteetse ja ohutu iluteenuse. Infopäevadel juhitakse tähelepanu ka valdkonna kitsaskohtadele, mida meie töötajad on järelevalve käigus tuvastanud,“ sõnas Juhkam. Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Olga Gurjanova sõnul võib iluteenindaja puhul kogemuse ja teadmiste puudumine viia suurenenud tüsistuste riskini, ebakvaliteetse tulemuseni või halvimal juhul pöördumatute tervisekahjustusteni. „Nii salongi omanik kui ka töötajad peavad omama piisavalt tervisekaitsealaseid teadmisi, et nad suudaksid pakkuda ohutut teenust nii enda kui ka kliendi tervise seisukohast,“ selgitas ta. Ilu- ja isikuteenuse infopäeval annavad valdkonda puudutavatel teemadel ülevaate Terviseameti spetsialistid. Täpsemalt räägitakse valdkonda puudutavatest tervisekaitsenõuetest, töökeskkonna hügieenist ja desinfektsioonist, teenuse osutamisel kasutatavatest kemikaalidest, piiripealsetest iluteenustest ja kasutatavatest meditsiiniseadmetest. Esimesed ilu-isikuteenuse infopäevad korraldas Terviseameti lääne regioon 2020. aasta märtsis ja aprillis Pärnus, Haapsalus ning Kuressaares. Esimene infopäev toimub 28. septembril Pärnumaa Kutsehariduskeskuse B-korpuse auditooriumis kella kümnest kaheni. Teine infopäev toimub 3. novembril Rapla Riigimaja saalis, samuti kella kümnest kaheni. Üritus on kõigile tasuta ning osalemiseks tuleb registreerida veebivormil. Lisainfot infopäeva kohta leiab Terviseameti kodulehelt ning sotsiaalmeediakanalitest.
EST
20-09-2022 - 09:22 - Terviseamet - Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 150 COVID-19 patsienti
Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 150 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 150 uut COVID-19 haigusjuhtumit. 37. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees 52% ulatuses oranžil ohutasemel. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal 3059 haigusjuhtu, millest 1189 olid laboratoorselt kinnitatud ja 1870 kliiniliselt diagnoositud. „Eelmisel nädalal oli õppeaasta algusele iseloomulikult näha suurimat haigestumise kasvu kooliealiste laste hulgas. Sel nädalal kasvas haigestumine enim üle 30-aastaste hulgas, mis omakorda mõjutas ka vanemaealiste patsientide arvu kasvu,“ selgitas Sepp. Nakatamiskordaja R on kasvutrendis ning tõusis üle-eestiliselt kuni 1,15-ni. Esmaspäevahommikuse seisuga oli haiglas 150 COVID-19 patsienti, neist intensiivravil üks. Nädala jooksul hospitaliseeriti kokku 150 patsienti, kellest 52 hospitaliseeriti sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Võrreldes üle-eelmise nädalaga suurenes hospitaliseerimiste arv 48,5% võrra. Nädala jooksul suri kuus inimest vanuses 23-91. Nädala jooksul manustati 5093 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 244. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 479 410 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,6%. 37. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees 52% ulatuses oranžil ohutasemel. Enim viirusosakesi tuvastati keskmistatud proovidest Ahtmes ja Jõhvi-Ahtme piirkonnas. Kõige vähem tuvastati viirusosakesi keskmistatud proovide seast Tapal ja Paides. Võrreldes eelmise nädalaga on mõnevõrra tõusnud punases ohutasemes olevate proovide osakaal. COVID-19 nädala epidemioloogilise ülevaatega on võimalik tutvuda siin: https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_19.09.2022.pdf
EST
19-09-2022 - 09:32 - Terviseamet - Terviseamet hoiatab: soojavee temperatuuri langetamine jaotusvõrgus loob soodsad tingimused legionella paljunemiseks
Terviseameti poole pöördub üha rohkem korteriühistuid, kes soovivad energiakulu kokkuhoiu nimel reguleerida soojavee temperatuuri ülemist piiri. Terviseamet paneb südamele, et korterühistud peaks kinni sätestatud piirmääradest, sest vastasel juhul võib veevarustussüsteemis hakata vohama legionella bakter. Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrehti sõnul loob soojavee temperatuuri reguleerimine trassis soodsad tingimused legionella levikuks. Tegemist on ägeda kuluga bakteriaalse päritoluga nakkushaigusega, mis  5-15% juhul lõppeb surmaga. „Energia säästmine peab olema mõistlik. Pigem tasub lühendada duši all käimise aega, kui muuta veetrassi temperatuuri, mis omakorda võib kaasa tuua bakteri säilimise ja paljunemise veevärgis,“ selgitas ta. Albrehti sõnul paljuneb bakter veetemperatuuril +20-45°C ning ei paljune temperatuuril alla +20°C ning üle +60°C. „Seetõttu on oluline, et soojaveesüsteemis oleks vee temperatuur vahemikus 50-60 °C ja külma vee temperatuur mitte kõrgem kui 25 °C (soovitavalt 20 °C),“ selgitas ta ja lisas, et samadest vahemikest on soovitav lähtuda ka neil, kellel on oma boiler või muu olmevee soojenduse süsteem. Lisaks temperatuurivahemikust kinnipidamisele on oluline veevärgi süsteemide korrashoidmine ja korrapärane kontrollimine. Kuivõrd haigusetekitajate levikule annab soodsa pinnase vee seisukumine, aitab bakterite vohamist vältida torustike regulaarne mehaaniline puhastamine ja läbivoolutamine. Legionelloosi tekitaja on bakter Legionella pneumophila, mis levib jõe- ja järvevees ning muudes veekogudes, kust nad satuvad tarbevee süsteemidesse. Haigusesse nakatutakse Legionella bakterit sisaldavate mikroskoopiliste veepiiskade sissehingamisel. Haigestumise risk on suurem mõnda kroonilist haigust põdevatel inimestel, suitsetajatel ja eakatel. Sümptomid ilmnevad üldiselt kaks kuni kümme päeva pärast nakatumist. Haigus algab tavaliselt palaviku, külmavärinate, peavalu ja lihasvaluga. Kuigi legionelloosi raviks kasutatakse antibiootikume, mis on enamikul juhtudest efektiivsed, võib haigus olla eluohtlik.
EST
19-09-2022 - 08:55 - Uudised - Tervemad ja paremini toime tulevad linna- ja vallakodanikud: ennetus ja sotsiaaltöö

Sel suvel valmis omavalitsusjuhtidele ja volikogude liikmetele koostatud infomaterjal „Tervemad ja paremini toime tulevad linna- ja vallakodanikud: ennetus ja sotsiaaltöö”.

Loe lisa ...

19-09-2022 - 08:37 - Uudised - Valmis raport VEPA Käitumisoskuste Mängu tulemuste kohta

Valmis raport VEPA Käitumisoskuste Mängu 2021/2021. õppeaasta tulemuste kohta.

Loe lisa ...

19-09-2022 - 07:56 - Viimased uudised ja blogipostitused - Kuula: kuhu on teel Tervisekassa?
Kuula: kuhu on teel Tervisekassa? Vivika Tamra E, 19.09.2022 - 10:56
Sisu

Seekordses podcastis räägivad Tervisekassa juhatuse liikmed Eesti Haiglate Liidu konverentsil tehtud avalikul salvestusel, kuhu Tervisekassa teel on, mis on tervise- ja raviteekonnad ja kuidas need käivad käsikäes digitaliseerimise ja rahastusega.

Avalikul salvestusel räägivad Tervisekassa juht Rain Laane, finantsvaldkonna juhatuse liige Pille Banhard, tervisevaldkonna juhatuse liige Maivi Parv ning digiteenuste valdkonna juhatuse liige Karl-Henrik Peterson.

 Podcasti ning vestlusringi juhib Tervisekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna juhataja Evelin Trink.

Kuula podcasti siit

19-09-2022 - 06:36 - Viimased uudised ja blogipostitused - Perearsti nõuandetelefoni kõnede arv püsib rekordiliselt kõrge
Perearsti nõuandetelefoni kõnede arv püsib rekordiliselt kõrge Vivika Tamra E, 19.09.2022 - 09:36
Sisu

Tervisemurede korral saab usaldusväärset infot perearsti nõuandetelefonilt 1220. Kõnede arv nõuandetelefonile püsib rekordiliselt kõrge.

Selle aasta augustikuu lõpu seisuga on nõuandetelefonile helistatud 335 755 korda. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tehti tänavu 11 837 kõnet rohkem ehk kõnede arv nõuandetelefonile kasvab püsivalt.

Nõuandetelefonile helistatakse kõige sagedamini nädalavahetustel, kui oma perearst ei ole kättesaadav. Kõnede hulk suureneb juba reedese päeva jooksul ja püsib kõrge ka peale nädalavahetust. Kui nädala sees jääb kõnede arv umbes 1000-1200 juurde, siis nädalavahetusel kerkib see 2000 kõneni päevas.

“Meie nõustajate jaoks on tegemist juba mitmeaastase maratoniga koroonaviiruse taustal,” märkis perearsti nõuandetelefoni 1220 teenindusjuht Kärt Kukk. "Tahame abistada kõiki pöördujaid nii COVID-19 küsimustes kui teiste tervismuredega, mis ei ole kuhugi kadunud" lisas Kukk.

Kui enne COVID-19 pandeemiat oli nõuandetelefonile peamise helistaja profiiliks üle 60 aastane naisterahvas, siis nüüd jaotuvad kõned kõigi vanuserühmade vahel üsna võrdselt. Samuti on helistajate seas suurenenud meeste osakaal.

Levinumad mured, millega nõuandetelefonile pöördutakse, on seotud COVID-19 ja teiste viirushaigustega ning nende sümptomite leevendamisega. Samuti teevad inimestele muret krooniliste haiguste ägenemised, traumad ja pisivigastused.

Nõustajad aitavad helistajaid ka tervishoiusüsteemi korralduslikes küsimustes. Nõuandetelefoni kaudu ei saa siiski tellida analüüse ja protseduure või broneerida arstiaegu nagu mõned helistajad on ekslikult arvanud.  Küll aga aitavad nõustajad vajadusel hinnata inimeste tervisemure tõsidust. „Meie meedikut annavad nõu, kas inimene peaks pöörduma perearsti poole, jääma kodusele ravile või tuleks EMO-sse minna,“ selgitab Kukk. Nõuandetelefon teeb koostöö häirekeskusega ja vajadusel ühendab arst kõne otse kiirabiga juhul kui inimene peaks vajama kohest meditsiinilist sekkumist. Samuti saab häirekeskus suunata kõnesid nõuandetelefonile olukorras, kus helistaja vajab lihtsalt tervisenõu.

Perearsti nõuandetelefon pakub isikustatud nõustamist, mida on esimesel poolaastal kasutatud üle 5300 korra ehk kogu kõnede hulgast 1,6 protsenti.

”Isikustatud konsultatsioonile pöördub enamasti tööealine inimene töövõimetus lehe avamise märke või retsepti pikendamise sooviga. Oluline on teada, et retseptide pikendamist ja töövõimetuslehe avamise märkmeid saab nõuandetelefoni kaudu lasta teha puhkepäeviti ja riigipühadel, kui perearst pole kättesaadav,“ selgitab teenindusjuht.

”Oleme kättesaadavad ka kõigile vaegkuuljatele ja kõnepuudega inimestele. Alustasime vaegkuuljatele ja kõnepuudega inimestele veebivestluse teel nõustamise pakkumist selle aasta alguses ning teenus on kättesaadav meie kodulehe www.1220.ee kaudu,” kinnitab Kukk. Ta lisab, et nõustamine on anonüümne, mistõttu ei saa sealt kaudu retseptide pikendamist ja muid isikustatud teenuseid veel kasutada. Esimesel poolaastal kasutas seda võimalust 108 inimest.

18-09-2022 - 12:45 - AVASTA.me - 2 FOTOT: Dwayne Johnson koos isaga, väikse poisina ja täiskasvanuna

18-09-2022 - 12:30 - AVASTA.me - FOTO: ENNE JA NÜÜD – Vaata, millised on Sylvester Stallone tütred nüüd, täiskasvanuna, koos isaga fotol

16-09-2022 - 09:40 - Uudised - Rahvatervise Akadeemia täiendkoolitused selle aasta sügisel

Rahvatervise Akadeemias korraldatakse sel sügisel mitmesuguseid koolitusi terviseteemadel.

Loe lisa ...

16-09-2022 - 05:25 - Uudised - Vaimse tervise kuul saab ammutada tundetarkust

Oktoobris tähistatakse Maailma Terviseorganisatsiooni eestvedamisel kõikjal maailmas vaimse tervise kuud ja ka Eestis leiab see oluline sündmus tähistamist Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK eestvedamisel.

Loe lisa ...

15-09-2022 - 08:45 - AVASTA.me - NASA AVALDAS HÄMMASTAVA 4K VIDEO kuu varjatud poolest, mis tehti Apollo 13 missiooni käigus

15-09-2022 - 08:07 - Viimased uudised ja blogipostitused - Kas vaktsineerimine on ohtlik, kui inimene põeb kroonilist haigust?
Kas vaktsineerimine on ohtlik, kui inimene põeb kroonilist haigust? Vivika Tamra N, 15.09.2022 - 11:07
Sisu

Perearst ja Rakvere haigla valvesisearst Maire Suurkivi rõhutab intervjuus, et vaktsineerimist peetakse üheks kõige ohutumaks meditsiiniliseks sekkumiseks.

Maire Suurkivi. Foto: Helin Kulla
Maire Suurkivi. Foto: Helin Kulla

Kas vaktsineerimine on riskirühma kuuluvatele inimestele kuidagi ohtlik?

Alustame sellest, et vaktsineerimist peetakse üheks kõige ohutumaks meditsiiniliseks sekkumiseks ning võin kinnitada, et ükskõik milline vaktsineerimine, sealhulgas koroonavastane, on ohutu enamustele kroonilisi haigusi põdevatele inimestele ja eakatele. Tõsist kroonilist haigust põdevale inimesele on pigem ohtlik äge haigestumine, olgu selleks siis COVID-19, gripp, muu viiruslik või bakteriaalne infektsioon või hoopis mõni mitteinfektsioosne äge haigus nagu pimesoole põletik või ka tõsisem trauma. COVID-i läbipõdemine on kindlasti ohtlikum kui vaktsiinisüst.

Enamasti muudab COVID-19 kroonilise haiguse kulgu ning sageli toob kaasa mitmeid varaseid ja hiliseid tüsistusi. Ägeda haiguse põdemine kurnab ka keha, kuid kroonilist haigust põdeva inimese ning vanemaealiste organismi varud on väiksemad, tasakaal kehas on hapram ning seisundid, mis vajavad meditsiinilist sekkumist võivad põhjustada senisest suurema arstiabi vajaduse või koguni surma. Isegi juhul, kui inimese haigus või haigused on raviga hästi kontrollitud. Oma valvetöös näen, et COVID-19 tõttu EMO-sse pöördumist ja haiglaravi vajavad valdavalt kas vaktsineerimata või tõhustusdoosi mittesaanud kroonilisi haigusi põdevad ning vanad inimesed.

Meil on jätkuvalt väga palju riskigruppi kuuluvaid inimesi, kellel on tegemata kolmas süst, rääkimata neljandast. Nendel inimestel soovitan minna vaktsineerima nii kiiresti kui võimalik. Paraku ei anna üks või kaks doosi koos läbipõdemisega raske haigestumise ning halvemal juhul surma eest piisavat kaitset. Kolme doosiga vaktsineerituid satub haiglasse juba vähem, kuid teatud seisundite (kroonilised haigused ja vanus) puhul ei ole inimese immuunsus piisavalt tugev ega püsiv ning vajalik on manustada ka neljas doos.

Inimesed loodavad, et sügisel saabuvad Omikroni spetsiifilised vaktsiinid, kuid suurt erinevust võrreldes praegu kasutusel olevate vaktsiinidega neil ei ole. Mõlemad suurendavad immuunkaitset ning kuna jookseme aja ja viiruse levikuga võidu, siis soovitan riskigruppi kuuluvatel inimestel teha esimesed ja teised tõhustusdoosid võimalikult kiiresti.

Vaktsineerimise taustal tasub kuulata ka teadusnõukoja soovitusi, sest need ei ole võetud õhtust ega põhine tundmustel, arvamustel ega üksikisiku kogemustel. Soovituste taga on teadusuuringud ja statistilised analüüsid, mis näitavad selgelt, et tõhustusdoos on vajalik ja ohutu.

Millised on need kroonilised haigused, mille puhul on inimesel eriti ohtlik COVID-isse haigestuda?

Esmalt peab meeles pidama seda, et isegi, kui riskigruppi kuuluvatel inimestel möödub COVID kergesti, siis iga äge infektsioon, sealhulgas ka koroonaviirus, halvendab kindlasti põhihaiguse kulgu. Haiguste poolest on ohtlikud kõik enamlevinud kroonilised haigused, milleks on valdavalt südame ja veresoonkonna haigused, põetud infarkt ja insult, kõrgvererõhktõbi ning südamepuudulikkus. Lisaks ainevahetusega seonduvad haigused, eriti diabeet, kuid ka harvemini esinevad seisundid nagu kilpnäärme ja neerupealise koore puudulikus ning maksa- ja neerupuudulikkus.

Ohtu võivad kujutada ka hingamisteedega seonduvad seisundid nagu näiteks krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, uneapnoe, bronhiektaasiatõbi ehk bronhide pöördumatu laienemine, sarkoidoos ja astma. COVID-19 võivad raskemini põdeda veel kõik inimesed, kelle haigusseisund põhjustab immuunpuudulikkust, sealhulgas siirdatud organeid kandvad inimesed, HIV-positiivsed ja AIDS-i haigestunud inimesed ning ka kõik bioloogilist ja keemiaravi saavad inimesed. Lisaks soodustavad koroonaviiruse raskemat kulgu närvisüsteemi degeneratiivsed haigused nagu erinevat laadi dementsused, Parkinsoni haigus ning hulgiskleroos.

Väga suur riskifaktor viiruse põdemise, pika COVID-i, hilisemate tüsistuste (eriti trombootiliste) ja ka surma tekkeks on rasvumus. Minu praktikas on juhtumeid, kus inimesel ei ole digiloos ainsatki sissekannet, ta ei ole käinud arstil, vererõhk on varasemalt korras ning ainus seisund, mis tema intensiivravile sattumist põhjustab, on rasvumine. Muuseas on rasvunutel väga sageli diagnoosimata uneapnoe, mis suurendab raske COVID-19 põdemise riski olulisel määral.

Ja muidugi haprad ja väga vanad inimesed, kes on jõudnud oma elu lõppu kas oma raske haiguse või väga kõrge ea tõttu – ükskõik, mis põhjusel nad saavad palaviku või jäävad voodihaigeks, tõstab see järsult nende riski saada tüsistus või surra. Seda, kas ja miks kuulub inimene riskirühma, saab igaüks Patsiendiportaalist (www.digilugu.ee) ise järele vaadata.

Mainisite diabeeti. Kas diabeedi diagnoosimine on seoses koroonaviirusega sagenenud?

EMO-s näen sageli mõõdukalt kõrgenenud veresuhkru taset ka diabeedidiagnoosita patsientidel. Seda võib seostada ägedast haigestumisest ja emotsionaalsest pingest tingitud stressireaktsiooniga inimese organismis. Kõik ägedad haigestumised, sealhulgas ka COVID, kipuvad diabeetikutel põhjustama suhkrutaseme kõikumisi. Kui COVID-i foonil näeme esmakordselt oluliselt kõrgenenud veresuhkru taset ning hiljem diagnoosime diabeedi, siis on minu arvates on selle taga avastamata või juba kontrolli all diabeet, mis väljub kontrolli alt ägeda infektsiooni foonil.

Näen, et see on pigem niipidi, sest ma ei ole oma nimistus täheldanud seda, et diabeedi diagnoosimine oleks kuidagi sagenenud. Küll on märgata seda, et juba diagnoositud diabeedi korral on haiguse kontroll harvenenud. Ühest küljest ei ole inimesed käinud kontrollis plaaniliselt, sest pandeemia aegu olid plaanilised vastuvõtud peatatud. Teisalt on palju psühhoemotsionaalset stressi, mis tõstab organismi veresuhkru taset. Tean ka juhtumeid, kus inimesed on oma diabeediravis teinud korrektuure ise ning jätnud ostmata mõned ravimid, kuna nad on sattunud COVID-19 tõttu majandusraskustesse või kaotanud ravikindlustuse.

Ma ei ole juhtunud lugema, et COVID-19 põdemine põhjustaks II tüüpi diabeeti. Varasemast on aga teada, et I tüüpi diabeedi ja viirusinfektsiooni haigestumise vahel on ilmselt seos. Vaktsineerimisel ükskõik millise vaktsiiniga ja ükskõik, millise haiguse vastu seost I tüüpi diabeedi tekkega siiski ei ole.

Kuid hingamisteede haigused, näiteks astma. Kas astmaatikutel on kõrgem risk raskeks COVID-iks?

Kõikide nende haiguste korral, mis kahjustavad kas kopsukudet ennast või hingamisteid, on COVID-i põdemine eriti ohtlik. Kui me räägime astmast, siis astma puhul on põletik inimese hingamisteedes, mitte kopsukoes endas. Kõik viirused, mis põhjustavad ülemiste või alumiste hingamisteede ärritust võivad ägestada ka astmat, seda eriti haiguse esimestel päevadel. Ma ei ole märganud, et astmahaigetel oleks COVID-i puhul kuidagi rohkem, kuid köha kipub nendel inimestel kestma küll oluliselt kauem kui tervel inimesel, kes haigestub koroonaviirusesse. Erandiks on siin raske astma põdejad, eriti need, kes saavad bioloogilist ravi.

Kindlasti põevad COVID-it raskemini inimesed, kellel on diagnoositud krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK). See on eelkõige suitsetajatele omane haigus, kuid haigestuda võivad ka need, kes on aastaid viibinud tolmuses või kemikaalirikkas keskkonnas. Eelpool toodut silmas pidades on minu nimistus ette tulnud seda, et ägeda COVID-i põdemisega seoses on selgunud, et inimesel on varem diagnoosimata astma või krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.

Millised on levinumad tüsistused, mida COVID võib põhjustada?

Kõige levinum seisund on ebamäärane väsimus ja seda kurdavad nii kroonilisi haigusi põdevad kui ka muidu terved inimesed. Üpris tavapärane on see, et veel mitu nädalat pärast põdemist tuntakse suurt väsimust, koormustaluvuse langust, meeleolukõikumisi, keskendumisraskusi, unehäireid või suurenenud unevajadust.

Kui rääkida tõsisematest tüsistustest, siis kindlasti soodustab SARS-COV-2 viirus mitmesuguste trombootiliste tüsistuste teket ja seda isegi mitu kuud pärast ägeda haiguse põdemist. Gripiviiruse puhul on seos trombide tekkimisega ammu teada, kuid COVID-19 puhul on see kordades ohtlikum ning kõige sagedasemad tüsistused ongi infarkt, insult ja kopsuarterite trombemboolia.

Kehalistest kaebustest kirjeldatakse vererõhu kõikumist, peauimasust ja minestamise tunnet, südame puperdamist, kergeid ja mõõdukaid peavalusid, lõhna- ja maitsetundlikkuse häireid, ärritavat köha ning vahelduvat ninakinnisust. Kummaline on aga see, et kui inimene pöördub nende kaebustega arsti poole, on kõik näitajad enamasti normaalsel tasemel ning uuringud ja analüüsid on korras.

Kui eeltoodud kaebused kestavad üle kaheksa nädala, tuleb kaaluda, kas tegu pole juba mitte pika COVID-iga, mille diagnoosimine eeldab teatud kriteeriumite täitmist ja ka koostööd eriarstidega.

15-09-2022 - 06:15 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Tasakaalus peitub jõud!
Tasakaalus peitub jõud!

Kampaania periood

15.09.2022–12.10.2022

Toitumises peitub jõud reklaampilt

Sihtrühm

18–54-aastased mehed ja naised, kes on kas või natukengi huvitatud tervislikust toitumisest.

Kampaania eesmärgid

  • Suurendada toidupüramiidi kui tervisliku toitumise juhise tuntust ja toidupüramiidi põhimõtete mõistmist.
  • Suurendada toidupüramiidi kasutatavust tervisliku toitumise juhisena.

Kampaania sõnum

Tasakaalus peitub jõud! Söö, mis meeldib, aga õiges koguses. Tervislikke valikuid aitab teha toidupüramiid!

Kanalid ja materjalid

  • Videoklipid TV-s eesti keeles ja vene keeles
  • Plakatid välimeedias
  • Bänner- ja videoreklaam internetis
  • Raadioreklaam Maxima ja Coopi toidupoodides
  • Reklaammaterjalid toidupoodides
  • Instagrami eksperiment toituda nädal aega toidupüramiidi järgides
  • Pressiteade

Kampaania on nii eesti kui ka vene keeles

meelike.tammemagi N, 15/09/2022 - 09:15
Kampaania
14-09-2022 - 01:07 - meditsiin - Telegram - Ohoo uuringut! Nina soolalahusega loputamine võib vähendada Covidiga haiglasse sattumise riski

Peavoolu on imbumas uuringud, mis tunnustavad vanu häid rahvameditsiini nippe Covidiga tegelemisel. Nimelt, Medical Xressis ilmunud artiklis tutvustatakse uuringut, mille teostajad väidavad, et nende uuritud vanem ja kõrge riskiga populatsioon – kellest paljudel esinesid varasemad haigusseisundid nagu rasvumine ja hüpertensioon – võivad kasu saada sellisest lihtsast ja odavast praktikast nagu ninaõõne loputamine nõrga soolalahusega.   […]

The post Ohoo uuringut! Nina soolalahusega loputamine võib vähendada Covidiga haiglasse sattumise riski appeared first on Telegram.

14-09-2022 - 07:33 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI: kutsume naisi osalema emakakaelavähi sõeluuringus, pakume võimalust kodutestimiseks
TAI: kutsume naisi osalema emakakaelavähi sõeluuringus, pakume võimalust kodutestimiseks

Projekti raames pakutakse kõigile 2022. aastal emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvatele naistele, kes augustikuu lõpu seisuga ei ole sõeluuringus osalenud, võimalust valida, kas teha HPV määramiseks kodutest või anda proov tavapärasel moel kliinikus. Kõik sihtrühma kuuluvad soovijad saavad kodutesti komplekti tellida internetipõhisest tellimiskeskkonnast ja saata tasuta proov laborisse analüüsimisele. Proov tuleks laborisse saata hiljemalt viis päeva pärast analüüsi võtmist. Kodutestimise proove saab saata kuni selle aasta 31. detsembrini.

„Uuringu tulemust on võimalik vaadata patsiendiportaalist ja kõik naised saavad ka personaalse teavituse uuringu vastuse kohta. Naistel, kelle kodutesti proovist leitakse kõrge riski HPV tüved, tuleb minna lisauuringuks sõeluuringut pakkuvatesse tervishoiuasutustesse. Kõik lisauuringud on tasuta, ka ravikindlustuseta naistele,“ selgitas TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna vanemteadur Piret Veerus. Algava projekti tulemuste esimene kokkuvõte valmib 2023. aasta aprillis.

Eestis on emakakaelavähi sõeluuringu hõlmatus jäänud valdavalt alla 50%. 2021. aastal Eestis tehtud uuringu tulemused näitasid, et emakakaelavähi haigestumise risk oli üle kahe korra kõrgem naistel, kes viimase seitsme aasta jooksul ei olnud teinud ühtegi emakakaelast võetavat rakuproovi (ehk Pap-testi) võrreldes nendega, kes olid teinud vähemalt ühe Pap-testi. 2021. aastal toimus Eestis emakakaelavähi sõeluuringus üleminek Pap-testilt papiloomviiruse (ehk HPV) NAT (ingl human papillomavirus nuclein acid technology) esmasuuringule. Erinevalt Pap-testist on HPV põhise sõeluuringu korral võimalik pakkuda naistele vaginaalse proovi isekogumise võimalust kui alternatiivset viisi sõeluuringus osalemiseks. Isekogutud ja tervishoiutöötaja võetud proovid HPV määramiseks on hinnatud sarnaselt täpseks ja usaldusväärseks.

„Kodutestimise võimaluse pakkumine võib aidata ületada erisuguseid psühholoogilisi, füüsilisi ja logistilisi barjääre, mis võivad takistada naistel kliinikus sõeluuringus osalemast või ei võimalda neil regulaarset kontrollis käia. Uuringutes on kirjeldatud eri põhjusi nagu hirm ja ärevus diagnoosi või protseduuri ees, piinlikkus, ajapuudus jm. Ka Eestis aastatel 2020 ja 2021 Tervise Arengu Instituudi ellu viidud uuringud kinnitavad, et HPV kodutestimine on hästi tehtav ja seda kasutanud on selle hästi vastu võtnud,“ kommenteeris Veerus.

Emakakaelavähk on haigus, mida on võimalik ennetada õigeaegse HPV vastase vaktsineerimise ja regulaarse sõeluuringu abil. Eestis haigestub igal aastal emakakaelavähki umbes 150 naist ja selle tõttu sureb umbes 60 naist aastas. Vähieelsete muutuste varajane avastamine ja nende õigeaegne ravi aitavad ära hoida vähi tekke. Et sõeluuringuprogramm oleks tõhus, on oluline kõrge (˃70%) hõlmatus sihtrahvastiku hulgas, sest suur osa emakakaelavähi juhtudest diagnoositakse just naistel, kes ei osale sõeluuringus või teevad seda ebapiisava regulaarsusega.

2022. aastal on emakakaelavähi sõeluuringul oodatud osalema naised sünniaastatega 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987, 1992. Täpsemat infot, kus ja kuidas on võimalik naistele suunatud vähi sõeluuringus osaleda, leiab Haigekassa kodulehelt.

 

valdo.jahilo K, 14/09/2022 - 10:33
Uudis
14-09-2022 - 06:56 - Terviseamet - Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu koolituspäev Tallinnas
Terviseamet korraldab 29. septembril kell 11:00 koolituspäeva, mis on suunatud meditsiiniseadmeid MSA-sse sisestavatele ettevõtetele. Koolitus toimub Terviseameti ruumis Tallinnas, Paldiski mnt 81. Samuti on võimalik osaleda veebikeskkonna vahendusel. Terviseameti meditsiiniseadmete osakonna spetsialist Katrin Hatšaturova annab koolituse esimesel poolel ülevaate meditsiiniseadmete levitamisest teavitamisest meditsiiniseadmete andmekogus (MSA), toob esile sagedasemad menetlust takistavad asjaolud ning võimalikud lahendused nende vältimiseks või ületamiseks. Koolituse teine pool on planeeritud jooksvalt tekkinud ja ka koolitusel osalejate varasemalt ette valmistatud küsimustele vastamiseks. Koolitusele palume eelnevalt registreeruda: https://forms.gle/vQmHCzguKYMQmcmy8 Koolituse tulemuslikuks toimumiseks ootame juba praegu tekkinud küsimusi kas läbi veebivormi või aadressil mso@terviseamet.ee.  Küsimused palume saata hiljemalt 26.09.2022.  
EST
14-09-2022 - 05:50 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Ajakiri Sotsiaaltöö tähistab konverentsiga oma 25. sünnipäeva
Ajakiri Sotsiaaltöö tähistab konverentsiga oma 25. sünnipäeva

Sellel aastal täitus veerand sajandit Eesti sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialaajakirja Sotsiaaltöö esimese numbri ilmumisest. Ajakirja annavad välja Tervise Arengu Instituut ja sotsiaalministeerium koostöös valdkonna asjatundjatest koosneva toimetuse kolleegiumiga.

„Kuna sotsiaaltöö nõuab selle tegijatelt väga head teoreetilist ettevalmistust, meetodite ja eriala väärtuspõhimõtete tundumist, siis aitab ajakiri Sotsiaaltöö kaasa väga paljude sotsiaaltöö alal töötavate inimeste enesearendamisele. Ajakiri pakub ka häid võimalusi info ja kogemuste vahetamiseks,“ selgitab ajakirja ülesandeid selle vastutav toimetaja Regina Lind. „Veel üheks ajakirja oluliseks rolliks on sotsiaaltööd väärtustavate inimeste võrgustiku kooshoidmine.“

Lisaks sotsiaalvaldkonna spetsialistidele ja üliõpilastele mõeldud ajakirjale koostab toimetus iga kuu ka valdkonna uudiseid koondava elektroonilise uudiskirja, millega saavad liituda kõik sotsiaaltöö huvilised.

Ajakirja juubelikonverentsi osalejaid tervitavad sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer.

Veebi vahendusel astub üles Stirlingi Ülikooli prof. Lena Dominelli, kes peab ettekande teemal „Roheline sotsiaaltöö, keskkonna olukorra halvenemine ja sotsiaaltöö väljakutsed.“

Järgneb Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni podcasti Sotsiaalhääling avalik salvestus, kus ajakirjaga seotud inimesed arutlevad sotsiaaltöötajate toetamise üle Eestis.

Lisaks tutvustatakse suvel valminud omavalitsusjuhtidele ja volikogude liikmetele koostatud infomaterjali Tervemad ja paremini toime tulevad linna- ja vallakodanikud: ennetus ja sotsiaaltöö.

Konverentsist tehakse otseülekanne, mida on võimalik jälgida nii Tervise Arengu Instituudi Youtube’i kanalis kui ka ajakirja Facebooki lehel

valdo.jahilo K, 14/09/2022 - 08:50
Uudis
13-09-2022 - 08:29 - Terviseamet - Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 104 COVID-19 patsienti
Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 104 COVID-19 patsienti. Eelmisel nädalal avati haiglates 101 uut COVID-19 haigusjuhtumit. 36. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees 55% ulatuses oranžil ohutasemel. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal 2262 haigusjuhtu, millest 914 olid laboratoorselt kinnitatud ja 1348 kliiniliselt diagnoositud. „Õppeaasta algusele iseloomulikult oli eelmisel nädalal näha kooliealiste hulgas haigestunute arvu kasvu, kuid üldhaigestumus püsis stabiilsena,“ selgitas Sepp ja lisas, et kooliealiste hulgas nähtav haigestumuse kasv mõjutab COVID-19 hospitaliseeritute arvu järgnevate nädalate jooksul. Esmaspäevahommikuse seisuga oli haiglas 104 COVID-19 patsienti, neist intensiivravil üks. Nädala jooksul hospitaliseeriti kokku 101 patsienti. Võrreldes üle-eelmise nädalaga on hospitaliseerimiste arv oluliselt suurenenud (31%), kuid seda peamiselt haiglanakkuste tõttu. Nädala jooksul suri neli inimest vanuses 84-89. Nädala jooksul manustati 4951 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 296. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 478 472 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,6%. 36. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees 55% ulatuses oranžil ohutasemel. Enim viirusosakesi tuvastati keskmistatud proovidest Ahtmes. Kõige vähem tuvastati viirusosakesi keskmistatud proovidest Võrus ja Viimsi-Muuga piirkonnas. Võrreldes varasemate nädalatega on järk-järgult vähenenud punases ohutasemes olevate proovide osakaal. Üldpildis on viirustaseme hulk reovees mõnevõrra vähenenud. COVID-19 nädala epidemioloogilise ülevaatega on võimalik tutvuda siin: https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_12.09.2022.pdf
EST
13-09-2022 - 06:27 - Uudised - COVID-19 meelespea
COVID-19 järjekordne laine on taas tuure kogumas, seetõttu võttis Tööinspektsioon teravdatud tähelepanu alla viiruse leviku pidurdamise.
12-09-2022 - 01:00 - tervis - Telegram - Tartus toimub erivajadustega naiste naudingutele pühendatud loeng ja vestlusring

Kuigi intiimtervise ja (seksuaal)naudingute teemalised loengud ja koolitused on tänapäeval juba igapäevased, jääb meie ühiskonnas valdavalt tähelepanuta fakt, et ligi 10% kogu Eesti rahvastikust on erivajadustega ning tingimata kõigile neist ei ole tavapärastest naudingukursustest mingit kasu ning tihti ei ole koolitajatel ka sellealaseid teadmisi. Siinkohal on Eestil palju õppida näiteks Soomest, kus erivajadustega inimestele püütakse […]

The post Tartus toimub erivajadustega naiste naudingutele pühendatud loeng ja vestlusring appeared first on Telegram.

12-09-2022 - 12:22 - Viimased uudised ja blogipostitused - Tervisekassa teavitab elanikkonda COVID-19 viiruse leviku vähendamise eesmärgil
Tervisekassa teavitab elanikkonda COVID-19 viiruse leviku vähendamise eesmärgil Margarita E, 12.09.2022 - 15:22
Sisu

Alates tänasest kutsub Tervisekassa SMS-sõnumiga vaktsineerima kõiki üle 60-aastaseid Eesti elanikke, kellel on alustamata COVID-19 vastane vaktsineerimine või kelle viimasest doosist või põdemisest on möödas üle kuue kuu.

Alates tänasest kutsub Tervisekassa SMS-sõnumiga vaktsineerima kõiki üle 60-aastaseid Eesti elanikke, kellel on alustamata COVID-19 vastane vaktsineerimine või kelle viimasest doosist või põdemisest on möödas üle kuue kuu.

SMS-teavitusi saadetakse etapiti, vastavalt inimese vaktsineerimise staatusele. Esimesena saavad teavituse kõik üle 60-aastased Eesti elanikud, kes ei ole veel vaktsineerimisega algust teinud. Seejärel need eakad, kellel on pooleli esimene vaktsineerimiskuur. Viimaste seas saavad teavituse eakad, kes peaksid ennast vaktsineerima esimese või teise tõhustusdoosiga.

„Teatud seisundite puhul, milleks on kroonilised haigused ja vanus, ei ole inimese immuunsus piisavalt tugev ega püsiv. Seetõttu on oluline, et eakad inimesed ennast koroonaviiruse vastu ikka ja jälle vaktsineeriks ning SMS-teavitused on kindel viis seda inimestele meelde tuletada,“ rääkis Tervisekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann, kelle sõnul on Eestis jätkuvalt palju eakaid inimesi, kellel on vaktsineerimiskuur alustamata või kelle viimasest vaktsiinidoosist on möödas üle kuue kuu.

Kõikide inimeste kontaktandmed pärinevad rahavastikuregistreist ja riigiportaalist, kuhu inimestel on võimalik ise oma kontaktandmeid esitada. Selleks, et SMS-teavitused jõuaksid inimesteni, palub Tervisekassa inimestel uuendada riigiportaalis www.eesti.ee oma kontaktandmed ning lisada telefoninumber ja meiliaadress, mida inimene kasutab.

Tervisekassa õigusosakonna juhataja Ergo Pallo sõnul teavitab Tervisekassa inimesi erinevatel põhjustel, näiteks ravikindlustuse lõppemisest või Euroopa ravikindlustuskaardi lõppemisest ning ka COVID-19 vastu vaktsineerimisele kutsudes. Infot saadab Tervisekassa nii elukoha aadressil, e-postile kui ka SMS-i teel. Kui Tervisekassalt ei soovita saada SMS-teavitusi, tuleks saata e-kiri sellekohase sooviga aadressil info [at] haigekassa.ee.

Vaktsineerimise osas on võimalik informatsiooni leida veebilehel www.vaktsineeri.ee, sealhulgas kõikide avatud vaktsineerimiskabinettide registreerimise ja lahtiolekuaegade kohta igas maakonnas. Meditsiinilist nõu saab küsida perearsti nõuandetelefonil 1220 ja üldistele vaktsineerimisega seotud küsimuste korral saab informatsiooni või Tervisekassa klienditeeninduse telefonilt +372 669 6630.

12-09-2022 - 06:20 - Uudised - 27. oktoobril toimub konverents „Vaimne tervis ja mõtestatus“

Kõik vaimse tervise huvilised on oodatud osalema ja kaasa mõtlema, kuidas mõtestatus ja tähendusrikkus vaimse tervisega suhestub. Kas me teeme asju teadlikult, nii kuidas elu meid on kutsunud, või lihtsalt eksisteerime hetkes ning oma kohustuste najal. Kui tegevuste algoritmis puudub mõtestatus, kas ei lähe siis kaotsi siht ja suund ning paratamatult avastame endid tupikus?

Loe lisa ...

09-09-2022 - 11:15 - Terviseamet - Täna toimub Eesti Päästemeeskonna Meditsiinirühma tsiviilvälihaigla õppus
Täna ja homme toimub Tartus Eesti Päästemeeskonna Meditsiinirühma tsiviilvälihaigla õppus, mis on Maailma Terviseorganisatsioonilt EMT-2 (Emergency medical team type 2) klassifikatsiooni saamiseks alus Eesti välihaiglale. Terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna nõuniku Kristian Sirpi sõnul on õppuse eesmärk testida välihaigla varustust ja isikkoosseisu, harjutada erakorralistele masskannatanutega sündmustele reageerimist nii riigis sees kui ka riigist väljas. „Õppusel on rõhk meeskonnasisesel koostööl ja rahvusvahelisel koordinatsioonil,“ lisas Sirp. Õppusel osalevad tervishoiutöötajad ning logistikud. Reageeriv meeskond koosneb 80 spetsialistist. Tervishoiuspetsialiste on nii erakorralise meditsiini, anestesioloogia, kirurgia, infektsioonhaiguste, peremeditsiini kui ka günekoloogia valdkondadest üle Eesti. Välihaigla võimekuse arendamist koordineerib Eestis Terviseamet koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga. Iga-aastaselt tagab Terviseamet Põhja-Eesti Regionaalhaiglale tegevuseelarve, mille raames korraldatakse varustuse ajakohasuse, isikkoosseisu väljaõppe. WHO tasemel klassifitseeritakse meditsiinimeeskondi viieks erinevaks tüübiks: erakorralise abi võimekusega mobiilne tüüp 1 ja fikseeritud tüüp 1 (EMT-1). Suuremamahulisemate ja keerulisemate patsientide vooga toimetulekuks on kirurgia ja intensiivravivõimekusega tüüp 2 (EMT-2) ning paljudest erialaspetsialistidest ja osakondadest koosnev tüüp 3 (EMT-3). Lisaks erinevatele tüüpidele on erialaspetsialistidest koosnevad meeskonnad. Rohkem infot leiad Euroopa Komisjoni lehelt.
EST
09-09-2022 - 08:46 - Viimased uudised ja blogipostitused - Lisaks perearstidele hakkab Ukraina sõjapõgenikele osutama üldarstiabi Confido Meditsiinikeskus
Lisaks perearstidele hakkab Ukraina sõjapõgenikele osutama üldarstiabi Confido Meditsiinikeskus Margarita R, 09.09.2022 - 11:46
Sisu

Alates tänasest hakkab Confido Meditsiinikeskus osutama vajaminevat üldarstiabi kõikidele Eestis viibivatele Ukraina sõjapõgenikele. Tegemist on täiendava võimalusega lisaks perearstidele, kes juba sõjapõgenikele arstiabi osutavad.

Kliiniku uksed on avatud kõikidele Ukraina sõjapõgenikele, kellel on vajadus üldarstiabi järele. Vastuvõtud toimuvad Confido meditsiinikeskuses Veerenni 51, 4. korrusel igal tööpäeval kella kaheksast kuueni. Vastuvõtule pääsemiseks on vajalik ette registreerimine, mida on võimalik teha telefoninumbril +372 600 9090 või veebilehel www.medhelp.ee.

„Eestis on hulk Ukraina sõjapõgenikke, kes on hiljaaegu riiki saabunud ning neil ei ole siin veel püsivat elu- ega töökohta, mispärast ei ole neil ka võimalust perearsti valida. Seetõttu on piirkonnas, kuhu on põgenikke saabunud märksa rohkem, vajalik tagada esmatasandi teenuste kättesaadavus. Koostöös Confidoga pakume põgenikele üldarstiabi, mida osutavad üldarst ja kaks õde. Tegemist on täiendava võimalusega saada arstiabi neil põgenikel, kes perearsti nimistusse veel ei kuulu. Arstiabi osutatakse sarnasel viisil nagu saavad seda Eesti kindlustatud ning sealhulgas ei pea Ukraina sõjapõgenik maksma visiiditasu,“ rääkis Tervisekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas.

Muuhulgas on võimalik vajaminevat arstiabi ja nõustamist saada Ukraina sõjapõgenikele varju pakkuval laeval Isabelle. Vastuvõtud toimuvad nädalas neljal tunnil ning laeval pakuvad üldarstiabi sarnaselt kliinikule üldarst ja õed. Peale selle on Tallinnas Veerenni terviselinnakus avatud ka eraldi põgenike tervisekontrolli keskus, kus lisaks üldarstiabile ja tervisliku olukorra üldisele hindamisele saavad põgenikud nõu protseduuride, vajalike ravimite ning vaktsiinide osas.

Lisaks eelpool toodule on Ukraina sõjapõgenikel endiselt võimalik saada vajaminevat arstiabi perearstikeskustes üle Eesti. Informatsioon esmatasandi arstiabi osutavate perearstikeskuste kohta on leitav Tervisekassa kodulehel https://www.haigekassa.ee/ukraina-sojapogenikele. Perearstikeskused pakuvad meditsiinilist abi vastavalt vajadusele ning suunavad patsiendi edasi eriarsti juurde täiendavateks uuringuteks ja vajalikeks protseduurideks.

07-09-2022 - 09:46 - Uudised - Seikluste Laegas – sõpradega liikumise ja maitsete maailmas!

Seikluste Laegas alustab algaval õppeaastal sekkumise testimisega Võrumaal.

07-09-2022 - 07:53 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Laste söömisharjumuste kujundamine
Laste söömisharjumuste kujundamine

Psühholoogilised söömiskäitumist mõjutavad tegurid on näiteks toiduvaliku varieeruvus, meie emotsioonid ja harjumused jne. Suuresti mõjutab söömisharjumusi ka ümbritsev füüsiline ja sotsiaalne keskkond: toidu kättesaadavus, söömise aeg ja koht, info toidu kohta, portsjonite suurused, meedia, sh reklaami mõju, toitu puudutavad seadused, ümbritsevate inimeste eeskuju ja suhted teistega, kultuuritaust, käitumisnormid, väärtused, hoiakud, oskused, teadmised, pere sotsiaalmajanduslik olukord jne. 

Pere ja kodu tähtis roll

Enamik neist teguritest hakkab söömiskäitumist mõjutama juba varasest lapsepõlvest ning tuleb –  tihti alateadlikult –  inimesega kaasa kogu eluks. Väiksemaid lapsi mõjutavad enim pere ja kodu. Näiteks võivad vanemad teha lapsele karuteene, pakkudes talle iga kord, kui laps saab haiget või muul põhjusel nutab, lohutuseks või igavuse peletamiseks midagi söödavat, sageli midagi magusat. Pidev (magusa)söömine ei ole halb mitte ainult lapse tervisele, vaid kujundab temas alateadliku harjumuse hakatagi hilisemas elus otsima lohutust toidust. Samuti on väga mugav anda mudilasele näputoidu asemel pihku lutsutatavad smuuti- ja püreetuubid, teadvustamata, et sellel on pikaajaline mõju lapse söömisharjumustele ning tervisele. Närimisel on lõualuu ja hammaskonna arengus oluline roll ning kui seda ei õpita õigel ajal, on paariaastasel lapsel juba keeruline süüa tükilist toitu. Võivad tekkida söömisraskused ja vastumeelsus toidu suhtes, millest omakorda arenevad mõnikord välja söömishäired või muud terviseprobleemid.

Mida suuremaks saab laps, seda rohkem mõjutab teda kõik koduväline: lasteaed, kool, sõbrad, ümbritsevad inimesed. Kuigi mõni haridusasutuse juht võib arvata, et õpetajate töö on üksnes lastele haridust anda, on veelgi olulisem anda neile teadmised elus hakkama saamiseks ja elus püsimiseks. Söömine aga ongi elus püsimise ja tervise alustala. On väga palju kodusid, kus toidetakse lapsi õigesti ning peetakse kinni õigetest söömisharjumustest. Paraku on ka kodusid, kus ei osata seda teha või ei tulda selle pealegi, et see on oluline. Kuna laps viibib suurema osa päevast lasteaias või koolis, on seal võimalik õigeid söömisharjumusi kujundada. Hästi lihtsustatult öeldes saavad lasteaed ja kool lapse söömisharjumusi kujundada kahel viisil, mida mõlemat tuleks arvesse võtta. Esimene on pakutav toiduvalik ja söömiskeskkond. Teine on lapsele jagatavad teadmised ja oskused.

Mida saavad teha lasteaed ja kool?

Kui tuua utreeritud näiteid, siis mida, kuidas ja kus te ise sooviksite süüa? Kas ülerahvastatud sööklas, kus viimati tehti remonti 20 aastat tagasi, nõud on pragudega, ümbritsev müratase ületab ettenähtud normi, taldrikul on hall kleepuv makaronimass juustuga ja veidi klimbiline karamellkissell ning aega söömiseks on kümme minutit? Või maheda valguse ja muusikaga puhtas ilusasti sisustatud puhaste nõudega söögikohas, kus on võimalus ise toit taldrikule tõsta ning söömiseks on aega vähemalt 30 minutit? Lisaks jagatakse soovi korral infot sellest, kust pakutav toit pärineb, kuidas see on valmistatud ning milliseid vajalikke toitained sisaldab? Kuigi olukord üheski meie koolisööklas ei ole nii hull nagu esimeses näites, on meil juba koole, kus peaaegu kõik on teise näite järgi korraldatud. See näitab, et hea tahte korral on koolisööklas kõik võimalik. 

Lasteaia- ning algklassilaste puhul on väga oluline, et õpetajad leiaksid aega anda lastele pakutava toidu kohta selgitusi, sööksid nendega samas lauas samu toite, teisisõnu, oleksid heaks eeskujuks. Kindlasti peab lapsel olema söömiseks piisavalt aega. Toidu kiiresti alla kugistamine võib viia tervisehädadeni. Aga kui söögivahetund järgneb kehalisele kasvatusele, sööklas on pika järjekorraga iseteeninduslett ning järgmine tund, kuhu hilineda ei tohi, toimub neljandal korrusel, siis eks arvutage ise, mitu minutit söömiseks jääb! Alternatiiv on sööma üldse mitte minna. Aga kuidas jaksab vastu pidada keha, mis kütust ei saa? Või saab kiirkütust „huvitava“ valikuga müügiautomaadist. Ka söögi pakkumise kellaaeg on äärmiselt oluline. Pakkudes algklassilapsele koolilõunat kell 9.45, on kaks halba stsenaariumi: tal kas jääb kodus hommikusöök söömata või jääb vahele koolilõuna, mistõttu pärast tundide lõppu, eriti kui kodus ei ole ootamas sooja lõunasööki, täidetakse kõht taas kord kiire ning sageli mitte kõige tervislikuma valikuga.

Millest toiduvalik peaks lähtuma?

Lasteasutustes pakutav toit peab vastama sotsiaalministri kehtestatud määruse „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ nõuetele. Kahjuks tuleb tõdeda, et hoolimata toitumis- ja toidusoovituste uuenemisest 2015. aastal ning järjepidevast tööst määruse uuendamisega, kehtib jätkuvalt 2006. aasta soovitustel põhinev määrus, mis on ajast ja arust. Samas on võimalik oma lasteasutusele toitlustust hankides esitada nõudmisi, mille järgi valmistatav toit vastaks uuematele soovitustele, ning paljud asutused seda juba ka teevad.

Kui koolisööklates pakutav toiduvalik on üsna hea, siis puhvetite valik jätab pahatihti soovida. Siingi võib mängida rolli juhtkonna hoiak, et lastele pakutav toiduvalik ning kõik sellega kaasnev ei ole nende rida. On teada, et mida suurem ja mitmekesisem on toiduvalik, nt magusavalik puhvetites-müügiautomaatides, seda enam sealt ka ostetakse ja süüakse: kõike tahaks ju proovida. Paraku konkureerivad need suupisted korraliku koolilõunaga.

Vale toiduvalik on aga üks põhjustest, miks Eesti lapsed ülekaalulisuse-rasvumise graafikutes aina kõrgemale ronivad. Võib ka juhtuda, et toiduvaliku eest vastutajal, kelleks on koolipidaja, ei olegi piisavalt teadmisi selle kohta, milline on tervist toetav toiduvalik. Siinkohal tasub lähtuda juba mitu aastat tagasi koostatud juhendist lasteasutuste puhvetites ja müügiautomaatides müüdava pakutava toidu kohta.

Lapsi saab suunata mängu kaudu

Kui koolis piirdub toitumisõpetuse andmine peamiselt koolitundidega, siis lasteaias on võimalik lapsi õpetada-suunata kõigi tegevuste käigus. Mida rohkem on tegevustes mängulisust ja arutlemist, seda enam see lastele meeldib ning seda rohkem on sellest ka kasu. Nii saab teadmisi omandada enesele märkamata ning järjepidevalt tegevusi korrates muuta harjumused püsivaks. 

Üks näide on ise toidu tõstmine taldrikule, mida mõnes lasteaias õpetatakse juba sõimerühmast alates. Jah, alguses ongi sööki rohkem taldriku ümber kui peal või on portsjonid liiga suured-väikesed. Harjutades aga muutuvad lapsed osavamaks ning omandavad kiiresti oskuse tõsta taldrikusse toitu just nii palju, kui parasjagu kõhtu mahub. Koolides, kuhu tulevad lapsed lasteaedadest, kus neil on võimaldatud ja õpetatud ise omale toitu taldrikusse tõstma, ollakse rõõmsalt üllatunud selle oskuse üle. Kahjuks paljud esimese klassi lapsed seda ei oska, mistõttu osa lapsi ei julge vahel sööma minnagi. Seega, lasteaiaõpetajad, olge julgemad lapsi suunama! Ja ikka taldrikureegli järgi, mis tähendab, et vähemalt pool taldrikust olgu köögiviljad.

On ka toredaid nippe, mida tasub proovida. Kui laps mõnda uut toitu algul võõristab, võib tal paluda maitsta seda vähemalt kolm ampsu või nii mitu ampsu, kui on tema vanus. Järjepidev toiduga harjutamine muudab iga toidu lõpuks tuttavaks ning tuttava maitsega toite söövad lapsed parema meelega. Samuti söövad lapsed meelsamini, kui saavad ise lauda katta ning midagi valmistada –  kasvõi panna kokku endale meelepärase salati tükeldatud-riivitud köögiviljadest ja seemnetest, teha ise võileibu jne. Selle asemel et pakkuda lastele valmis salateid, andke neile võimalus salat ise kokku segada, ning köögivilju hakkavad sööma ka need, kel need varem taldrikule jäid. Eriti tore, kui ka koolides oleks õpilastel võimalus osaleda toiduvalmistamise tundides, kus ei valmistata üksnes pitsat ning mis ei toimu vaid paar korda aastas ja ainult tüdrukutele.

Abiks on õpetajaraamat

Teadmisi saab teistele edasi anda vaid see, kellel endal need olemas. Kuigi omateada oleme kõik toitumisspetsialistid, on meie teadmised tihti paraku naistelehe tasemel. Või jääb puudu oskustest ja ideedest, kuidas teadmisi lasteni viia. 

Kaks aastat tagasi valmis Tervise Arengu Instituudil mahukas õpetajaraamat „Laste toiduteadlikkuse ja söömisharjumuste kujundamine“, mis on mõeldud peamiselt lasteaedadele, kuid sobib kasutamiseks ka algklassides. Sealt leiab nii teoreetilisi toitumisteadmisi kui ka üle 400 tegevusidee (nt arutelud, uurimised, praktilised tegevused, mängud, katsed, kunsti- ja liikumistegevused, õppekäigud jne) vastavalt laste vanusele, arengule, huvidele, võimetele ning teadmistele-oskustele.

Sel aastal toimuvad õpetajaraamatu baasil ka koolitused peamiselt lasteaedade rühmaõpetajatele. Kaks koolitust on juba olnud, sügisesed toimuvad Tartus ja Tallinnas. 

Laste söömisharjumusi mõjutavaid tegureid on palju ning neid saab soovi ja oskuste korral kujundada. Laste tervis ja heaolu on seda pingutust väärt. Õpetades lapsi, õpime ise ning õpetame kaudselt ka lastevanemaid.

Tagli Pitsi arvamuslugu ilmus 2. septembril Õpetajate Lehes.

valdo.jahilo K, 07/09/2022 - 10:53
Arvamus
07-09-2022 - 04:50 - Viimased uudised ja blogipostitused - Tervisekassa piirkondlikud koordinaatorid aitavad vaktsineerimist korraldada ka sel sügisel
Tervisekassa piirkondlikud koordinaatorid aitavad vaktsineerimist korraldada ka sel sügisel Margarita K, 07.09.2022 - 07:50
Sisu

Tervisekassa piirkondlikud vaktsineerimiskoordinaatorid edendavad vaktsineerimist COVID-19 viiruse vastu, olles kindel partner kohalikele omavalitsustele, ettevõtetele ja teistele asutustele. Eestis tegutseb neli koordinaatorit, kes jagunevad Põhja, Ida, Lõuna ja Lääne piirkondade vahel.

Vaktsineerimiskoordinaatorid jälgivad, et nende piirkondade inimestel oleksid alati ja kõige paremal viisil tagatud vaktsineerimise võimalused COVID-19 viiruse vastu ning kõigil vaktsineerijatel oleks piisavas koguses vaktsiini. Vajadusel korraldatakse vaktsineerimist ka mobiilsete vaktsineerimispunktide abil, mille kohalolek suurtel üritustel oluliselt lihtsustab vaktsineerimist tavainimese jaoks. Koordinaator on Tervisekassa käepikendus oma piirkonnas ja on esmane kontaktisik kohalikele omavalitsustele ja teistele partneritele.

Tervisekassa partnersuhtluse osakonna spetsialist Hanna Jäe sõnul on Eesti vaktsineerijate võrgustik olemas ja toimib. „Vaktsineerijate võrgustikuga on kaetud terve Eesti, vaktsineerimise teenus on inimestele tagatud igas maakonnas. Meie võrgustiku moodustavad haiglad, perearstid, apteegid ja erapartnerid. Igas piirkonnas töötab ka vaktsineerimiskoordinaator, kelle poole võib alati pöörduda COVID-19 vastu vaktsineerimist puudutavate küsimustega,“ lisas Hanna Jäe.

„Meie piirkonna suuremad asutused alustasid aktiivselt vaktsineerimisega – näiteks korraldab oma töötajatele töökohapõhiseid vaktsineerimishommikuid piirkonna üks suurim ja vastutustundlikum tööandja – Viru Keemia Grupp. Samuti vaktsineeritakse väiksemates linnades, asulates, kaubanduskeskustes ja ka piirkonna suurematel sügislaatadel on plaanis pakkuda vaktsineerimisvõimalust ning konsultatsiooni võimalike vaktsineerimisega kaasnevate murekohtade lahendamiseks. Kevadperioodil olid väga paljud asutused huvitatud Tervisekassa poolt pakutavast lektorteenusest. Julgustan ka praegusel ajal kindlasti asutusi, omavalitsusi ja muid ühiskondlikke organisatsioone panustama ühiskonna teadlikkuse kasvatamisesse nii COVID-19 viirushaiguse, vaktsiinide kui ka üldise tervelt elatud elu osas,“ ütles Ida piirkonna koordinaator Sigrid Mihhailova. Ta lisas, et Ida piirkonnal on omad eripärad ja vaktsineerijad suhtlevad palju individuaalselt vaktsineerima tuleva ja ka selle vajalikkuses kahtleva inimesega.

Tervisekassa tagab vaktsineerijate ja vaktsineerimiskohtade olemasolu kõigis maakondades, nii haiglates kui ka perearstikeskustes. Lisaks on endiselt võimalus tellida vaktsineerija koju, see teenus on mõeldud liikumisraskustega inimestele. Vaktsineerija tellimiseks tuleb võtta ühendust Tervisekassa infotelefoniga 6696630.

Tervisekassas töötavad piirkondlikud vaktsineerimiskoordinaatorid:
  • Põhja piirkond (Harjumaa, Järvamaa): Kerli Vilk, kerli.vilk [at] hol.ee; tel 5330 1747
  • Ida piirkond (Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa): Sigrid Mihhailova, sigrid [at] silmaroom.ee; tel 504 5340
  • Lõuna piirkond (Tartumaa, Viljandimaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa): Merilyn Viin, merilyn.viin [at] vorumaa.ee; tel 5309 1046
  • Lääne piirkond (Läänemaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa, Hiiumaa): Karmen Vesselov, karmen [at] parnumaa.ee; tel 527 4097
06-09-2022 - 06:34 - tervis - Telegram - Probiootilises “võlujogurtis” töötavad keha heaks kasulikud bakterid – millised?

Eestit on tabanud jogurtihullus, mille tõi meieni Chicagos elav eestlane Mai Meyers*. Naised (ja mehed) ostavad lette tühjaks jogurtimasinatest ning toidukoorest, mässavad kodus jogurtitegemisega ja kiidavad tulemusi. Paljud on saanud lühikese ajaga juba ka tervisekasu, aga mis siis selle taga ikkagi on? Millised head bakterid nn võlujogurtis* ilma teevad ja milline on nende toime täpsemalt, […]

The post Probiootilises “võlujogurtis” töötavad keha heaks kasulikud bakterid – millised? appeared first on Telegram.

06-09-2022 - 08:50 - Terviseamet - Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 75 COVID-19 patsienti
Esmaspäevahommikuse seisuga vajas haiglaravi 75 COVID-19 patsienti. 35. nädalal avati haiglates 77 uut COVID-19 haigusjuhtumit. Reoveeseire näitab oranžil ohutasemel viiruselevikut 65% ulatuses. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal 2279 haigusjuhtu, millest 822 olid laboratoorselt kinnitatud ja 1457 kliiniliselt diagnoositud. „Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigestumus 20,4% võrra. Uue nädalaga võib oodata veidi alla 800 laboratoorselt kinnitatud juhu,“ selgitas Sepp ja lisas, et nakatamiskordaja R on hetkel 0,84. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine. Prognoositavalt jõuame septembris riskimaatriksil rohelisele tasemele. Viimase seitsme päeva keskmine COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arv on langenud 5,6 pealt 4,7 peale. Esmaspäevahommikuse seisuga viibib haiglas 75 inimest, neist intensiivravil kaks. Nädala jooksul suri kuus inimest vanuses 65-94. Tõenäoliselt püsib sel nädalal hospitaliseeritute arv 70 juures. Nädala jooksul manustati 5765 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 304. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 477 603 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,6%. 35. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees 65% ulatuses oranžil ohutasemel. Enim viirusosakesi tuvastati keskmistatud proovidest Jõgeval, Ahtmes ning Raplas. Kõige vähem tuvastati viirusosakesi Laagri piirkonnas. Eesti tervikpildis ei ole reovees võrreldes varasema nädalaga suuri muutusi toimunud. Asukohtade lõikes tegid varasema nädalaga suurima tõusu Rapla ning Jõgeva. Viimase seitsme päeva haigestumus oli langustrendis kõikides maakondades välja arvatud Järvamaal. Suurem langus on Jõgevamaal, Viljandimaal, Saaremaal ja Läänemaal. COVID-19 nädala epidemioloogilise ülevaatega on võimalik tutvuda siin: https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_05.09.2022.pdf
EST
05-09-2022 - 12:56 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Anneli Sammel: kohustus juua – kui klaasist loobud, pead selgitama või vabandama
Anneli Sammel: kohustus juua – kui klaasist loobud, pead selgitama või vabandama

Kui alkoholi tarvitamise kujuteldava skaala ühes otsas on kaine eluviisiga inimesed ja teises otsas alkoholitarvitamise häirega inimesed, siis see kampaania ootab osalema eriti neid, kes jäävad selle kahe määratluse vahele, ning kes ise hindavad ennast mõõdukaks tarvitajaks. Juba väljakujunenud alkoholitarvitamise häire või sõltuvus ei parane nelja nädala jooksul ja vajab teist lähenemist ning toetavate spetsialistide (psühholoogid kogemusnõustaja, arstid) tuge.

Alkoholi mittetarvitamine on kahjuks paljudes ühiskondades stigmatiseerunud – kui keegi alkoholiklaasist loobub, tuleb tal selgitada või vabandada, miks on ta otsustanud kaine olla. Mitte vastupidi – miks keegi on juua otsustanud. Sest alkoholiklaasi käes keerutamine on justkui „normaalsus“ ja sotsiaalne surve töötab selle kasuks. See ei ole õige. Kui võtame võrdlusena kõrvale teise näite, nikotiini või tubakatarvitamise, siis on siin läbimurre toimunud. Normaalsuseks peetakse tubakavaba elu ja mittesuitsetamist. Alkoholitarvitamise harjumustes on sarnane tee veel ees.  

Alkoholi tarvitamine kõikvõimalikes olukordades ja igal ajal on meie kultuuris nii sügavalt juurdunud, et ükskõik milline piirang selle vähendamiseks saab tugeva vastupanu osaliseks. Aga pole ka ime – selle tarvitamise ja normaliseerumise nimel on inimkond juba ka aastasadu vaeva näinud. Ning seda jõulisemalt ajast, mil alkoholi tööstuslikult tootma asuti – lõppkokkuvõtteks on see ju kõik osavalt maha müüdud turundus ja kellegi taskusse voolav lõputu kasum.

Aktsioon „Septembris ei joo“ on mõeldud kõigile, kes mingilgi määral alkoholi tarvitavad. Selleks ei pea olema alkoholiga pahuksis. Ka inimene, kes tarvitab alkoholi vähe, võib alkovaba kuu jooksul avastada, et tal on alkoholiga seonduvaid kummalisi harjumusi, ning mõelda, kas neid harjumusi oleks äkki mõistlik ja kasulik muuta.

Kampaaniaga liitunute arv on aasta-aastalt kasvanud. Osalejate arvu mõõdame järeluuringuga, sest muud moodi mõõtmine on keeruline – paljud osalejad (2020. a 70%) ise on öelnud, et nad ei andnud oma osalusest teistele märku, sest see on olnud nende isiklik valik, vastuhakk iseenda deemonitele, mida hoitakse enda teada.

Järeluuringu valimi pealt on „Septembris ei joo“ aktsioonis osalejaid on olnud 2017. aastal 22 000 inimest, 2018. aastal  27 600, 2019. aastal 31 700, 2020. aastal 59 000, 2021. aastal 51 550 inimest. Eelmisel aastal oli inimeste teadlikkus „Septembris ei joo“ kampaaniast 81% Eesti elanikkonnast. Ehk et seda märgatakse ja see kampaania kõnetab inimesi. Iseasi, kas osalusotsus langetatakse vaid sisimas või jagatakse seda ka väljaspoole – see on igaühe enda otsus.

Sel aastal räägime me õnnelikumast, tervemast, targemast, rikkamast, rahulikumast Eestist, mille osana me end tunda tahame, ja kutsume inimesi tegema valikuid, mis mõjutavad nende elu parema tuleviku suunas. Iga valik loeb. Muutus algab endast.

Arvamuslugu ilmus 2. septembril Eesti Päevalehes.

valdo.jahilo E, 05/09/2022 - 15:56
Arvamus