Terviseuudised

TERVISETEEMALISED UUDISED
17-05-2022 - 05:14 - Tervis - Hispaania valitsus lubab menstruatsioonivaludega naised haiguslehele
Hispaania valitsus kiitis teisipäeval heaks seaduseelnõu, mis annab tõsiste menstruatsioonivalude all kannatavatele naistele õiguse tasuliseks haiguspuhkuseks.
17-05-2022 - 05:00 - Tervis - Kaheksa põhjust miks juuksed välja langevad
Kaunid kiharad on iga inimese uhkus, olgu nad siis pikad või lühikesed. Kuid mida teha, kui tundub, et juukseharja sisse jääb rohkem karvu kui pähe. Siin on kaheksa põhjust, miks võivad juuksed välja langeda. 
17-05-2022 - 04:27 - Tervis - Omikroni tõttu esmakordselt koroonat põdenutel on erinev risk pika Covidi tekkeks
Uues uuringus selgitati välja pika Covidi kujunemise risk erinevate SARS-CoV-2 variantidega nakatumise puhul.
17-05-2022 - 03:37 - Tervis - Hormoonasendusravi ja beebipillid kergendavad koroona kulgu ja tagajärgi
Meeste jaoks on koroona eluohtlikum kui naiste jaoks, aga ka naiste seas on oht erinev.
17-05-2022 - 02:54 - Tervis - Kuidas annab märku jämesoolevähk?
Jämesoolevähk on nii Euroopas kui Eestis haigestumusnäitajatelt pahaloomuliste kasvajate hulgas meestel kolmandal kohal peale eesnäärmevähki ja kopsuvähki ning naistel teisel kohal peale rinnavähki, vahendab Tartu Ülikooli kliinikum.
17-05-2022 - 01:27 - Tervis.ee - 2022. aasta tervisesõber on „Selge pilt“ saatemeeskond ja aasta tervisedendaja Alice Haav.

Käimasoleval Euroopa rahvatervise nädalal kuulutab Eesti Tervisedenduse Ühingu juhatus välja selleaastased silmapaistvad rahvatervise toetajad ja edendajad. On rõõm tõdeda, et tänavused tunnustatavad panustavad oma tegevustega just selle aasta rahvatervise nädala fookusteemadele, milleks on muuhulgas noorte tervis ja heaolu ning vaimne tervis. Aitäh ja jaksu jätkata samas vaimus! Alice Haav on Tervise Arengu Instituudi laste ja […]

The post <strong>2022. aasta tervisesõber on „Selge pilt“ saatemeeskond ja aasta tervisedendaja Alice Haav.</strong> appeared first on Tervis.ee.

17-05-2022 - 12:55 - Tervis - Kaed võib olla peatselt võimalik ravida operatsioonita
Revolutsiooniline uus meetod kae ravimiseks on andnud laboratoorsetes katsetes positiivseid tulemusi, andes lootust, et haigusseisundit saab peatselt operatsiooni asemel kõrvaldada ravimitega, kirjutab Medical Xpress.
17-05-2022 - 12:26% - Rthth 0002022202217 - Vanemate inimeste koroonasse nakatumine vähenes veerandi võrra
Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 124 COVID-19 patsienti, üle 60-aastaste hulgas on haigestumine vähenenud 27%.
17-05-2022 - 12:21 - https://www.mu.ee/ - Soome töörühm esitas uueks koroonalaineks valmistumiseks 54 meetme ettepanekut
Soome sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna valmisolekut uueks võimalikuks koroonaepideemia laineks uurinud töörühm esitles teisipäeval lõpparuannet ja esitas uueks laineks valmistumiseks 54 meetme ettepanekut.
17-05-2022 - 12:20 - Terviseamet - По состоянию на утро понедельника в больницах находились 124 пациента с COVID-19
  По состоянию на утро понедельника в больницах находились 124 пациента с COVID-19. Среди лиц старше 60 лет заболеваемость снизилась. По словам заведующей отделением инфекционных заболеваний Департамента здоровья Ханны Сепп, на минувшей неделе анализ сдавали в основном люди, входящие в группу риска, на основании направления семейного врача. Были проанализированы 11 968 тестов, 1126 из которых оказались положительными. «Среди лиц старше 60 лет заболеваемость снизилась примерно на 27%. Снижение частично связано как с уменьшением общей заболеваемости, так и с изменением стратегии тестирования», — пояснила Сепп и добавила, что коэффициент заражения R снизился до 0,75. Согласно матрице рисков, учитывающей госпитализацию, уровень риска распространения коронавируса является средним. Показатель госпитализации за последние семь дней на протяжении недели снизился с 6,7 до 3,3. По состоянию на утро понедельника в больницах находились 124 пациента с COVID-19, 37 из которых были госпитализированы ввиду симптоматической инфекции COVID-19. В течение недели скончались пять человек в возрасте от 65 до 90 лет, все из которых были вакцинированы и с тяжелыми сопутствующими заболеваниями. Число госпитализированных на этой неделе должно снизиться до 100 пациентов. За неделю были введены 1777 доз вакцины, при этом первичная вакцинация была произведена в 410 случаях. Дополнительную или бустерную дозу получили 456 419 человек. Среди всего населения Эстонии двумя дозами вакцины привиты 63,6%. Содержание вируса SARS-CoV-2 в сточных водах по-прежнему преимущественно сохранялось на умеренном желтом уровне. Наивысший уровень наблюдался в Пярну, Таллинне и Вильянди. На зеленом уровне находились три региона: Абья-Палуоя, Сууре-Яани и Кохтла-Ярве. С мая Департамент здоровья прекратил публикацию ежедневной статистики по COVID-19. Карта распространения коронавируса на сайте Департамента здоровья обновляется один раз в неделю, по вторникам, и одновременно обновляются исходные данные. С еженедельным эпидемиологическим обзором по COVID-19 можно ознакомиться здесь.
RUS
17-05-2022 - 12:00 - https://www.mu.ee/ - TÜ asub õpetama kliinilist farmaatsiat ja kliinilist toitmist
Tartu ülikoolis (TÜ) saab sügisest ingliskeelses magistriastmes õppima asuda kliinilist farmaatsiat ja ainsana Euroopa Liidus kliinilist toitmist.
17-05-2022 - 11:44 - Tervis - Suuseksipüksid aitavad vältida suguhaiguste levikut
See on nüüd küll esimene kord ajaloos, kus aluspükse on ametlikult tunnustatud kui vahendit, mis aitab suguhaigusi ennetada.
17-05-2022 - 11:31 - Tervis - Üllatavad sümptomid, mis võivad olla põhjustatud vereringehäiretest
Tänapäeval on äärmiselt levinud probleem, et inimesed liiguvad liiga vähe. Samal ajal aga kasvab nende igapäevase pinge ja stressi tase. Südameapteegi proviisori Merle Meola sõnul võib selline olukord kaasa tuua elustiilist tingitud vereringehäireid.
17-05-2022 - 10:38% - Rthth 0002022202217 - Covid-vaktsiine müüdi esimeses kvartalis 5 miljoni euro eest
Selle aasta esimeses kvartalis olid Eestis suurima käibega kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained, COVID-vaktsiine müüdi 5 miljoni euro eest.
17-05-2022 - 10:00 - https://www.mu.ee/ - Neljahobuserakend. Intervjuu haigekassa juhatusega
Rain Laane, Maivi Parv, Pille Banhard ja Karl-Henrik Peterson liiguvad tervisekassat juhtides jõuliselt ühes suunas. Nende eesmärk on parem tervisealane kirjaoskus, elustiilihaiguste ennetamine ning järjest kiirem ja efektiivsem abi tervisemurede lahendamisel.
17-05-2022 - 09:06 - Terviseamet - As of Monday morning a total of 124 individuals are being treated in hospital due to symptomatic COVID-19
Monday morning’s COVID-19 report is able to state that a total of 124 individuals are being treated in hospital due to symptomatic COVID-19, and the incidence of COVID-19 cases has decreased amongst those who are over sixty years of age. Hanna Sepp, head of the Health Board’s Department of Infectious Diseases, said that last week it was mainly people who belonged to a risk group who were being analysed on the basis of a referral from a family doctor, with 1,126 of the total number of 11,968 tests turning out to be positive. ‘Amongst the over-sixties age group, the incidence of COVID-19 cases decreased by approximately 27%. The decline is partially related to the drop in the overall number of new cases, as well as to a change in the testing strategy,’ Sepp explained, adding that the infection ‘R’ rate dropped to 0.75. According to the hospitalisation risk matrix, the risk of coronavirus transmission is at the medium level. The indicator for those who were hospitalised within the last seven days dropped from 6.7 to 3.3. As of Monday morning, a total of 124 people were being treated in hospital, thirty-seven of whom required hospitalisation due to symptomatic COVID-19. During the week, five deaths have been added of individuals who were infected by COVID-19. All of those individuals were from the 65-90 age groups, with all of them having been vaccinated, but with serious concomitant diseases. The number of hospitalisation cases should drop to 100 this week. A total of 1,777 vaccine doses have been administered over the past week, with 410 individuals receiving their first injections. A grand total of 456,419 people received their additional or booster doses. Of the total population in Estonia, 63.6% have received two vaccine doses. Concentrations of SARS-CoV-2 virus in wastewater remain predominantly at the moderate level, known as the yellow level. The highest level was to be found in Pärnu, Tallinn, and Viljandi. Three regions were at the green level: Abja-Paluoja, Suure-Jaani, and Kohtla-Järve. Since May, the Health Board has stopped publishing the daily COVID-19 statistics. The coronavirus page on the Health Board’s website is updated once a week, on Tuesdays, and at the same time information on the opening page is updated. The weekly epidemiological COVID-19 overview can be found here.
ENG
17-05-2022 - 08:59 - Tervis - Eksperdid julgustavad tasuta veebiseminaril kõneraskustega lastele pildikeeles suhtlemist õpetama
Lapsele, kel pole võimalik end verbaalselt väljendada, on suureks abiks pildiline kommunikatsioon. 18. mail annavad tasuta veebiseminari Tartu Lasteaed Pääsupesa eripedagoog Madli Vahtramäe ning abivahendikeskuse Invaru kommunikatsiooniabivahendite ekspert Ivar Ambos, kes tutvustavad vanematele, tugispetsialistidele, õpetajatele ja teistele huvilistele pildikeeles suhtlemise võimalusi ja annavad nõu, kuidas erinevate abivahendite toel lapsega suhtlust alustada.
17-05-2022 - 08:27 - https://www.virtuaalkliinik.ee/ - Allergiasümptomeid võivad põhjustada ka populaarsed toataimed
Ehkki õietolm kimbutab kevaditi paljusid, ei pruugi mõned inimesed pelgupaika leida ka kodust, kuna allergiat ja nahaprobleeme võivad põhjustada ka populaarsed toataimed.
17-05-2022 - 08:23% - Rthth 0002022202217 - Ida-Viru Keskhaiglas tunnustati parimaid õdesid ja hooldajaid
Rahvusvahelise õdede päeva raames tunnustas Ida-Viru Keskhaigla selle aasta üheksat parimat õendus- ja hooldustöötajat.
17-05-2022 - 08:16 - Tervis - Argise harjumuse süvenemine võib viidata suuremale Alzheimeri kujunemise riskile
Päevased uinakud on normaalse vananemise osa, kuid liigne unisus päeval võib kuulutada ka Alzheimeri tõve ja teiste dementsuste algust, kirjutab Med24.
17-05-2022 - 08:16 - https://www.mu.ee/ - ÜRO hoiatab katastroofilise laste alatoitluse eest
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) lasteagentuur UNICEF hoiatas teisipäeval hinnatõusust ja Ukraina sõjast tingitud katastroofilise laste alatoitsluse eest. Agentuuri hinnangul tõusevad rängima alatoitlusega laste elupäästva ravi kulud sõja ja pandeemia tõttu kuni 16 protsenti.
17-05-2022 - 08:05 - Tervis - Uuring: viiendik tööandjatest pöörab tähelepanu töötaja emotsionaalsele tervisele
Ukraina sõda ja pandeemia on olnud raskeks emotsionaalseks katsumuseks. Hiljutise uuringu järgi tunnetab aga vaid viiendik töötajatest, et tööandja pöörab nende emotsionaalsele tervisele tähelepanu.
17-05-2022 - 08:02 - RSS vood - Ida-Viru Keskhaiglas muudeti struktuuri, et pakkuda paremat teenindust patsiendile
Ida-Viru Keskhaiglas loodi patsiendi- ja klienditeeninduse teenistus ning tehti muid struktuurseid muudatusi, mis aitavad tõsta teenuste kvaliteeti ja patsientide rahulolu.
17-05-2022 - 08:02 - Terviseamet - Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 124 COVID-19 patsienti
Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 124 COVID-19 patsienti, üle 60-aastaste hulgas on haigestumine vähenenud. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul analüüsiti eelmisel nädalal perearsti saatekirja alusel peamiselt riskirühma kuuluvaid inimesi, 11 968 testist 1126 osutusid positiivseks. „Üle 60-aastaste inimeste haigestumus vähenes ca 27% võrra. Langus on osaliselt seotud üldise haigestumise vähenemisega kui ka testimisstrateegia muutusega,“ selgitas Sepp ja lisas, et nakatamiskordaja R langes 0,75 peale. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine. Viimase seitsme päeva keskmine COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arv langes 6,7 pealt 3,3 peale. Esmaspäeva hommikuse seisuga viibis haiglas 124 inimest, millest 37 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Nädala jooksul lisandus viis surmajuhtumit vanuses 65-90, kõik olid vaktsineeritud ja raskete kaasuvate haigustega. Haiglaravi peaks sel nädalal langema 100 patsiendini. Nädala jooksul manustati 1777 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 410. Lisa- või tõhustusdoosi saanud 456 419 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,6%. SARS-CoV-2 viiruse sisaldus reovees püsib endiselt valdavalt mõõdukal kollasel tasemel. Kõrgeim viiruse tase oli Pärnus, Tallinnas ja Viljandis. Rohelises tasemes olid kolm piirkonda: Abja-Paluoja, Suure-Jaani ja Kohtla-Järve. Terviseamet lõpetas maist igapäevase COVID-19 statistika avaldamise. Terviseameti kodulehel asuv koroonakaart uueneb kord nädalas teisipäeviti ning samaaegselt värskendatakse ka avaandmeid. COVID-19 nädala epidemioloogilise ülevaatega on võimalik tutvuda siin.
EST
17-05-2022 - 08:00 - https://www.mu.ee/ - Läti mikrokirurg päästab Kiievis käsi
Vabatahtlikult sõtta appi läinud Läti mikrokirurg Olafs Libermanis on Kiievis keskendunud käte päästmisele.
17-05-2022 - 07:40 - https://www.mu.ee/ - I kvartal: ravimituru maht suurenes taas
Selle aasta I kvartalis oli inimestel kasutatavate ravimite turumaht 108 miljonit eurot, suurenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 20%.
17-05-2022 - 07:39 - Tervis - Kristiine linnaosa Löwenruh pargis alustatakse taas tasuta välitreeningutega
Kristiine linnaosa valitsus alustab taas traditsiooniliste tasuta välitreeningute korraldamist. 
17-05-2022 - 07:29 - Viimased uudised ja blogipostitused - Neljahobuserakend
Neljahobuserakend Heidi T, 17.05.2022 - 10:29
Tervisekassa juhatus

Rain Laane, Maivi Parv, Pille Banhard ja Karl-Henrik Peterson liiguvad tervisekassat juhtides jõuliselt ühes suunas. Nende eesmärk on meie inimeste parem tervisealane kirjaoskus, elustiilihaiguste ennetamine ning järjest kiirem ja efektiivsem abi tervisemurede lahendamisel.

Kui palju te juhatuse kohtumistel niimoodi nagu täna ehk päriselt ühe laua taga kokku saate?  

Rain: Viimastel aastatel juhtub seda tunduvalt harvem, kui sooviksime ja tänane kohtumine teeb seetõttu eriti suurt heameelt. Muidugi on meil esmaspäeviti ühine teemade arutamine, aga enamasti toimub see video teel. Maivi on hoopis Tartus ja teinekord, kui pole ammu näinud, sõidame aruteluks hoopis talle külla. 

Maivi: Mõnikord sõidan mina Tallinnasse ka. Aga ühest Eesti otsast teise sõitmist on oluliselt vähem kui varem. Tegelikult saame me kõik kohtumised ka veebis tehtud, aga nii tore on vähemalt aeg-ajalt ka füüsiliselt ühes ruumis asju arutada. Minu käest on palju küsitud, et oled juhatuse liige, järelikult oled Tallinnasse kolinud. Ei ole kolinud, aga kõik toimib. Ei saada arugi, et töötan Tartust. 

Rain: Kokku on meil neli maja: Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus. Juhatuse kohtumisi teemegi kas veebis või erinevates linnades. 

Pille: Digikohtumised on kiiremad, aga päriskohtumistel on oma väärtus ja neid võiks kindlasti rohkem olla. 

Koroonaaeg on kõigele pitseri jätnud. Kuidas see tervisekassa igapäevatööd on mõjutanud? 

Rain: Neli aastat tagasi oli mul unistus, et muutume digitaalseks. See tähendab, et kasutame videokonverentse ja majas viibimine on vaba valik. Mõte oli, et igaüks ise vaatab, kus ja millal ta oma 40 töötundi nädalas ära teeb, samuti pole kellelgi virtuaalsele koosolekule hilinemiseks põhjust, sest internet on igal pool. Aga ma ei suutnud seda juurutada. Siis tuli Karl, kes esialgu arvas, et see on lihtne muudatus, seejärel võtsime ka IT-osakonna juhi endale appi, kuid mitte kuidagi ei õnnestunud organisatsiooni sinnamaale viia.  

Aga koroona suutis. 13. märtsil 2020, kui algas eriolukord, kirjutasin kõigile meie töötajatele kirja, et nüüd oleme kodukontoris. Sellest ajast alates on meil peaaegu alati hübriidkoosolekud, sest keegi osaleb ikka distantsilt ja veebis.   

Pille: Olime ilmselt ka esimeste asutuste seas, kes said oma klienditeeninduse nii ruttu täismahus kaugtööle.  

Rain: Jah, kui meil oli varem neli klienditeenindust, kus inimesed käisid kohapeal asju ajamas, siis täna meil enam füüsilist klienditeenindust pole, sest selle järele pole vajadust, kõik asjad on võimalik kas veebis või telefonitsi korda saada.  

Mis partneritesse puutub, siis koroonaaeg näitas, kes suudab muutustega kiiremini kohaneda. Kvartaalsed suurkohtumised asendasime kiirete infotundidega ja asjad liiguvad nüüd jõudsamalt edasi. Enam ei pea partnerid Valgast, Põlvast ja Saaremaalt tingimata kohale sõitma. Asja, mille peale läks enne terve päev, saab nüüd korda aetud poole tunniga. 

Oleme virtuaalkohtumistega väärtuslikku aega juurde võitnud ja teisiti ei oleks me suutnudki hakkama saada, sest töömaht on koroona tõttu kõvasti kasvanud. Oleme prioriseerimist õppinud, töökorraldust ja mõtteviisi muutnud ning tehnoloogia abiks võtnud. Ja seda kõike edukalt, sest lisaks koroonast põhjustatud lisatööle saime tervisekassas 95% ulatuses ka oma tavaasjad tehtud. 

Muutlikul ajal pole valikut, tulebki uusi lahendusi otsida ja hakkama saada. Millised on tervisekassa möödunud aasta suurimad õppetunnid? 

Maivi: Tundub, et jamades koos olemisest on mitmes mõttes kasu, keeruliste olukordade lahendamine lähendas meid ka partneritega. Haiglate ja erapartneritega õnnestub koostöö nüüd veelgi paremini, kõik olid ühe asja eest väljas. Vajadusel koguneme kiirelt, teeme kiire otsuse. 

Pille: Meie jaoks oli nii õppetund kui ka õnnestumine see, kui paljusid asju on võimalik ruttu efektiivsemaks ja sujuvamaks muuta, seda nii  õigusruumi muutes kui ka protsesse automatiseerides. Leidsime koostöös partneritega uusi lahendusi, et saaks teenuseosutajatele vajalikud kulud kaetud, koostasime ka välistele osapooltele iga päev aruandeid vaktsineerimise hetkeseisust.  Nuputamist ja pingelist lahenduste otsimist oli muidugi palju.  

Maivi: Eelmise aasta võib meie jaoks kokku võtta sõnapaariga „vaktsineerimise eri“. Alates 2020. aasta jõuludest kutsuti meid appi ka vaktsineerimist korraldama ja iga päev tegeles sellega meie majast üle kahekümne inimese. Vaktsiini tellimine, aruandlus, analüütika, vaktsineerijate töö korraldamine – see kõik tuli lõpuks meie majast. See oli meeletu töö, mille positiivne õppetund oli, et oleme võimelised uut töökorraldust ja ka tasustamismeetodeid päeva pealt rakendama. Kaugteenused on võimalik edukalt tööle saada! Olen meie tiimi üle väga uhke, korduvalt oli inimeste pühendumisest nii hea tunne. 

Mis mind aga näiteks kaugvastuvõttude puhul üllatas, oli see, et need ei jäänud kasutusse esialgu planeeritud  mahus. Tegelikult tehakse praegu videovastuvõtte kahjuks vähem, kui meie sooviksime. Vastuvõtt on küll andmekaitse mõttes turvaline, aga arstid ei ole harjunud ja ei kasuta seda. Samas inimesed väga ootavad kaugvastuvõtte. 

Karl: Kui kaugvastuvõttude variant aastal 2020 tuli, siis see oligi toona ainus võimalus ja võeti seetõttu kiiresti kasutusse. Nüüd on kahjuks vanade liistude juurde tagasi mindud ja seda võimalust enam nii palju ei kasutata, kui kliendid sooviksid.  

Samas, kui inimesel õnnestubki vastuvõtt video vahendusel ära teha, siis analüüside jaoks peab ta järgmisel päeval ikka kümneid või lausa sada kilomeetrit sõitma. Ka logistika tuleb mugavamaks teha, et inimene saaks oma proovid siiski võimalikult kodu lähedal anda. Selles osas on vaja suuri ümberkorraldusi teha ja lahendusi hakkame otsima juba tänavu. 

Maivi: Üks asi, mis mind lõppenud aastal veel üllatas, oli inimeste ettearvamatu käitumine. Kui käis vaktsineerimine, siis ühel hetkel tegid inimesed selle valiku, et neile meeldib mobiilse vaktsineerimispunkti järjekorras seista ja seda isegi siis, kui kuum päike lagipähe paistab. Aga lähedalasuvasse vaktsineerimiskeskusesse, mis oli pooltühi, millegipärast ei lähe. Me tõesti ei oska alati teenuseid planeerides eeldada, kuidas inimene käitub, aga sellistest ootamatutest kogemustest tuleb õppida. 

Karl: Kuidas õppida mõtlema nii nagu kliendid, on läbiv õppetund, millega tuleb ka digiteenust arendades pidevalt tegeleda. Otsusetoe süsteemi arendamise puhul kaasasimegi perearste – õppisime ja katsetasime üheskoos. 

Mismoodi kogutud andmeid kasutusse saada, on praegu üks suur õppimise koht. Me peaks olema sellega palju kaugemale jõudnud. Viimaste aastate sündmused on kogu Euroopas kitsaskohad väga hästi välja toonud ja on tähtis võimalikult ruttu leida viisid, kuidas vajalikud teenused mõistlikul moel avada, et inimesed ei peaks totra bürokraatiaga maadlema.  

Siiski, kohalikud digiteenused on juba praegu edumeelsed. Kindlasti on ka tervishoiuvaldkonnas uusi arenguid, millest me eriti kuulnud pole, näiteks Horvaatiasse puhkama minnes polnud mul aimugi, et retseptiravimite tagavara ei pea kaasa ostma, sest need saab ka kohapealt digiretseptiga kätte. Missuguste viimaste digitaalsete edasiliikumiste üle te ise kõige uhkemad olete? 

Karl: Üks suuremaid asju, mis kõiki inimesi puudutab, on otsusetoe süsteem, mis aitab perearstide tööd efektiivsemaks muuta ja kvaliteeti ühtlustada – see on päris suur asi. Selle pluss on asjaolu, et terviseinfosüsteemis peituvad terviseandmed jõuavad paremini perearstideni ja nende abil on võimalik patsientidele kiiremini ja põhjalikumalt raviplaan koostada. Inimesel võib andmebaasidest infot vaadates mõni asi ka kahe silma vahele jääda, kui aga infot kogub masin, siis masinal juba midagi märkamata ei jää. Nii ei jää loodetavasti ka ükski vajalik analüüs tegemata. 

Sellist üleriigilist süsteemi ei ole kuskil mujal maailmas. Jupikaupa mõne linnakeses või haiglas küll, aga üleriigiliselt mitte. 

On aga ka lihtsamaid uuendusi, mis kõiki puudutavad. Kui teises riigis on vaja esmaabi, näiteks juhtub midagi Soome suusamäel ja appi tuleb helikopteriga kiirabi, siis küsitakse ravikindlustuskaarti. Siinkohal mõeldakse seda sinist plastikkaarti, mis tagab Euroopa Liidu liikmesmaades esmase tervisekindlustuskaitse. Kui sul kaarti kaasas ei ole, siis probleemi lahendab lihtne teenus: nutitelefonis saab eesti.ee portaali minnes vajutada nuppu, et tellin asendussertifikaadi. Minuti pärast saabub meil, millele lisatud PDF-failis on kogu vajalik info olemas. Selleks, et digisüsteemi sisse logida, peab muidugi olema kas Mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaart. Eestis ravikindlustuskaarti vaja ei ole, aga reisile minnes tasub see endale tellida, sest tasuline erakindlustus tihti kõiki kulusid ei kata. 

Pille: Kui Euroopa ravikindlustuskaarti kaasas ei ole, siis üldjuhul tuleb teenuse eest ise tasuda. Võttes seejärel raviarved ja maksmist tõendavad dokumendid kaasa ning esitades need hiljem meile, maksame me vajamineva abi kulud inimesele tagasi. On ka võimalus, et välismaa raviasutuses usutakse kindlustuse olemasolu, aga seda ilmselt väga harva. Esinenud on ka juhtumeid, kus Euroopas esitatakse teenuse saamisel ravikindlustuskaart, aga tegelikult inimesel enam kindlustus ei kehti. Sellisel juhul esitab teenuseosutaja riik meile raviarve, aga meie nõuame raha inimeselt tagasi. Alati on kindlam, kui enne reisile minemist on kontrollitud kindlustuse olemasolu ja ka vajalik dokument kaasa võetud. 

Kuidas tervisekassa nime juurutamine läheb? 

Rain: Väga hästi. Kui meedia seda meie käest uurib, siis ikka koos küsimusega, et kui palju oleme selle peale raha kulutanud. Ainuke päriskulu on olnud 2690 eurot varem eraisikule kuulunud tervisekassa.ee domeeni ostmiseks. Kui sümboolikaga kruuse ja pusasid juurde tellime, siis neil on nüüd tervisekassa tekst peal, haigekassa omad on otsas. 

Eks see on ju loogiline, et kui räägime tervise hoidmisest, siis teeme seda tervisekassa nime alt. Aga ümberharjumine võtab aega. Näiteks võib inimestel, kellel on suuremad tervisemured, tekkida hirm, et tegeleme nüüd üksnes tervise edendamisega ja äkki nende murede jaoks ei jätkugi enam raha. Kinnitan, et nii see ei ole. Me töötame selle nimel, et inimeste tervisemured saaksid parima lahenduse.  

Tervisemurede ennetuse osas on tõesti suurem hulk protsesse käimas, näiteks saavad sõeluuringutel osaleda kõik, nii kindlustatud kui ka kindlustamata inimesed. Varakult avastatud kasvajate ravi on kindlasti kiirem, efektiivsem ja inimest säästvam. Kokkuvõttes ka odavam. Usun, et oleme õigel teel ja riigikogu võtab ühel päeval vastu Eesti Haigekassa nimega seotud seaduse muudatuse. See omakorda on samm edasi eestlaste tervema tuleviku suunas. 

Inimeste harjumused muutuvad teatavasti visalt ja ilmselt ei ole neid haiguste ennetamisele lihtne suunata, sest seni, kuni ei valuta, tervise peale eriti ei mõelda. Mida teha, et ennetamine muutuks loomulikuks? 

Maivi: Kui näiteks vähiennetusest rääkida, siis praegu on meil kolm rahvastikupõhist vähi sõeluuringut. Eelmisel aastal kogusime infot, kuidas saada inimesi sõeluuringule – kaardistasime emakakaelavähi sõeluuringu teekonna ja kirjeldasime barjäärid nii inimese kui ka teenuseosutaja seisukohast. Ja tõesti – tuli palju uut infot. Kõige suurem barjäär kipub olema see, et inimene kardab võimaliku negatiivse tagajärjeni viiva probleemiga tegeleda.  

Kutse saatmisest, et tule nüüd sõeluuringule, ei piisa. Inimest tuleb toetada kogu selle teekonna jooksul, lõpuni välja. See tähendab tuge kutse saamisest ja aja broneerimisest kuni uuringu vastuse kättesaamiseni. Kui uuringu vastuses ongi mingi negatiivne leid, peab olema tervishoiusüsteemis kokku lepitud ka see, kuidas inimesega sellisel juhul edasi suheldakse. Kõik protsessid peavad olema arusaadavad ja võimalikult sujuvad.  

On ka bürokraatlikke teemasid, mis vajavad kordaajamist, kasvõi see, kuidas liiguvad erinevad raviarved.  

Kindlasti tuleb sõeluuringuid juurde. Meil on peagi valmisolek alustada kopsuvähi ja eesnäärmevähi sõeluuringu katseprojektiga. Kopsuvähi sõeluuringu katseprojekt on kolme perearsti nimistu põhjal juba ette valmistatud ja proovime sõeluuringu koos ühe maakonna perearstidega sel aastal käivitada. Ka meeste eesnäärmevähi sõeluuringu katseprojektis on ettevalmistused tehtud ja kui oleme kopsuvähi sõeluuringu käima lükanud, jõuame loodetavasti aasta teises pooles ka eesnäärmevähi sõeluuringuni.  

Pille: Sellega, et inimeste suhtumist tervisesse muuta, läheb palju aega. Seejuures on laste ja noorte harimine väga tähtis. Uue põlvkonna mõtteviis võiks ideaalis olla selline, mis toetab tervise – nii vaimse kui ka füüsilise – hoidmist. Soovin, et inimesed mõistaksid – elustiilihaigusi on tõepoolest võimalik ennetada.  

Maivi: See valdkond on meie järgmiste aastate arengukavas sees ja koolitervishoiu teenus on siin üks võtmekoht. Näiteks kooliõe roll on lapse terviseteadlikkuse kasvatamisel suur ja sellega tuleb üha rohkem teadlikult tegeleda. On hea, kui lapsest kujuneb hea tervisekirjaoskusega täiskasvanu, kes annab tulevikus oma tervisthoidva maailmavaate omakorda edasi enda lastele. 

Õnneks oleme jõudnud sinnamaale, et räägime üha  rohkem ka vaimsest tervisest, viimase tõuke andis selleks koroonakriis. Kuidas on tervisekassa selle valdkonnaga toimetanud? 

Maivi: Eelmisel aastal kaardistasime depressiooni põdeva täiskasvanud tööealise inimese raviteekonna. Analüüsisime raviarveid, retsepte ja töövõimetuslehti. Sellel teekonnal on praegu liiga palju auke sees. Tegelikult on teekond lausa katki, sest näeme andmetest, et näiteks antidepressante kirjutatakse inimestele, kellel pole depressiooni diagnoosi, samas depressiooniga patsiendile ravi ei määrata. Sel aastal kavatseme alustada teatud tegevustega, mis olukorda parandaks.  

Mis puudutab laste ja noorte vaimset tervist, siis koolipsühholoog peaks olema juba alusharidusasutustes.  

Psühholooge on meil väga vähe ja järjekorrad pikad. Neid, kes sooviks seda eriala õppida, on piisavalt, kuid õppeasutused ei suuda praegu rohkem psühholooge koolitada. Kas tervisekassa seisukohad saaks siinkohal mingeid muudatusi käima lükata? 

Rain: Tervishoiutöötajaid ongi üldiselt vähe. Arstide äravoolu Soome oleme viimastel aastatel suutnud küll oluliselt pidurdada, kuid õdede puudus on massiline ja COVID-i ajal see ainult süvenes. Õdede puhul on lootustandev, et kolme aastaga on võimalik koolitada uus õde, kuid arsti puhul on see kuus või 14 aastat. Psühholoogidega on tõesti sama lugu, neid pole piisavalt. Kliiniliste psühholoogide puhul käib jätkuvalt kemplus viimase õppeaasta rahastamise üle ja see on masendav.  

Kokkuvõttes saame seda, et tervishoiutöötajaid rohkem oleks, mingil määral mõjutada küll, sest meie kaudu liigub residentide raha. Praegu toimub see veel vanade lepingute järgi, mille alusel tasume summa Tartu ülikoolile. Meil on võimalus kaasa rääkida, diskussioon on alanud. Kuid tempo on selline, et kui täna tellimus teha, siis tulemus jõuab inimesteni alles aastate pärast. Praegu on päris keeruline ette näha, millise valdkonna arste oleks 14 aasta pärast juurde vaja. 

Perearstide puhul on tulevikuvajadus selge, sest me teame nii perearstide keskmist vanust kui ka seda, kui paljud neist lähiaastatel pensionile siirduvad. Perearsti residentuuris peaks seega ilmselgelt palju rohkem kohti olema. Kuid seegi ei taga, et perearste jagub igale poole maakohtadesse, sest 21. sajandil meil enam suunamist pole. Perearst kaugesse maakohta niisama ei lähe, me võime koostöös sotsiaalministeeriumiga talle igasugu toetusi välja mõelda, aga maale mineval perearstil on vaja ka nüüdisaegset infrastruktuuri,  samuti töökohta elukaaslasele-abikaasale, lastele lasteaia- ja koolikohti jne. 

Positiivse poole pealt on viimasel ajal Eestis olukord paremaks läinud ja probleemidele lahendusi otsides mõeldakse laiemalt. 

Kus tervisekassa selles valdkonnas üldse sekkuda saab? 

Maivi: On kolm kohta, kus meie sekkuda saame. Üks on see, et õige inimene teeb lähtudes oma pädevusest õiget asja. Näiteks on meil katseprojekt spetsiaalse väljaõppega õdedele. Disainime teenust, et õde saaks võimaluse teha rohkem, kui ta praegu teeb. See tagab, et arst saab keskenduda arstitööle.  

Teine osa on seotud sellega, et inimene alati ei tea, kuhu, millal ja kelle poole ta peab pöörduma. Ta vajab rohkem suunamist – ta ei pea ise arvama, kuhu ja millise spetsialisti juurde minna tuleks.  

Kolmas koht, kus sekkuda saame, on see, et disainime teenuse, mis on teenuseosutajale kõige sobilikum. Näiteks võib tuua kooliõed, kes vajaksid rohkem toetust ja koostööd. Kasvõi selleks, et nad oskaksid vajadusel üksteist asendada. Kooliõdede töö edendamisesse peaks olema kaasatud ka kooli juhtkond, kohalik omavalitsus ja perearst. 

Kiiresti tervishoiutöötajaid juurde ei teki, lahenduseks on olemasolevate inimeste töö efektiivsemaks muutmine.  

Karl: Siinkohal on headest infosüsteemidest suur abi. On selge, et pereõdede koormust ei saa lõpmatult suureks ajada, aga arvutite abiga saab teatud asjad tehtud. See võimekus järjest kasvab, seejuures meil ongi parasjagu üks innovatsiooniprogramm käsil, mille eesmärk on arvutite abil perearsti jaoks visiidieelset infokogumist ette valmistada. Selle aasta alguses süsteem käivitus ja jälgime nüüd suure huviga, mis sealt tuleb.  

Kui tervisekassa seisab nii tugevalt tervisedenduse eest, ei saa jätta uurimata, missuguseid tervisehoidmise viise te ise kasutate? 

Karl: Kui tervisekassasse tööle tulin, olin elu tippkaalus – 95 kilo. Teadsin, et pean elustiili muutma. Nüüd kaalun juba mitu aastat 77 kilo. Loomulikult tunnen ennast paremini, sest varasemad tervisemured on kadunud. Ma ei ole küll „paduvegan“, aga söön enamasti taimetoitu. Kui tarvitan raskemaid ja tihedamaid toiduaineid, siis söön üle, aga kvaliteetsete veganiroogadega seda ei juhtu. Sporti olen kogu aeg teinud, periooditi lausa mitu trenni päevas ja peaaegu iga päev. Lisaks sellele harrastan aktiivset eluviisi langevarjuhüpetest kaljuronimiseni ja tehnilise sukeldumiseni. Aga seda põhitõde võin kinnitada, et kõhulihased tehakse köögis ja ülesöömist liikumisega tagasi ei tee.  

Maivi: Minu jaoks on kõige tähtsam hoida tööelu ja isiklik elu lahus. Tööpäeva pikkusel peab olema mingi rütm ja olen tõsiselt uhke, kui nädalavahetusel vähemalt ühel päeval arvutit lahti ei tee. Eks me oleme kõik kordamööda auku kukkunud ja siis on tähtis, et kolleeg oskab märgata ja tähele panna, kui keegi on ennast üle koormamas.  

Mul on ka väga äge koer, teen temaga iga päev vähemalt kolme-neljakilomeetrise ringi ükskõik kui tuisuse ilmaga. Jooksen, suusatan ja mängin tennist ka.  

Pille: Minule on vajalikud õhtused jalutuskäigud. Arvuti kinni ja kõndima. Isegi kui meie koera pole linnas, tunnen õhtul väljamineku vajadust ja siis olen mina see, kes ust kraabib. Minu üks lõõgastuskoht on kindlasti ka maakodu. Mõtlen küll, et appi, jälle tuleb kevad ja vaja aias töid tegema hakata, aga see on tegelikult parim viis töömõtetest puhkamiseks. Samas, mõnikord tulevadki lõõgastudes ja muid asju tehes kõige paremad tööalased mõtted ja lahendused. 

Rain: Tervisedenduses püüame tõesti olla eeskujuks. Oleme osalenud firmaspartakiaadidel ja saame ka riigitöötajate spordivõistlustel järjest paremaid tulemusi. Sport mulle meeldib, kuid toitumisel, eriti regulaarsel toitumisel, on mul arenguruumi. Olen siiski jõudnud selleni, et päeva jooksul söön vähemalt korra sooja toitu.  

Mis aga puudutab vaimse tervise hoidmist, siis laupäeviti ja pühapäeviti ma meediast arvamusliidrite debatte ei jälgi. Ühel hetkel oli nii, et tervisekassale käis vaktsineerimisalaste töökorralduste andmine raadio või televisiooni kaudu. Otsustasin, et vähemalt nädalavahetusel on mul võimalus seda mitte kuulata.  

Millised on tervisekassa praegused peamised fookuspunktid? 

Rain: Alanud aastal on meie fookus neljal põhilisel asjal: terviseteekond, raviteekond, digiteekond ja asutusesisene areng, et olla kompetentse meeskonnaga teenusepõhine organisatsioon.  

Inimene, kelle on tervisemure, ei pea teadma – kasutades võrdlust söögikohast  –, kuidas toormaterjal kööki jõuab, millised on kokad, kuidas soovitud roog valmib ja kes selle lauale toob. Inimese jaoks on oluline, et ta saab valmiskujul kätte selle asja, mida tal antud hetkel vaja on ehk tema tervisemure saab parima võimaliku lahenduse.  

Lõpetuseks. Teie töövaldkond on tõsine, ent igapäevaelus huumorit märgates jaksab kindla peale rohkem. Mida koomilist on ette tulnud?

Pille: Kui minu laps veel lasteaias käis ja lapsed rääkisid sellest, mis tööd vanemad teevad, siis Ruudo ütles, et tema ema töö on maksta pensionäride arstiarveid. 

Rain: Peab olema valmis seletama mis iganes probleemi. Näiteks kui rotid ülitähtsa kaabli läbi närisid ja digiregistratuur ning retseptikeskus paarkümmend minutit ei toiminud, tuli mul juhtunut järgmisel hommikul Terevisioonis selgitada.  

Karl: Meie andmeanalüütika raalis koroonavastase vaktsineerimise andmeid ja tuli välja, et üks inimene on koodi järgi vaktsineeritud odava LED-pirniga tuntud ehitusketi veebipoest. See on naljakas ja kurb korraga, kuna näitab väga hästi, kus on riigis ühed suuremad digiteenuste arendamise väljakutsed. 

Maivi: Oleme tervisekassa teemadega sageli meedia tähelepanu all. Ühel õhtul valmistusin järgmise päeva raadiointervjuuks ERR-ile. Eks minu poeg Mattias pani tähele, et olen intervjuu pärast veidi mures ja püüdis minu pinget leevendada, öeldes vahvalt, et ära muretse, kes seda raadiot ikka nii väga kuulab. 

 

17-05-2022 - 06:25% - Rthth 0002022202217 - Unepuudus soodustab ebatervislikku kõhurasva kogunemist
Piisava une puudus kombinatsioonis vaba ligipääsuga toidule suurendab kalorite tarbimist ja selle tagajärjel rasva kogunemist, eriti ebatervislikku intraabdominaalset rasva.
17-05-2022 - 06:00 - Tervis - Hüpertensioonipäevaga pööratakse tähelepanu vererõhu regulaarsele kontrollimisele
17. mail peetakse maailma hüpertensioonipäeva, et tõsta üldsuse teadlikkust enda vererõhuväärtustest. Selle aasta teemaks on «Mõõda vererõhku, kontrolli seda ja ela kauem».
17-05-2022 - 06:00 - https://www.mu.ee/ - Uus teadusprojekt võimaldab tulevikus teha targemaid otsuseid
Uuringu tulemustest tulevad esile COVIDi põdemise tagajärjed ja haigestunute suremuse riskid. Nende andmete analüüs annab meditsiinivaldkonna inimestele olulise uue teadmise järgmiste pandeemiate lahendamise praktikaks.
17-05-2022 - 05:04 - Tervis - Allergikutele jõudis kätte keeruline aeg
Keskkonnauuringute keskus mõõdab viies Eesti paigas, sealhulgas Pärnus, õietolmu sisaldust välisõhus. Praegu leidub allergikuid ohustavat õietolmu väga palju ja peagi lisanduvad järgmised õitsejad.
17-05-2022 - 04:00% - Rthth 0002022202217 - Pikemad uinakud eakatel võivad viidata dementsusele
Päevased uinakud on normaalse vananemise osa, kuid liigne unisus päeval võib kuulutada ka Alzheimeri tõve ja teiste dementsuste algust.
17-05-2022 - 04:00 - https://www.mu.ee/ - Allergiasümptomeid võivad põhjustada ka populaarsed toataimed
Ehkki õietolm kimbutab kevaditi paljusid, ei pruugi mõned inimesed pelgupaika leida ka kodust, kuna allergiat ja nahaprobleeme võivad põhjustada ka populaarsed toataimed.
16-05-2022 - 09:01 - Tervis - Haruldase ajukasvajaga poja ema: usk imedesse viib meid edasi
Ema ja isa kutsuvad kaheksa-aastast Trevon Joonatani hellitavalt Jossuks ja Joosepiks. Veel möödunud suvel oli Jossu tervisega kõik korras. Praegu võitleb ta raske ajukasvajaga.
16-05-2022 - 09:01 - Tervis - Tervise lühiuudised
16-05-2022 - 04:55 - Tervis - Kas tavatud laste hepatiidijuhtumid on seotud koroonaviiruse vaktsiinidega?
28. aprillil avaldas Rea Raus 26 tuhande liikmega Facebooki grupis «Koroonavaktsiinide kõrvalmõjud» kirjutise, milles muu hulgas mainib: «Hiljutine uuring näitas, et koroonavaktsiinid võivad esile kutsuda teatud tüüpi hepatiidi. Maksakahjustusi on leitud nii vektor- kui mRNA vaktsiinide kasutamise järgselt. Hiljuti anti ka meie meedias teada, et levima on hakanud uus hepatiidivorm, ka lastel. Kas neil uudistel on omavaheline seos?».
16-05-2022 - 02:22 - Tervis - Raskuste tõstmine võib olla relv võitluses rasvumise vastu
Vastupidavustreeningul on kaalu langetamisel mõned eeliseid aeroobse treeningu ees.
16-05-2022 - 02:01 - Tervis - Ida-Viru Keskhaigla tunnustas aasta parimaid õdesid
Ida-Viru keskhaiglas toimus esmaspäeval õdede päeva jätkuüritus, millel tunnustati selle aasta parimaid õdesid.
16-05-2022 - 01:52 - Tervis - Pirital toimub esimene doonoripäev
Regionaalhaigla verekeskus korraldab reedel, 20. mail kell 12–15 Pirita linnaosa valitsuse saalis doonoripäeva. Vajalik on eelregistreerimine.
16-05-2022 - 01:38 - https://www.mu.ee/ - Ida-Viru Keskhaigla tunnustas aasta parimaid õdesid
Ida-Viru Keskhaiglas toimus õdede päeva jätkuüritus, kus tunnustati haigla selle aasta parimaid õdesid.
16-05-2022 - 01:20% - Rthth 0002022202216 - Möödunud aastal tehti 55 elundisiirdamist
Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühingu teatel tehti mullu Eestis 49 neerusiirdamist, 4 maksasiirdamist ja 2 kopsusiirdamist.
16-05-2022 - 01:15 - https://www.mu.ee/ - GALERII: "Reumafoorum 2022" tõi luubi alla noores eas põdejad
Tallinnas 12. mail toimunud "Reumafoorum 2022" konverents võttis fookusesse lapsed ja noored.
16-05-2022 - 12:42 - https://www.mu.ee/ - Tallinna linna vapimärgi sai ka Lilia Laul Eesti Punase Risti Tallinna seltsist
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart andis möödunud reedel raekojas toimunud pidulikul aumärkide kätteandmise tseremoonial Tallinna vapimärgi ka Eesti Punase Risti Tallinna seltsi koordinaator Lilia Laulule.
16-05-2022 - 12:40 - Tervis - USA ajakirja andmeil on Putinil verevähk – mida haigus endast kujutab?
Venemaa president Vladimir Putin on «väga haige verevähi tõttu», väidab ajakirja New Lines andmeil Kremli siseasjadega kursis olev oligarh.
16-05-2022 - 12:06 - Tervis - 12 võimalust kuidas rohkem vedelikku tarbida
Keha on 70 protsenti vesi ja piisav veetarbimine on vajalik optimaalse terviseseisundi jaoks. Vesi hoiab kehas elektrolüütide tasakaalu, vererõhku, libestab liigeseid, reguleerib kehatemperatuuri ja toetab rakkude tervist. Siin on 12 Healthline'i soovitatud lihtsat viisi, kuidas rohkem vett tarbida.
16-05-2022 - 12:00 - https://www.mu.ee/ - Teadlased leidsid veremarkeri, mis võib aidata tuvastada hällisurma riski
Austraalia teadlaste meeskond tuvastas vere biokeemilise markeri, mis võib aidata üles leida vastsündinud, kellel on risk imiku äkksurma sündroomi ehk hällisurma tekkeks.
16-05-2022 - 11:40 - Tervis - 138 kooli läheb tänasest õueõppele
Tänasest läheb käima õuesõppenädal, millega liitunud 138 kooli õpilaste õppetöö toimub täielikult või osaliselt õues.
16-05-2022 - 11:25 - Tervis - Külm ja päikesevaene kevad toob välja nõrgad kohad tervises
​Pikale veninud külm ja päikesevaene kevad on toonud välja organismi nõrgad kohad ning pannud inimesi oma immuunsüsteemi turgutama. Endalegi ootamatult võib hea enesetunde hoidmine vajada rohkem tähelepanu ja aktiivset sekkumist.
16-05-2022 - 10:30 - Tervis - Stressimärkide avalik näitamine on hea
Miks on stressimärkide avalik näitamine positiivne?
16-05-2022 - 10:10% - Rthth 0002022202216 - Kopsuvähk on Eestis enim surmi põhjustav pahaloomuline kasvaja
Vähisurmasid on kopsuvähk viimastel aastatel põhjustanud pahaloomulistest kasvajatest kõige enam, viies igal aastal meie hulgast üle 600 inimese, teatas Tervise Arengu Instituut.
16-05-2022 - 09:22% - Rthth 0002022202216 - Veebiseminar: murdeea muutused poistel ja tüdrukutel
Ootame teid 7. juunil toimuvale veebiseminarile, mille raames kirjeldame puberteedi füsioloogiat, selle tunnuseid, kulgu ja normaalset ajastust.
16-05-2022 - 09:17 - https://www.virtuaalkliinik.ee/ - Kolmiknärvi neuralgia võib vajada kirurgilist ravi
Kolmiknärvi neuralgia puhul on tegemist üsna harva esineva, kuid väga piinava seisundiga, mil neuralgia ehk närvivalu tekib tavaliselt ühel näopoolel, võib hõlmata alahuult ja alumisi hambaid või ülahuult ja põske, aga ka nina ja silma kohal olevat piirkonda.
16-05-2022 - 09:15% - Rthth 0002022202216 - Tallinn küsib riigilt raha uue haigla varjendi ehituseks
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et linn tegi riigile ettepaneku rahastada Tallinna Haigla maa-aluse lisakorruse ehitust, mis läheb maksma umbes 50 miljonit eurot.
16-05-2022 - 09:00 - https://www.mu.ee/ - Euroopa Liit kavatseb Valneva vaktsiinilepingust loobuda
Vaktsiinitootja Valneva hoiatas esmaspäeval, et Euroopa Komisjon on ettevõttele teada andnud kavatsusest lõpetada COVID-19 kandidaatvaktsiini eelostuleping.
16-05-2022 - 07:40% - Rthth 0002022202216 - Tubaka maksustamine vähendab imikute suremust
Tubaka suurem maksustamine on seotud vastsündinute ja imikute suremuse vähenemisega, näitab 159 riigi andmete analüüs.
16-05-2022 - 06:55 - https://www.mu.ee/ - Ülikool otsib uuringusse COVID-kindlaid inimesi
Tartu Ülikool on osaline rahvusvahelises uuringus, mille eesmärk on leida ja uurida täisealisi inimesi, kes ei ole SARS-CoV-2-ga nakatunud vaatamata lähedasele kokkupuutele COVID-19 põdeva haigega.
16-05-2022 - 06:00 - https://www.mu.ee/ - Põhja-Korea saab COVIDiga võitlemiseks abipakkumisi, kuna riigis puuduvad vaktsiinid
Põhja-Korea seisab silmitsi oma esimese kinnitatud COVID-19 puhanguga. Riigil puudub teadaolevat vaktsiiniprogramm ja see sunnib valitsust võtma vastu abi, mis võib päästa elusid.
16-05-2022 - 04:00% - Rthth 0002022202216 - Kai Kisand ja Pärt Peterson rõhutavad tõhustusdoosi olulisust
Antikehade langustrend on pärast kolmandat COVID-19 vaktsiinidoosi aeglasem ja antikehade kvaliteet parem, rääkisid Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi rakulise immunoloogia professor Kai Kisand ning molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson.
16-05-2022 - 04:00 - https://www.mu.ee/ - Ühing asendaks osa hooldajaist nutiseadmetega
Soome sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid pakkuvate ettevõtete ja organisatsioonide ühing soovitab eakate öise turvatunde tõstmiseks ja hooldajakriisi leevenduseks eakate ööpäevaringsesse hooldusse kaasata tehnoloogilised lahendused.
13-05-2022 - 10:51% - Rthth 0002022202213 - INTERVJUU | Aasta õde huvitab töö sõltuvushäiretega patsientidega
Aasta õe Laura Oisalu uurimis- ja tööalane erihuvi on seotud sõltuvushäiretega patsientidega. Tema eestvedamisel loodi Pärnu Haiglas vaimse tervise õe vastuvõtt ravimisõltuvusega patsientidele, mis on Eestis ainulaadne teenus.
13-05-2022 - 10:36% - Rthth 0002022202213 - Aasta parimad teadustööd õendusvaldkonnas
2022. aastal tunnustab Eesti Õdede Liidu volikogu kuut teadustööd, mis on andnud panuse õendusarendusse Eestis.
13-05-2022 - 09:24% - Rthth 0002022202213 - PERH tunnustas aasta õendus- ja hooldustöötajaid
Rahvusvahelist õdede päeva tähistati Põhja-Eesti Regionaalhaiglas traditsiooniliselt 12. mai õhtul piduliku õdede päeva tunnustusüritusega, kus kuulutati välja Aasta Säravad Tähed – aasta õendus- ja hooldustöötaja ning Aasta Tulevikutäht.
13-05-2022 - 08:54% - Rthth 0002022202213 - Terviseameti uus peadirektor: mitmeid asju saab ühendametis paremini teha
Terviseameti uus peadirektor Birgit Lao leiab, et tervisevaldkonna ametite ühendamisel lihtsalt ühendamise pärast mõtet ei oleks, kuid mitmeid asju, näiteks järelevalvet, oleks võimalik koos paremini teha.
13-05-2022 - 07:30 - tervis – Telegram - 12 põhjust, miks vältida igapäevast soja tarbimist

Viimastel aastakümnetel on sojast saanud oluline toksiliste ainete allikas inimeste jaoks. Peamist rolli mängib loomulikult see, et suur osa toodetavast sojast on geneetiliselt modifitseeritud, kuid ka mahedalt kasvatatud ja modifitseerimata soja puhul on mitu probleemi. Mugavaid eelvalmistatud ja pakendatud toite tarbides on soja vältimine peaaegu võimatu. Kuid soja võib olla nisu järel üks enim varjatud […]

The post 12 põhjust, miks vältida igapäevast soja tarbimist appeared first on Telegram.

13-05-2022 - 06:32% - Rthth 0002022202213 - Vähene tervisealane kirjaoskus on kasvav probleem
Vähene tervisealane kirjaoskus on tervishoiu valdkonnas kiirelt kasvav probleem. Ligi 49 protsendil Ameerika Ühendriikide ja 47 protsendil Euroopa elanikkonnast jätab tervisealane kirjaoskus soovida ning esineb raskusi tervisealase teabe mõistmisega.
13-05-2022 - 06:25% - Rthth 0002022202213 - Balti riikide vaimse tervise koostöökohtumisel vahetatakse kogemusi abi kättesaadavuse parandamiseks
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kohtub täna Riias Läti tervishoiuministri Daniels Pavlutsiga, ning osaleb vaimse tervise sümpoosionil, et vahetada kogemusi vaimse tervise abi pakkumisega seotud küsimustes. Olulisemate teemadena on arutlusel vaimse tervise teenuste osutamine kogukonna tasandil ja tervisekeskustes.
13-05-2022 - 04:00% - Rthth 0002022202213 - INTERVJUU | Südame-veresoonkonnahaiguseid aitab ennetada ja avastada eelkõige riskipõhine lähenemine
Südame-veresoonkonnahaiguste sõeluuringute katsetamine ei ole maailmas häid tulemusi toonud. Palju tõhusam on riskipõhine lähenemine, mis arvestaks muuhulgas ka geneetilist soodumust. Mida nooremana oma riskidest teadlikuks saada, seda parem, rääkis kardioloog Margus Viigimaa.
12-05-2022 - 12:20% - Rthth 0002022202212 - Vaimse tervise abi kättesaadavust parandatakse
Riigikogus läbisid esimese lugemise seadusemuudatused, mis võimaldavad haigekassal sõlmida psühhoteraapia rahastamiseks otselepinguid psühholoogiapraksistega ja aitavad seeläbi parandada vaimse tervise abi kättesaadavust.
12-05-2022 - 05:53 - Terviseamet - Gripiblogi, 18. nädal: lisandus 328 A-gripiviiruse juhtu
18. nädalal (02-08.05.2022) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2762  inimest, neist 34,3% olid lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga langes arstide poole pöördunute üldarv 26% võrra.   Grippi haigestunute arv hakkas langema. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 328 A-gripiviirust, mida on 68% vähem kui 17. nädalal. Langus on osaliselt seotud üldise gripi haigestumise vähenemisega kui ka testimisstrateegia muutusega. Gripi tõttu hospitaliseerimiste arv suurenes ca 11% võrra. Suurenes hospitaliseerimist vajanud üle 60-aastaste inimeste arv, moodustades sel nädalal 52% kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal seoses gripiviirusega haiglaravi 29 patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 291 patsienti. Terviseametile laekunud andmete põhjal on intensiivravi vajanud kolm inimest vanuses 17–71. Kahel inimesel olid rasked kroonilised haigused. Info vaktsineerituse kohta puudus. Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest. Kõik juhud olid üle 70-aastased, tõsiste kaasuvate haigustega ja gripi vastu vaktsineerimata. Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 11 328 gripijuhtumit. Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3).   Haigestumine Euroopas Grippi haigestumus on langenud paljudes Euroopa liikmesriikides. 30% oodatumast suurem levik on registreeritud Soomes, Hollandis, Poolas, Serbias ja Prantsusmaal. Registreeritud on nii A- kui ja B-gripiviiruseid. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis domineerivaks viiruseks  A(H3) gripiviirus.
EST
12-05-2022 - 04:38 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Erakorralise meditsiini vastuvõttu pöörduti koroonapandeemia jätkudes mõnevõrra rohkem
Erakorralise meditsiini vastuvõttu pöörduti koroonapandeemia jätkudes mõnevõrra rohkem

Kui 2020. aastal vähenes erakorraliste patsientide arv märgatavalt just riigis kehtinud eriolukorra tõttu, siis 2021. aastal koroonapandeemia jätkudes erakorraliste patsientide arv mõnevõrra kasvas, kuid ei jõudnud pandeemia eelse tasemeni. 2021. aastal vajas erakorralist meditsiiniabi ligi 76 000 last vanuses 0–14 aastat ja rohkem kui 364 000 üle 15-aastast patsienti. Nende arv on aastaga kasvanud vastavalt 4,4 ja 3,6 protsenti.

Aasta varasemaga võrreldes on suurenenud nii erakorralise meditsiini osakonda ja vastuvõtutuppa ise pöördunud kui ka kiirabiga toodud patsientide arv, vastavalt 4 ja 7 protsenti. Seevastu teistest raviasutustest suunatute ning erakorralise meditsiini vastuvõttu muul viisil saabunud patsientide arv on aasta varasemaga võrreldes vähenenud vastavalt 7 ja 6 protsenti.

pöördunud

„Haiglate andmetel põhjustasid seda COVID-19-aegsed töökorralduse muutused ning ka asjaolu, kus kergemate juhtude korral inimesed eriolukorra ajal erakorralise abi saamiseks haiglasse nii palju ei pöördunud. Raskematel juhtudel või COVID-19 haigusest tingitud tervise halvenemise korral kutsuti abi saamiseks kohale kiirabi,“ selgitas TAI analüütik Gettrin Kivisild.

Sarnaselt varasemate aastatega saabus erakorralise meditsiini vastuvõttu ise 70% ning kiirabiga 24% patsiendtidest. 4% erakorralistest patsientidest suunati erakorralisse vastuvõttu teistest raviasutustest ning vaid väike osa (2%) patsientidest pöördus erakorralise meditsiini vastuvõttu muul viisil – kas politsei saatel või tagasikutsel. Näiteks juhul, kui patsiendi seisund halvenes või ta vajas korduvat protseduuri, või vajas erakorralist abi haigla oma tervishoiutöötaja.

Suur osa ehk 86% kuni 14-aastastest patsientidest toimetati erakorralise meditsiini vastuvõttu lähedaste poolt, vaid 11 protsenti toodi kiirabiga. Üle 15-aastaste erakorralise meditsiini patsientide seas oli noorematega võrreldes ise pöördujate osatähtsus väiksem ning kiirabiga toodi rohkem – vastavalt 67 ja 27 protsenti.

pöördunud 2

Sarnaselt varasemate aastatega suunati ka 2021. aastal enamik erakorralise meditsiini patsientidest peale esmaabi osutamist kodusele ravile. Vaid viiendik patsientidest jäi edasi haiglaravile. Kui võrreldes 2020. aastaga on hospitaliseerimist vajavate erakorraliste patsientide osatähtsus jäänud haiglates kokku üldiselt samaks, siis keskhaiglates see pisut kasvas (1,5 protsendipunkti) - samas kui kodusele ravile suunati samavõrra vähem. See näitab, et keskhaiglatesse pöördusid aasta jooksul mõnevõrra tõsisemate terviseprobleemidega patsiendid.

Erakorralise meditsiini statistika on kättesaadav TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Andmebaasis on avaldatud ka erakorralise meditsiini andmed haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa.

valdo.jahilo N, 12/05/2022 - 07:38
Uudis
12-05-2022 - 04:34 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI liitus eeskujuliikumisega Valge Õhupall
TAI liitus eeskujuliikumisega Valge Õhupall

Eeskujuliikumine Valge Õhupall, kuhu kuulub tänaseks juba pea 40 organisatsiooni, on eestis tegutsenud juba üle nelja aasta. Liikumine on välja kasvanud aastatel 2017-2018 EV 100 raames organisatsioonide ühiskingitusest, eeskujukampaaniast Aga Mina. Liikumise liikmed soovivad ühiselt Eestile tervemat ja turvalisemat tulevikku ning näitavad läbi oma tegevuste eestvedaja ja eeskuju rolli.

Valge Õhupall

TAI peamised tegevusvaldkonnad on rahvastiku terviseseisundi ja tervisemõjurite uurimine ja hindamine, riikliku tervisestatistika koondamine ja avaldamine, tervise ja sotsiaalse heaolu edendamine, tervist mõjutavate sekkumiste ja tervist edendavate programmide väljatöötamine, tervise- ja sotsiaalteenuste ning koolituste korraldamine, tervisepoliitika tegijate nõustamine ja mõjutamine. Rahvatervishoiu arendustöö prioriteetide suunamisel ja rõhuasetuste määramisel tugineme teadustööle. Meie tegevused toetavad, et Eestis elaksid terved ja tervis väärtustavad ning hoolivad inimesed. Soovime, et Eestis oleks rohkem inimesi, kes toituvad tervislikult, liiguvad teadlikult ja oskavad hoida enda vaimset tervist ning märgata enda kõrval abivajavat inimest.

Meie lubadused ja väärtuspõhised sõnumid eeskujuks olemisel on järgmised:

  • Aga mina oma töös ühendan rahvatervishoiu teadusliku uurimise ja sekkumistegevused.
  • Aga mina olen eeskujuks tervislikult toitudes, piisavalt liikudes ja hoolides oma ning kaasteeliste vaimsest tervisest.
valdo.jahilo N, 12/05/2022 - 07:34
Uudis
11-05-2022 - 09:42 - AVASTA.me - Mürk, mis tapab mehi – Elas kord üks kaunis tüdruk, kes oli väsinud oma abielust ning otsustas oma mehe tappa

Mürk, mis tapab mehi. Elas kord üks kaunis tüdruk, kes oli väsinud oma abielust ning otsustas oma mehe tappa. Ühel hommikul läks tüdruk oma ema juurde ning ütles: “ema, ma olen oma mehest väsinud, ma ei suuda teda enam välja kannatada. Ma tahan ta tappa kuid kardan süüdimõistmist. Kas saaksid mind aidata?” Ema vastas: “Jah ...
11-05-2022 - 09:06 - Uudised - Ilmus ajakirja Sotsiaaltöö maikuu uudiskiri

Ajakirja Sotsiaaltöö värskes uudiskirjas:

Loe lisa ...

11-05-2022 - 07:38 - Terviseamet - Terviseamet annab nõu: enne iluprotseduuri kontrolli teenindaja tausta!
Terviseamet soovitab Eestis iluteenuseid ostes ettevaatlik olla, sest koolitamata ja kutseoskusteta teenindaja võib kliendi tervise ohtu seada. Niisiis tuleks tarbijal enne teenuse ostmist läbi viia põhjalik taustauuring. Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Olga Gurjanova sõnul keskenduvad Eestis iluvaldkonna regulatsioonid peamiselt ruumide ja hügieeni nõuetele. Lisaks pole Iluteenuste osutamiseks kutsetunnistuse omamine kohustuslik. „Iluteenuse pakkumiseks pole vaja Terviseameti luba ega ametialast kutsetunnistust. Kogemuse või kvalifikatsiooni puudumine võib viia suurenenud tüsistuste riskini, ebakvaliteetse tulemuseni või halvimal juhul pöördumatute tervisekahjustusteni,“ selgitas Gurjanova. Eesti Kosmeetikute Liidu kutsekomisjoni liikme Angela Antoni sõnul seisneb peamine probleem selles, et salonge võivad tänapäeval avada kõik, kes soovivad, vastavalt oma majanduslikele võimalustele ja maitsele. „ Lisaks puuduvad paljudel uuematel iluerialadel kutsestandardid ja riiklikud õppekavad. Iluteenust võivad pakkuda kõik, kes seda vaid soovivad,“ selgitas Anton ja lisas, et teoorias võib inimene alustada teenusepakkumist juba pärast kahepäevase koolituse läbimist. Ka koolitusteenust võivad pakkuda kõik, kes seda vaid soovivad. Seetõttu on turul palju teenusepakkujaid, kellel puuduvad teenuse osutamiseks vajalikud oskused ja kogemused. Kutsetunnistus on üks võimalus kliendile näidata, et iluteenindajal on lisaks kutseoskustele ka laiapõhjalised ja vajalikud teadmised valdkonda puudutavatest teemadest. Kutsestandard ainuke dokument, mis kehtestab iluteenindajale miinimumnõuded. Kutsetunnistust saab kontrollida kutseregistrist www.kutseregister.ee/et/kutsed Gurjanova sõnul tuleb tarbijal ära teha põhjalik eeltöö, et valitud teenus oleks turvaline ja teenindaja oskused vastaksid ootustele. Selleks tasub tutvuda protseduuri võimalike ohtude ja tüsistustega ning uurida salongi ja iluteenindaja tausta. „Kindlasti tasub kontrollida teenuse pakkuja kvalifikatsiooni kutseregistrist ja uurida teenuse osutajalt tema kogemuste kohta: kaua ta on valdkonnas töötanud, millal viimati käis koolitusel ja milline on eelnev klientide tagasiside,“ selgitas Gurjanova. Lisaks on oluline, et iluteenindaja jälgiks üldisi hügieenireegleid: kasutaks puhtaid töövahendeid, puhastaks käsi ja tööpindu ning kannaks vajalikke isikukaitsevahendeid. Uuele protseduurile minnes tuleb teenuse osutajat teavitada varasemalt teostatud iluprotseduuridest. Gurjanova sõnul on see oluline, sest erinevatel protseduuridel kasutatavad tooted ei pruugi omavahel sobida. „Samuti võivad varasemalt tehtud protseduurid mõjutada uue protseduuri tulemuslikkust,“ lisas ta. Lisainfo leiab Terviseameti kodulehelt: www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/ilu-ja-isikuteenused
EST
11-05-2022 - 05:30% - V303005am00UTC11 000000000000113000UTC11 11am bWednesday2022530p20220031303100000000UTC11 - 1652247000000000Wed, 11 May 2022 05:30:00 +00003055: 98 eestlastest puutus eelmisel aastal kokku tervishoiusüsteemiga
Uuring: 98% eestlastest puutus eelmisel aastal kokku tervishoiusüsteemiga Heidi K, 11.05.2022 - 08:30
Sisu

Haigekassa ja Kantar Emori värskest uuringust joonistub Eesti elanikkonna suhtes välja pigem terviseteadlik ja optimistlik pilt – väga paljud on tervise riskifaktoritest teadlikud, praktiliselt kõik on aasta jooksul kasutanud arstiabi ning kolm neljandikku on sellega ka rahul.

Igal aastal teeb haigekassa uuringufirma Kantar Emor abil uuringu, mis näitab Eesti inimeste rahulolu meie tervisesüsteemi ja riikliku tervisekindlustusega. Uuringust selgub, et Eesti tervishoiusüsteemiga on eelmise aasta jooksul kokku puutunud peaaegu 98% inimestest. Kõige sagedamini on ostetud retseptiravimeid ja käidud vaktsineerimas (76%).

Vaktsineerimisega kokku puutunud elanike osakaal on teinud olulise hüppe ja seda seoses koroonaviirusevastase vaktsineerimisega: 21%-lt 76%-le. Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane selgitas, et koroonaaeg on vaktsineerimisele enam tähelepanu toonud. „Hea meel on, et inimesed tunnevad enam huvi vaktsiinide vastu, loevad nende positiivsete ja negatiivsete külgede kohta ning võtavad loodetavasti vastu otsuse end või oma lapsi haiguste eest kaitsta. Ja seda mitte ainult koroona puhul. Ka näiteks kalendervaktsiinid, HPV- ja gripivaktsiin kaitsevad inimesi raske haigestumise eest,“ ütles Laane.

Tervishoiusüsteemiga on rahul või väga rahul 74% Eesti elanikest. Ajas tagasi vaadates võib kinnitada, et samasugune rahulolumäär oli ka aastal 2020, kuid veel aasta varasemaga (66%) võrreldes on rahulolevaid inimesi märksa enam.

Kiidusõnad perearstidele

Perearsti või pereõde on möödunud aasta jooksul külastanud 68% Eesti elanikest. Rahulolu arstiabi kättesaadavusega on tugevas seoses teenuse saamiseks kulunud ajaga. 68% elanikest on saanud oma perearsti/-õega nõu pidada kuni kolme päeva jooksul ja see kajastub ka rahulolus: enamus (80%) jäi perearstiabi kättesaadavusega rahule. Rahulolu viimase visiidiga on samuti suur (85%) ja 83% elanikest on veendunud, et nende perearst suudab neid enamiku terviseküsimustega aidata.

38% elanikest on kuulnud ööpäevaringsest perearsti nõuandetelefonist 1220 ja on seda ka kasutanud. 50% on sellest kuulnud, kuid ei ole sellele helistanud.

„Perearstidest on pandeemia ajal olnud mõõtmatu abi nii koroonaviiruse vastu vaktsineerimisel kui ka teistsuguste tervisemurede lahendamisel. Inimeste rahulolu on selle selge indikaator,“ sõnas Rain Laane. „Ka  nõuandeliin 1220 on jätkuvalt meie jaoks väga hea partner. Olgu teemaks koroonaviiruse testimise saatekirjad, mõne haiguse sümptomid või käsimüügiravimite soovitused, inimene saab kiiresti oma küsimusele vastuse või vähemalt edasised juhised, kuidas käituda,“ lisas ta.

Eriarstile pääsemine on muutunud lihtsamaks

Üheks Eesti tervishoiusüsteemi problemaatilisemaks teemaks on endiselt eriarstile pääsemise küllaltki pikad järjekorrad, ent olukord on aastatagusega võrreldes muutunud paremaks.

Viimase 12 kuu jooksul on eriarsti külastanud 47% Eesti elanikest. 43% pidi eriarsti vastuvõttu ootama enam kui kuu aega pärast broneeringu tegemist ja 24% sai alates broneeringu tegemisest eriarsti vastuvõtule kuni seitsme tööpäevaga.

Viimase eriarsti visiidiga jäi rahule 89% patsientidest ja 67% kinnitas, et seoses viimase eriarsti külastusega ei tekkinud neil mingeid praktilisi probleeme.

Hambaarsti juures käiakse sagedamini

Eelmiste aastatega võrreldes on vähenenud nende inimeste hulk, kes ei külasta hambaarsti majanduslikel põhjustel. Viimase 12 kuu jooksul on hambaarsti juures käinud 58% Eestimaa elanikest. Viimase hambaarstikülastusega jäi rahule 85% elanikest.

93% lapsevanematest teab, et hambaravi on kuni 19-aastastele tasuta. 70% lapsevanematest väidab, et viimase aasta jooksul on nende pere laps käinud hambaarsti juures (kas vanemaga või iseseisvalt). Need, kelle laps käib hambaarsti juures harvem kui kord aastas, toovad põhjenduseks kaebuste puudumise (38%). Kuna see näitaja püsib stabiilsena, siis on jätkuvalt oluline ennetava kontrolli vajalikkusest teada anda.

Arstiabi käsikäes tervisliku eluviisiga

Eesti elanike teadmised haiguste ennetamisest ja tervise hoidmisest on uuringu kohaselt kõrgel tasemel – 91% peab haiguste ennetamise seisukohalt kõige olulisemaks aktiivset ja liikuvat elustiili ning 89% tervislikku toitumist. 74% tõi välja regulaarsetes tervisekontrollides käimist ja suitsetamisest loobumist, 71% hindab oluliseks alkoholitarbimise piiramist.

Vaktsineerimise olulisust tervise hoidmisel rõhutas 66% elanikest ja nende osakaal on seoses koroonaviirusevastase vaktsineerimisega võrreldes 2020. aastaga oluliselt kasvanud (2020. aastal oli sama näitaja 50%).

Tervisekassa juhatuse esimees märkis, et inimeste terviseteadlikkus on selgelt kasvamas, kuid minna on veel pikk tee. „Käitume varasemaga võrreldes küll terviseteadlikumalt, kuid sellegipoolest levib ikka arusaam, et arsti juurde tuleb minna vaid siis, kui midagi juba tõsiselt viga,“ selgitas Laane. „Sõeluuringud on hea põhjus, miks ka terve inimene peaks arstil käima. Meie saame küll kutsuda, aga inimesel tuleb enda tervise hoidmise nimel see käik endal ette võtta,“ julgustas ta.

 

 

10-05-2022 - 12:20 - Terviseamet - По состоянию на утро понедельника в больницах находился 161 пациент с COVID-19
  По состоянию на утро понедельника в больницах находился 161 пациент с COVID-19. Среди лиц старше 60 лет заболеваемость держится на стабильном уровне. По словам заведующей отделением инфекционных заболеваний Департамента здоровья Ханны Сепп, на минувшей неделе анализ сдавали в основном люди, входящие в группу риска, на основании направления семейного врача. Были проанализированы 14 136 тестов, 1490 из которых оказались положительными. «Среди лиц старше 60 лет заболеваемость держится на стабильном уровне. Наибольший рост заболеваемости наблюдается среди лиц старше 80 лет (41%)», — пояснила Сепп и добавила, что коэффициент заражения R сохраняется в пределах 0,82. Согласно матрице рисков, учитывающей госпитализацию, уровень риска распространения коронавируса является средним. Показатель госпитализации за последние семь дней на протяжении недели существенно не изменился. По состоянию на утро понедельника в больницах находился 161 пациент с COVID-19, 56 из которых были госпитализированы ввиду симптоматической инфекции COVID-19. В течение недели скончались восемь человек, шесть из которых не были вакцинированы. Число госпитализированных на этой неделе должно снизиться до 140 пациентов. За неделю были введены 1865 доз вакцины, при этом первичная вакцинация была произведена в 382 случаях. Дополнительную или бустерную дозу получили 453 385 человек. Среди всего населения Эстонии двумя дозами вакцины привиты 63,6%. Содержание вируса SARS-CoV-2 в сточных водах по-прежнему преимущественно сохраняется на умеренном желтом уровне. Наивысший уровень наблюдается в Кярдла, где результат находится на границе красной зоны. По-прежнему высокий уровень вируса сохраняется в Йыхви, Ахтме, Пярну и регионе Виймси-Мууга. На зеленом уровне находятся Лихула и Тюри. С мая Департамент здоровья больше не публикует ежедневную статистику по COVID-19. Карта распространения коронавируса на сайте Департамента здоровья обновляется один раз в неделю, по вторникам, и одновременно обновляются исходные данные. С еженедельным эпидемиологическим обзором по COVID-19 можно ознакомиться здесь.
RUS
10-05-2022 - 11:41 - Terviseamet - As of Monday morning, a total of 161 individuals are being treated in hospital due to symptomatic COVID-19
Monday morning’s COVID-19 report is able to state that a total of 161 individuals are being treated in hospital due to symptomatic COVID-19, and the incidence of COVID-19 cases among those over sixty years of age remains stable. Hanna Sepp, head of the Health Board’s Department of Infectious Diseases said that last week, it was mainly people who belonged to a risk group who were analysed on the basis of a referral from a family doctor, with 1,490 of the total number of 14,136 tests turning out to be positive. ‘Amongst the over-sixties age group the incidence of COVID-19 cases remains at a stable level; the highest increase was seen in the over-eighties age group (at 41% of the total),’ Sepp explained, adding that the infection ‘R’ rate remains at about 0.82. According to the hospitalisation risk matrix, the risk of coronavirus transmission is at the medium level. The indicator for those who were hospitalised within the last seven days has not significantly changed during the week. As of Monday morning, a total of 161 people were being treated in hospital, 56 of whom required hospitalisation due to symptomatic COVID-19. During the week, eight deaths have been added of individuals who were infected by COVID-19. Six of those individuals had not been vaccinated. A total of 1,865 vaccine doses have been administered over the past week, with 382 individuals receiving their first injections. A grand total of 453,385 people received their additional or booster doses. Of the total population in Estonia, 63.6% have received two vaccine doses. Concentrations of SARS-CoV-2 virus in wastewater predominantly remain at the moderate level, known as the yellow level. The highest level could be found in Kärdla, where the results bordered on the red level. Virus levels in wastewater continue to be high in Jõhvi-Ahtme, Pärnu, and the Viimsi-Muuga region. Lihula and Türi were at green level. Since May the Health Board has stopped publishing the daily COVID-19 statistics. The coronavirus page on the Health Board’s website is updated once a week, on Tuesdays, and at the same time information on the opening page is updated. The weekly epidemiological COVID-19 overview can be found here.
ENG
10-05-2022 - 09:01 - Terviseamet - Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 161 patsienti COVID-19 patsienti
Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 161 COVID-19 patsienti, üle 60-aastaste hulgas püsib haigestumine stabiilsel tasemel. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul analüüsiti eelmisel nädalal perearsti saatekirja alusel peamiselt riskirühma kuuluvaid inimesi, 14 136 testist 1490 osutusid positiivseks. „Üle 60-aastaste hulgas püsib haigestumine stabiilsel tasemel, suurim haigestumise kasv oli üle 80-aastaste hulgas (41%),“ selgitas Sepp ja lisas, et nakatamiskordaja R püsib 0,82 piires. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine. Viimase 7 päeva hospitaliseeritute näitaja ei ole oluliselt nädala jooksul muutunud. Esmaspäeva hommikuse seisuga viibib haiglas 161 inimest, millest 56 juhul vajavad patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Nädala jooksul lisandus kaheksa surmajuhtumit, kellest kuus olid vaktsineerimata. Haiglaravi peaks sel nädalal langema 140 patsiendini. Nädala jooksul manustati 1865 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 382. Lisa- või tõhustusdoosi saanud 453 385 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,6%. SARS-CoV-2 viiruse sisaldus reovees püsib endiselt valdavalt mõõdukal kollasel tasemel. Kõrgeim tase oli Kärdlas, kus tulemus oli punase piiril. Jätkuvalt on kõrge viiruse tase Jõhvi-Ahtmes, Pärnus ning Viimsi-Muuga piirkonnas. Rohelisel tasemel olid Lihula ja Türi. Terviseamet lõpetas maist igapäevase COVID-19 statistika avaldamise. Terviseameti kodulehel asuv koroonakaart uueneb kord nädalas teisipäeviti ning samaaegselt värskendatakse ka avaandmeid. COVID-19 nädala epidemioloogilise ülevaatega on võimalik tutvuda siin.
EST
06-05-2022 - 07:53 - Viimased uudised ja blogipostitused - Reede õhtul ja laupäeval digilugu.ee kaudu vaktsiinikindlustuse hüvitist taotleda ei saa
Reede õhtul ja laupäeval digilugu.ee kaudu vaktsiinikindlustuse hüvitist taotleda ei saa Heidi R, 06.05.2022 - 10:53
Sisu

Tehniliste hooldustööde tõttu ei ole võimalik 6. mail alates kl 18 kuni 7. mai kl 18 portaali digilugu.ee kaudu vaktsiinikahju hüvitise saamiseks andmeid edastada. Palume võimalusel seda teha uue nädala alguses. Haigekassa vabandab võimalike ebamugavuste pärast.

E-maili ning posti teel on sel ajal avalduste esitamine siiski avatud. E-maili või posti teel avalduse esitamiseks palume lugeda juhendit veebilehelt https://www.haigekassa.ee/juhend-pabertaotluse-esitamiseks.

Uuest nädalast soovitame taotluse esitamiseks siiski kasutada patsiendiportaali kui kõige mugavamat viisi taotlus esitada.

Vaktsiinikindlustusest ja nõuetest hüvitise taotlemisel loe lähemalt haigekassa veebilehelt www.haigekassa.ee/vaktsiinikindlustus.

06-05-2022 - 07:39 - Viimased uudised ja blogipostitused - Haigekassa hüvitas mullu erandkorras ravimeid 1,9 miljoni euro eest
Haigekassa hüvitas mullu erandkorras ravimeid 1,9 miljoni euro eest Heidi R, 06.05.2022 - 10:39
Sisu

Möödunud aastal taotles Eesti Haigekassalt erandkorras ravimite hüvitamist 406 uut patsienti, kellest 355 said haigekassalt ravimite soetamiseks kas 90 või 100% soodustuse. Erandkorras hüvitati ravimeid 2021. aastal kokku 1,9 miljoni euro eest ning erandsoodustust kasutas ühtekokku 2447 inimest.

Aeg-ajalt tekivad ravimite kättesaadavusega probleemid, mis on põhjustatud ravimite tootmis- või tarnehäirete tõttu. „Selleks, et patsiendid ei peaks ravimi puudumise tõttu oma ravi katkestama või ostma sarnaseid ravimeid täishinnaga, tegi haigekassa eelmise aasta jooksul mitmeid erandlikke otsuseid, kuniks inimeseni jõudis talle vajalik põhiravim,“ rääkis haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna spetsialist Kaidi Rekker. Näiteks lahendati sellisel viisil depressiooniravimi Elontril kättesaadavusprobleemid, kui ravikindlustatud patsientidele anti haigekassa poolt võimalus soodustusega soetada tarneraskuse lõppemiseni alternatiivset sama toimeainet sisaldavat ravimit.

Haigekassa hüvitas eelmisel aastal soodusravimeid kokku 184 miljoni euro eest. See arv koondab endas arstide poolt välja kirjutatud retseptiravimeid, mida inimene ostab apteegist ja samuti ravimeid, mida inimesele antakse haiglas. Erandkorras hüvitatavatele ravimitele kulus 2021. aastal kokku 1,9 miljonit eurot. Erandsoodustust kasutas 2447 patsienti, välja kirjutati 9880 erandsoodustusega retsepti ning kokku väljastati 22 401 erandsoodustusega ravimipakendit.

Haigusseisundite järgi kulus erandkorras ravimite hüvitamisel kõige enam hormoonsüsteemi häirete ning erinevate ainevahetushaiguste raviks, millele kulus haigekassal 889 635 eurot ning ravimeid said kokku 692 inimest. Järgnesid kasvajate raviks mõeldud ravimid, millele kulus 353 602 eurot ning mida said ühtekokku 35 patsienti.

„Kõige kallimad ravimid kuulusid vere- ja vereloomeelundite haigustega patsientidele, kelle raviks kulus 2021. aastal ühe patsiendi kohta keskmiselt 11 000 eurot ning neid ravimeid vajasid viis inimest. Enim oli ravimite erandliku soodustuse kasutajate hulgas psüühika- ja käitumishäirete diagnoosiga patsiente, keda oli kokku 855,“ rääkis Rekker.

Eesti Haigekassa lähtub ravimite isikupõhisel hüvitamisel patsiendi erandlikust olukorrast, mis tähendab, et inimese ravi seniste soodusravimitega on ammendunud või need on talle vastunäidustatud. „Eelmisel aastal keeldusime 16 isiku ravimi erandkorras hüvitamisest, mis moodustab pea 4% esitatud taotlustest. Keeldumise põhjusteks on tihti soovitud ravimi kehv toime, kallis hind ning alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu juba haigekassa poolt hüvitatud ravimite hulgas,“ lisas ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna peaspetsialist Mari Reiman. Keeldumise põhjuseks võib olla ka asjaolu, et soovitud ravim ei vastagi hüvitamise tingimustele.

Kuidas toimida?

Kui sulle tundub, et sinule vajalik ravim võiks samuti erandkorras hüvitatav olla, alusta haigekassa kodulehelt, kus asuv küsimustik aitab kontrollida, kas selle ravimi eest on võimalik haigekassal tasuda.

Kui jah, siis tuleb patsiendil või tema seaduslikul esindajal esitada haigekassale taotlus. Kindlasti peab sellele lisama ka raviarsti poolt koostatud ja allkirjastatud põhjenduse ravimi vajalikkuse kohta.

Taotluse laekumisel kontrollib haigekassa, kas ravim vastab hüvitamise tingimustele ning nende täitmise korral hindab ravimi efekti ja vajalikkust.

Reeglina saavad taotlused vastuse 30 päeva jooksul, kuid vahel võib kuluda rohkem aega, et esitada lisaküsimusi raviarstile või taotlejale.

05-05-2022 - 02:00 - Terviseamet - Gripiblogi, 17. nädal: lisandus üks B-gripiviiruse ja 1034 A-gripiviiruse juhtu
17. nädalal (25.04-01.05.2022) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3736 inimest, neist 33,6% olid lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga langes arstide poole pöördunute üldarv 15% võrra.   Grippi haigestunute arv hakkas langema. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 1 034 A-gripiviirust ja üks B-gripiviirus, mida on 40% vähem kui 16. nädalal. Haigestumus langes kõikides vanusrühmades. Gripi tõttu hospitaliseerimiste arv suurenes ca 17% võrra. Suurenes hospitaliseerimist vajanud üle 60-aastaste inimeste arv, moodustades sel nädalal  50% kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal seoses gripiviirusega haiglaravi 38 patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 262 patsienti. Terviseametile laekunud andmete põhjal on intensiivravi vajanud 3 inimest vanuses 17–71. Kahel inimesel olid rasked kroonilised haigused. Info vaktsineerituse kohta puudus. Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest. Kõik juhud olid üle 70-aastased, tõsiste kaasuvate haigustega ja gripi vastu vaktsineerimata. Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 11 000 gripijuhtumit.  Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3). Haigestumine Euroopas Grippi haigestumus on veidi langenud Euroopa liikmesriikides. Suurem levik on peale Eesti veel Lätis, Leedus, Taanis, Rumeenias ja Gruusias. Registreeritud on nii A- kui ja B-gripiviiruseid. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis domineerivaks viiruseks  A(H3) gripiviirus.
EST
05-05-2022 - 11:20 - kasvaja.net - Täppisonkoloogia

Kasvajaid on tavaks liigitada nende asukoha järgi ja sarnaste kasvajatega patsiente ravitakse sarnaste ravimitega. Viimastel aastatel on vähiuuringutes tehtud kindlaks geenid, mis mõjutavad vähi teket ja arenemist. Seega saab nüüd kasvajaid liigitada nendes leiduvate DNA mutatsioonide ja vähirakkude kasvu mõjutavate genoomimuutuste põhjal. Loe lähemalt täppisonkoloogiast

The post Täppisonkoloogia appeared first on kasvaja.net.

05-05-2022 - 08:07 - Viimased uudised ja blogipostitused - Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse tänavu rekordarv naisi
Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse tänavu rekordarv naisi Margarita N, 05.05.2022 - 11:07
Sisu

rinnavähkTervisekassa alustab rinnavähi ennetuskampaaniaga „Ole oma rinna hoidja!”, mille raames kutsutakse naisi rinnavähi sõeluuringule ning juhitakse tähelepanu, et varases staadiumis avastatud rinnavähk on ravitav. Käesoleval aastal on sõeluuringule kutsutud ligi 84 000 naist.

Igal aastal saab Eestis rinnavähi diagnoosi ligi 1000 naist. Avastatud haigusjuhtude arv on kõige kõrgem Harjumaal ja Ida-Virumaal, kus diagnoosi saab vastavalt 400 ning 100 naist aastas. Rohkem kui neljandik naistest saab oma diagnoosist teada tänu sõeluuringule. Mida varem rinnavähk avastada, seda edukam on ravi ning haigusest jagu saamise tõenäosus.

„Rinnavähi sõeluuringul osalemine on muudetud naiste jaoks võimalikult mugavaks. Rinnauuringuid korraldavad kõik suuremad Eesti haiglad ja rinnakliinikud. Lisaks sõidavad ringi mammograafiabussid, mis külastavad aasta lõpuni erinevaid Eesti piirkondi, peatudes nii suuremates linnades kui ka väiksemates kohtades. Esmakordselt saadame naistele ka SMS-teavituse bussi jõudmisest tema elukoha piirkonda,” ütles Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv. 

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et sõeluuringute korraldamine on efektiivne, kui sellest võtab osa vähemalt 70% sihtrühma naistest. 2020. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 54% kutsutud naistest, möödunud aastal kerkis hõlmatus 60%-ni. Kuigi aastate jooksul on rinnavähi sõeluuringu osalemisprotsent kasvanud, on naiste tervisekäitumises veel vajalikud olulised muutused. Samas paistavad juba täna silma maakonnad, kus sõeluuringul käimine on heal tasemel. Kõige aktiivsemad sõeluuringul osalejad on Saare maakonnas, kus eelmisel aastal käis uuringul 72% naistest.

„Rinnavähi sõeluuringuga on võimalik salakaval haigus avastada enne, kui see jõuab kaebuste näol endast märku anda ja organismis levima hakata. Seepärast on väga oluline, et sõeluuringul käiakse regulaarselt ja ka juhul, kui vaevused puuduvad,“ sõnas Parv.

Eestis oodatakse rinnavähi sõeluuringule 50–69-aastaseid naisi iga kahe aasta tagant. 2022. aastal on tasuta sõeluuringule oodatud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970 ja 1972.

Lisaks raviasutustele on võimalik rinnavähi sõeluuringut teha ka mööda Eestis ringi liikuvates mammograafiabussides. Sõeluuringut teostavate raviasutuste kontaktid ja mammograafiabusside ajakava leiab: https://www.haigekassa.ee/soeluuringu-kontaktid.

Oluline on teada, et sõeluuringus osalemiseks ei ole vaja jääda kutset ootama. Kutse sõeluuringule on leitav ka patsiendiportaalist www.digilugu.ee (Terviseandmed → Saatekirjad). Sihtrühma kuuluvad naised võivad endale sobivasse tervishoiuasutusse uuringuaja broneerida juba täna.

Soovitame ennast kontrollida regulaarsuselt ka neil naistel, kes käesoleva aasta sihtrühma ei kuulu. Selleks tuleb pöörduda oma pere- või naistearsti poole, kes kontrollib teie tervist ja vajadusel suunab saatekirjaga rinnauuringule. Teine võimalus on broneerida aeg rinnakabinetti, kuhu saab pöörduda ilma saatekirjata ja tasuta (visiiditasu 5 eurot). Rinnakabinetti on oodatud igas vanuses naised, kel on küsimusi või probleeme rindadega.

Rohkem infot rinnavähi sõeluuringu kohta leiab: https://soeluuring.ee/rinnavahk/

05-05-2022 - 07:08 - Terviseamet - Valmis Eesti mürgistusandmete kogu
Koostöös Terviseameti Mürgistusteabekeskuse, Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse ja Eesti Haigekassaga koondati ühisesse andmeaita kokku Eesti mürgistusjuhtumid. Terviseameti Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul annab uus mürgistusjuhtumite statistika ülevaate aktuaalsetest mürgistusjuhtumitest maakondade ja mürgistusvaldkondade kaupa. „Loodud andmeait aitab kokku hoida aega, mis kuluks andmete koondamisele ja annab ülevaate elanike mürgistusjuhtumitest,“ sõnas Oder ja lisas, et loodu on suurepärane töövahend ennetustööks, aruandluseks ning muudeks keskusele või Terviseametile üldisemalt seatud ülesannete täitmiseks. Kaasaegset lahendust statistika kuvamiseks on ette valmistatud terve aasta ning erinevaid statistilisi vaateid saab lisada töölauale veelgi. Vajadus riigis aset leidvate mürgistusjuhtumite ülevaate järele on püsinud aastakümneid, sest mürgistuste statistikat ei koondata mingil muul moel. Lähitulevikus loodetakse liita andmega ka kiirabide mürgistusjuhtumitega seotud statistika. Mürgistusteabekeskuse mürgistuskõnede andmeid uuendatakse kord kuus hiljemalt 5. kuupäevaks. Haigekassa mürgistusjuhtumite andmeid uuendatakse kord kuus hiljemalt 25. kuupäevaks. Andmeaidale pääseb ligi mürgistusteabekeskuse kodulehelt www.16662.ee/statistika
EST
05-05-2022 - 05:04 - Viimased uudised ja blogipostitused - Haigekassa: vaktsiinikindlustuse fondist hüvitise saamiseks peavad kõik tingimused olema täidetud
Haigekassa: vaktsiinikindlustuse fondist hüvitise saamiseks peavad kõik tingimused olema täidetud Heidi N, 05.05.2022 - 08:04
Sisu

Alates 1. maist käivitus Eestis vaktsiinikindlustus ning tänaseks on raske tervisekahju hüvitise saamiseks haigekassale taotluse esitanud 241 inimest. Haigekassa rõhutab, et edukaks taotluse menetlemiseks peavad olema täidetud kõik eelkriteeriumid.

Vaktsiinikahju hüvitis on ühekordne väljamakstav tulumaksuvaba hüvitis inimesele, kellel on  COVID-19 vastase vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus. Enne hüvitise taotlemist soovitab haigekassa põhjalikult tutvuda haigekassa kodulehel oleva infoga, veendumaks et taotluse esitamine on asjakohane. Infot vaktsiinikindlustuse kohta leiab veebilehelt www.haigekassa.ee/vaktsiinikindlustus.

Haigekassa finantsosakonna juht Riho Peek sõnas, et enne taotlema asumist tuleks läbi mõelda, kas kõik kolm eelkriteeriumit on ikka täidetud. „Et taotlus tingimustele vastaks, peab esiteks olema vaktsineerimine toimunud Eestis. Teiseks peab kahjustus olema taotluse esitamise hetkeks kestnud vähemalt neli kuud või lõppenud inimese surmaga ning kolmandaks peab tervisehäire olema arsti poolt dokumenteeritud,“ selgitas ta.

Haigekassa jaoks lisandub enne hüvitise välja maksmist veel neljas kriteerium: ravimiamet peab pärast haigekassalt taotluse saamist hindama, et tegemist on vähemalt tõenäolise põhjusliku seose vaktsineerimise ja tekkinud tervisekahjustuse vahel.

Kõige suurem osa taotlustest jõuab haigekassani patsiendiportaali www.digilugu.ee vahendusel. Peeki sõnul on aga oluline nii patsiendiportaali, e-maili kui ka kirja teel taotluse esitajatel jälgida, et kõik vajalikud andmeväljad saaksid täidetud, küsimused vastatud ja nõutud dokumendid lisatud. „Tähtis punkt taotluses on näiteks nii haigekassale kui ka ravimiametile nõusoleku andmine oma terviseandmete nägemiseks. Ilma nõusolekuta on taotluse menetlus keerulisem ning inimene peab kõik vajalikud terviseandmed ise koos taotlusega esitama,“ lisas ta.

Praeguseks on sarnaseid puudusi taotlustes ka esinenud. „Näiteks ei ole inimese tervisekahju taotluse esitamise hetkeks kestnud neli kuud. Samuti ei ole inimene sageli kaebustega arsti poole pöördunud ehk tal puuduvad vajalikud dokumendid. Osa taotlejatest ei ole samas andnud haigekassale ja ravimiametile nõusolekut oma terviseandmete nägemiseks patsiendiportaalis, kuid ei ole ka ise vajalikke dokumente esitanud,“ selgitas Peek.

Kui taotlus on esitatud, saadetakse info taotluse kohale jõudmise kohta inimese enda märgitud e-maili aadressile. Peek toonitas, et patsiendiportaali avalduse esitamise kohta märget ei jää. Avaldust uuesti esitama ei pea, kui haigekassa on inimesele saatnud teavituse, et taotlus on kohale jõudnud.

Kuigi haigekassale on tänaseks esitatud 241 taotlust, ei ole veel selge, kui paljud neist saadetakse edasi ravimiametile menetlusse. Menetluse aeg haigekassa jaoks esimeses etapis on 30 päeva. Kokku võib taotluse menetlemine kesta kuni 150 päeva.

2022. aastal hüvitatakse tagasiulatuvalt Covid-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid, mis ilmnesid alates detsembrist 2020. Alates 2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sh immuniseerimiskava vaktsiinid, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinid.

2022. aastal rahastatakse vaktsiinikindlustuse fondi riigieelarvest. Hüvitiste summaks on aasta lõpuni arvestatud miljon eurot.

04-05-2022 - 06:42 - Viimased uudised ja blogipostitused - Kuula: mida tähendab moodsas maailmas elu diabeediga?
Kuula: mida tähendab moodsas maailmas elu diabeediga? Heidi K, 04.05.2022 - 09:42
Sisu

Kui veel kümmekond aastat tagasi tähendas elu esimest tüüpi diabeediga seda, et glükoositaseme kontrollimisest veres nägid sõrmeotsad pideva torkamise tõttu välja nagu sõelapõhjad, siis tänapäeval on tehnika ja meditsiin pisut edasi liikunud ja sõrmeotste järgi enam diabeedihaiget ei tuvasta.

Tervisekassa seekordses podcastis on külas armastatud näitleja Märt Pius, kellel diagnoositi esimese tüübi diabeet 14-aastaselt. Kaksikvend Priit sai sama diagnoosi aasta hiljem.

Esimese tüübi diabeet diagnoositakse sageli inimestel lapseeas. Nii oli ka vendade Piusidega ning neil tuli niigi tormilises murdeeas kiiresti kohaneda täiesti teise elurütmiga. Mida see toonase teismelise jaoks tähendas ja kuidas on elurütm tänaseks muutunud, räägib Märt ise saates põhjalikult.

Et diabeediga toime tulla, tuleb pidevalt oma vere glükoositaset jälgida ning mitu korda päevas kehasse insuliini süstida. Kõigiks nendeks toiminguteks on olemas mitmesuguseid abivahendeid, mida ka tervisekassa inimestel soetada aitab. Viimase uuendusena on alates tänavu jaanuarist kõigile täiskasvanud esimese tüübi diabeedi põdejatele haigekassa 90% soodustusega hüvitatud glükoosimonitorid, mis edastavad veresuhkru näidu otse inimese nutitelefoni.

Kõikvõimalikest meditsiiniseadmetest on Märdi kõrval stuudios kõnelemas tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete peaspetsialist Kärt Veliste. Milliseid seadmeid tervisekassa praegu hüvitab ja milline näeb üldse välja protseduur, kuidas üks seade loetellu jõuab, annab Kärt korraliku ülevaate.

Podcasti juhib tervisekassa avalike suhete peaspetsialist Heidi Kukk. Kõiki Tervisekassa podcaste saab kuulata saate Soundcloudi kanalil.

03-05-2022 - 01:53 - Terviseamet - За неделю добавились 2000 случаев заражения COVID-19, в больницах находятся 156 пациентов
По данным Департамента здоровья, за минувшую неделю добавилось чуть более 2000 случаев заражения COVID-19. По состоянию на утро понедельника в больницах находились 156 пациентов. По словам заведующей отделением инфекционных заболеваний Ханны Сепп, за минувшую неделю были проанализированы 16 204 теста, 2039 из которых оказались положительными. По сравнению с данными за позапрошлую неделю, число зарегистрированных случаев заражения снизилось на 26%. «Коэффициент заражения R сохраняется в пределах 0,85. На этой неделе можно ожидать немногим менее 150 заражений в день», — пояснила Сепп и добавила, что, согласно матрице рисков, учитывающей госпитализацию, уровень риска распространения коронавируса является средним. На этой неделе число пациентов, нуждающихся в госпитализации, должно снизиться до 120. По состоянию на утро понедельника в больницах находятся 156 человек, 61 из которых госпитализирован ввиду симптоматической инфекции COVID-19. На протяжении последних семи дней госпитализированы были в среднем 6,3 пациента с симптоматической формой COVID-19 в день. Скончались девять человек, четверо из которых не были вакцинированы. За неделю были введены 2123 дозы вакцины, при этом первичная вакцинация была произведена в 362 случаях. Дополнительную или бустерную дозу получили 453 407 человек. Среди всего населения Эстонии двумя дозами вакцины привиты 63,5%. Содержание вируса SARS-CoV-2 в сточных водах по-прежнему преимущественно сохраняется на умеренном уровне. По данным за последние три недели, количество вируса в сточных водах выросло в Нарве, Ахтме и Таллинне. Согласно данным за последнюю неделю, наибольший рост наблюдался в Вильянди, Валга, Силламяэ, Кохтла-Ярве и Кейла. С начала мая Департамент здоровья больше не публикует ежедневную статистику по COVID-19. С этого момента обзор эпидемиологической ситуации публикуется один раз в неделю. По словам заведующей отделением инфекционных заболеваний Ханны Сепп, оценка показателей за неделю дает более целостное представление о распространении инфекции, чем ежедневная. Подобная практика теперь применяется во многих странах, из ближайших соседей, например, в Финляндии. Карта распространения коронавируса на сайте Департамента здоровья обновляется один раз в неделю, по вторникам, и одновременно обновляются исходные данные. С еженедельным эпидемиологическим обзором по COVID-19 можно ознакомиться здесь.
RUS
03-05-2022 - 10:57 - Terviseamet - In total, 2,000 new COVID-19 cases were added last week, with 156 patients requiring hospital treatment
  According to the Health Board, a little over 2,000 new COVID-19 cases were added last week, with 156 patients requiring hospital treatment as of Monday morning. According to Hanna Sepp, head of the Health Board’s Department of Concomitant Diseases, a total of 16,204 tests were analysed last week, of which 2,039 were positive. Compared to the week before, the number of registered infection cases has dropped by 26%. ‘The “R” number remains around 0.85. This week we can expect a little under 150 new cases each day,’ explained Sepp, adding that the risk level regarding the spread of coronavirus is medium, based on the risk matrix which is focussed on the number of hospitalisation cases. The hospital treatment figure should drop to 120 patients this week. As of Monday morning, 156 people required hospital treatment, of whom a total of sixty-one patients were receiving hospital treatment after having developed severe COVID-19 symptoms. On average within the past seven days, 6.3 new patients each day who exhibit signs of symptomatic COVID-19 infection have been hospitalised. Nine new deaths were registered within the week, including four of individuals who had not been vaccinated. A total of 2,123 vaccine doses have been administered over the past seven days, with 362 individuals receiving their first injections. As of this morning, 453,407 individuals have received their additional or booster doses. Of the total population in Estonia, 63.5% have received two vaccine doses. The SARS-CoV-2 concentration levels in wastewater remained at a moderate level. Based on data from the past three weeks, the virus concentration levels in wastewater has been showing a growing trend in Narva, Ahtme, and Tallinn. Based on the results of the past week, Viljandi, Valga, Sillamäe, Kohtla-Järve, and Keila showed the greatest level of increase. The Health Board stopped publishing daily COVID-19 statistics as of the start of May and will now be publishing overviews of the infection situation on a weekly basis. According to Hanna Sepp, head of the Health Board’s Department of Communicable Diseases, a weekly assessment of the indicators provides a more comprehensive overview of the spread of the infection compared to the previous daily assessment. Several countries, including Finland out of our nearest neighbours, have also switched to similar practices. The coronavirus map on the Health Board’s website will be updated once a week, on Tuesdays, with new numerical information also being published at the same time. The weekly epidemiologic COVID-19 overviews are available here.
ENG
03-05-2022 - 09:06 - Terviseamet - Nädalaga lisandus 2000 COVID-19 positiivset, haiglaravi vajab 156 patsienti
Terviseameti andmetel lisandus eelmise nädalaga veidi üle 2000 COVID-19 nakatunu, esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 156 patsienti. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul analüüsiti eelmisel nädalal 16 204 testi, millest 2039 osutusid positiivseks. Võrreldes üle-eelmise nädalaga on registreeritud nakatunute arv 26% võrra langenud. „Nakatamiskordaja R püsib 0,85 piires. Sellel nädalal võib oodata veidi alla 150 nakatunu päevas,“ selgitas Sepp ja lisas, et hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine. Sel nädalal peaks haiglaravi näitaja langema 120 patsiendini. Esmaspäeva hommikuse seisuga viibis haiglaravil 156 inimest, millest 61 juhul vajavad patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Viimase seitsme päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 6,3 sümptomaatilist COVID-19 patsienti päevas. Nädala jooksul lisandus üheksa surmajuhtumit, kellest neli olid vaktsineerimata. Nädala jooksul jooksul manustati 2123 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 362. Lisa- või tõhustusdoosi saanud 453 407 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5%. SARS-CoV-2 viiruse sisaldus reovees püsib endiselt valdavalt mõõdukal tasemel. Viimase kolme nädala andmete põhjal on viiruse hulk reovees olnud kasvutrendis Narvas, Ahtmes ning Tallinnas. Viimase nädala tulemuste põhjal esines suurim tõus Viljandis, Valgas, Sillamäel, Kohtla-Järvel ning Keilas. Terviseamet lõpetas maist igapäevase COVID-19 statistika avaldamise ning edaspidi antakse nakkusolukorrast ülevaade kord nädalas. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa kinnitusel annab nädala põhine näitajate hindamine terviklikuma nakkuse levikust kui nende igapäevane hindamine. Sarnasele praktikale on üle läinud mitmed riigid, lähinaabritest näiteks Soome. Terviseameti kodulehel asuv koroonakaart uueneb kord nädalas teisipäeviti ning samaaegselt värskendatakse ka avaandmeid. COVID-19 nädala epidemioloogilise ülevaatega on võimalik tutvuda siin.
EST
03-05-2022 - 08:03 - Viimased uudised ja blogipostitused - Liis Kruus: video toob arsti koju kätte
Liis Kruus: video toob arsti koju kätte Heidi T, 03.05.2022 - 11:03
Liis Kruus

Tervisekassa on kaugteenuseid arendanud alates koroonakriisi esimesest lainest 2020. aasta kevadel. Siis aitasid telefoni teel või videosilla vahendusel tehtud vastuvõtud tuntavalt leevendada traditsiooniliste vastuvõttude katkemist eriarstiabis. Möödunud on kaks aastat ja praegu on fookuses videovastuvõtud, seda ka tavaolukorras. Kuidas on teenuseosutajad ja patsiendid uue normaalsusega kohanenud ja mis plaanid on tervisekassal veel varuks, selgitab arendusosakonna projektijuht Liis Kruus.

Miks meil on vaja tervishoius videovastuvõtte?

Meil kõigil on tuttavaid, kes elavad perega mõnes välisriigis. Eestisse jäänud vanavanematega suheldakse videokõne abil. Nii on võimalik vanavanematel näha lastelaste kasvamist ja tunda suuremat sidet lähedastega.

Video eelised telefoni või teksti ees tulevad mängu ka mujal valdkondades. Eesti tervishoius muutusid videokõned aktuaalseks 2020. aastal, kui koroonaviiruse esimese laine ajal lubati kaugvastuvõttude tegemine ja võrdsustati need nii tingimuste kui ka tasu mõttes kontaktvastuvõttudega. Kaugvastuvõtt tähendab patsiendi samaaegset suhtlust arsti või teise tervishoiuspetsialistiga telefoni, video või veebivestluse vahendusel. Videovastuvõtu eeldused on turvaline tehnoloogiline platvorm ja privaatsus. Eelisteks aga näiteks see, et patsient saab osaleda videovastuvõtul kontorist teiste toimetuste vahepeal ega pea visiidiks arstikabinetti minema. Samuti on liikumisraskusega inimesel mugavam teha videokõne kodustes tingimustes. Nii säästetakse väärtuslikku aega. Videovastuvõtu põhiline erinevus kontaktvastuvõtust ongi niisiis vaid suhtluskanal.

Miks eelistada videovastuvõttu telefonikõnele?

Öeldakse, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Inimene omandab 55% informatsioonist silmadega. Nähes vestluspartneri miimikat, suudab inimene oluliselt paremini aru saada tema jutust. Arsti ja patsiendi puhul tähendab see paremat kontakti, mis on oluline usaldusliku ravisuhte tekkimiseks. Uuringutest selgub, et mida keerulisem on jututeema, seda olulisem on, et sõnum saabuks lisaks helile ka pildis.1 Telefonis uue raviskeemi selgitamine või uuringu vastuses ilmnenud patoloogilisest leiust teatamine ei paku patsiendile piisavalt tuge, mida ta selles olukorras vajab.

Ka arstile annab videopilt telefoni ees mitmeid eeliseid. Kõigepealt on ka arsti jaoks oluline hea kontakti saavutamine ja kindlus, et põhjalik selgitustöö jõuab inimeseni. Vestluspartneri noogutus või segadus näoilmes annab siin väärtuslikku lisainfot. Videokõne ajal on spetsialisti käed vabad dokumenteerimiseks ja inimesele saab samal ajal ka otsa vaadata. Lisaks on videovastuvõtu keskkonnas võimalik ekraani jagada ja inimesele tema uuringute vastuseid näidata, videoruumi chatis saab saata uuringueelseid teabelehti või viiteid lisalugemiseks.

Kuivõrd levinud on videovastuvõtud mujal maailmas?

Trend digilahendusi ja kaugteenuseid tervishoius laialdasemalt kasutusele võtta algas juba enne koroonaepideemiat. Viiruse tõttu on teenuste kasutuselevõtt kiirenenud ja paljud organisatsioonid leidnud võimalusi, kuidas tuua traditsioonilisi tervishoiuteenuseid patsientideni ka eritingimustes. Juhtivate organisatsioonide otsus rahastada kaugteenuseid COVID-19 ajal on andnud tõuke muudatuste rakendamiseks igapäevapraktikasse.

2021. aasta sügisel tehtud kokkuvõttest selgus, et kaugvastuvõtt on tänaseks Euroopa riikide tervishoiukorralduse täieõiguslik ja püsiv osa. See allub enamikus riikides samadele nõuetele, tingimustele ja rahastusele kui kontaktvastuvõtt. Digilahenduste kasutamise poolest  eesrindlikumates riikides (näiteks Soomes, Rootsis ja Taanis) on videovastuvõtu osakaal kõigist kaugvastuvõttudest 12%. Ka Eestis oleme võtnud eesmärgiks videovastuvõttude osakaalu suurendamise. Samas võib riikide lõikes ka üksikuid erisusi märgata. Näiteks on Saksamaa ja Prantsusmaa otsustanud rahastada kaugvastuvõttudest ainult videovastuvõttu, pidades teenust sel viisil osutatuna kvaliteetsemaks ning ennetades telefonivastuvõttude järsku ja põhjendamatut kasvu. Venemaa on ülevaates kajastatud riikidest ainuke, kus kaugvastuvõttu veel seadustatud ei ole.2

Mida näitab Eesti kaugvastuvõttude statistika?

Tervisekassa jälgib kaugteenuste osutamise statistikat meile laekuvate raviarvete järgi. 2021. aastal osutati eriarstiabis kokku ligi 300 000 kaugvastuvõttu. 2022. aasta esimese kolme kuuga on kaugvastuvõtte tehtud ligi 91 000 (telefoni teel ja videosilla vahendusel kokku). Neist 2,4% on toimunud video vahendusel. Aasta varem ehk 2021. aasta kolme esimese kuu jooksul oli videovastuvõttude osakaal kaugvastuvõttudest 0,4%. Kasvutrend on seega märgatav, kuid arenguruumi on veelgi.

Lisaks raviarvete statistikale kogume kord kvartalis tagasisidet teenust saanud inimestelt. Kaugvastuvõtt on üks esimesi tervisekassa teenuseid, kus regulaarne kasutajate tagasiside kogumine on oluline osa teenuse planeerimisest ja arendamisest. Igas kvartalis annab meile oma hinnangu ligi 1000 patsienti. Käesoleva aasta esimene tagasisideküsimustik saadeti välja märtsi lõpus ja siis küsiti tagasisidet aasta kolme esimese kuu jooksul toimunud kaugvastuvõttude kohta.

Selgus, et  videovastuvõttudega oli rahul 94% küsitlusele vastanutest. Kõige kõrgem rahulolu oli dermatoveneroloogia erialal, kus kõik vastajad olid saadud teenusega väga rahul. Erialadel, kus rahulolu tase oli madalam, toodi põhjusteks lühikest aega ehk alla viie minuti kestev vastuvõtt, kontaktvastuvõtu võimaluse puudumine, aga ka eelnevalt kokku leppimata vastuvõtuaeg. Mõnevõrra kõrgemat rahulolu näitavad videovastuvõtul viibinud inimesed võrreldes telefonivastuvõttu kogenutega. Inimeste ootus videovastuvõtule saada on neli korda suurem kui praegune videovastuvõtu pakkumise võimekus. Järjest on tõusmas nende inimeste osakaal, kes ise avaldavad soovi kaugteenuseks. Ka rahvusvahelised uuringud näitavad, et mida enam on inimesed videovastuvõttu kogenud, seda enam kasutatakse seda võimalust ka edaspidi. See kehtib ka tervishoiutöötajate puhul.1

Esmakordselt viis tervisekassa märtsi alguses läbi küsitluse ka eriarstiabi teenuseosutajate seas, et uurida töötajate kogemust videovastuvõttude tegemisel. Üle 75% vähemalt kord videovastuvõtu läbi viinud töötajatest hindasid oma kogemust hindega hea või väga hea. Kehvem oli videovastuvõtu kogemus üle 65-aastastel töötajatel. 82% vastanud tervishoiuspetsialistidest nõustus, et videovastuvõtul patsiendi tõstab võrreldes telefonivastuvõtuga kaugvastuvõtu kvaliteeti. Oluline on siin miimika, juma ja žestide jälgimine. 75% videovastuvõtu läbi viinud töötajatest leidis, et uue lahendusega harjub kiiresti. Et aga töötajad oleksid enam huvitatud videovastuvõtu pakkumisest, arvas 60% neist, et tööandja võiks pakkuda mugavamat lahendust, vahendeid ja koolitusi videovastuvõtu läbiviimiseks.

Kuidas videovastuvõttu läbi viiakse ja mis eeldused peavad selle jaoks olema täidetud?

Arst hindab esmasel vastuvõtul, kas järgmiseks korraks plaanitud tegevused on sobivad selleks, et need teha video vahendusel. Näiteks kui korduval vastuvõtul on plaanis vahepealsete uuringute tulemuste põhjal kokku leppida järgnev raviplaan ja patsient täiendavat läbivaatust ei vaja, siis sobib videovastuvõtt hästi. Patsiendilt küsitakse, kas tal on olemas internetiühendusega arvuti või nutitelefon, mis videoühendust võimaldab. Lisaks peab patsient hindama, kas tal on vastuvõtu ajaks olemas privaatne ruum, kus arstiga vestelda. Inimene võib alati videovastuvõtust keelduda ja paluda kohtumist siiski vanaviisi kabinetti kohale tulles. Kui aga kokkulepe järgneva videovastuvõtu suhtes on olemas, siis antakse patsiendile juhised videovastuvõtuga liitumiseks. Enamasti tähendab see meilile saadetud broneeringu kinnitust koos lingiga, millele vajutades kohtutakse spetsialistiga kokkulepitud ajal virtuaalses vastuvõturuumis.

Millistele erialadele videovastuvõtt sobib?

Videovastuvõtud on lubatud kõikidel erialadel, kui arst on hinnanud patsiendi tervisemure kaugteel käsitlemiseks sobivaks. Küll on aga mõnedel erialadel kaugteel lahendatavaid seisundeid enam kui teistel. 2022. aasta raviarvete esimese kolme kuu statistika põhjal järeldub, et psühhiaatria on endiselt kõige populaarsem kaugvastuvõtu, sh videovastuvõtu eriala, kus ligi 30% vastuvõtte tehakse kaugeteel ja 6,5% kaugvastuvõttudest osutatakse videosilla vahendusel. Järgnevad sisehaiguste erialad, nagu endokrinoloogia,  gastroenteroloogia, reumatoloogia, pulmonoloogia, kardioloogia, nefroloogia jt, kus kaugvastuvõttu tihti kasutatakse. Ka neuroloogid ja dermatoveneroloogid saavad  patsiente distantsilt aidata. Näiteks on nahaarstil võimalik videosilla kaudu või saadetud foto alusel hinnata, kas välja kirjutatud ravim sobib ja kas lööve või muu haigusseisund on kontrolli alla saadud.  Kõige agaramad videovastuvõtu osutajad on aga tervishoiu tugispetsialistid. 2022. aasta märtsis osutasid psühholoogid 32% kaugvastuvõttudest video teel. Tegevusterapeutidel, füsioterapeutidel ja logopeedidel ongi kaugvastuvõtu tegemine lubatud ainult video teel.  

Mis on tervisekassa edasised plaanid videovastuvõttude arendamisel?

Usume tervisekassas, et videovastuvõtt on parim kaugvastuvõtu viis. Videovastuvõtu toetamiseks loodi tervishoiuteenuse osutajatele juba 2021. aastal tulemustasu võimalus. 2022. aasta alguses tulemustasu kahekordistus ja nüüd on teenuseosutajal ühes kuus võimalus saada konkreetsel erialal läbi viidud videovastuvõttude eest lisaks tavapärastele vastuvõtutasudele kuni 6400 eurot tulemustasu.

Samuti julgustame avalike kampaaniate abil inimesi ka ise aktiivsemalt videovastuvõttu küsima. Esimese sellise kampaania tegime eelmise aasta lõpus, äsja lõppes teine sarnane kampaania. Samuti jätkame kaugvastuvõtu saajatelt tagasiside küsimisega, mis annab meile väga olulise arusaamise inimeste ootustest ja vajadustest, millest lähtuvalt olemasolevate teenuste kvaliteeti tõsta ja uusi arendusi planeerida.

Kuhu suunduvad ülejäänud kaugteenused?

Lisaks kaugvastuvõttudele tegeleb tervisekassa laiemalt ka teiste kaugteenuste arendamisega. Olulise suunana on kaugvastuvõtu kõrvale kerkinud kaugmonitooring, mis olemuselt tähendab inimese terviseseisundi jälgimist distantsilt turvalise tehnilise lahenduse abil. Psoriaasipatsiendi ja onkoloogilise haige kaugmonitooringut katsetatakse esimeste näidisprojektidena 2022. aasta kaugteenuste näidisprojektide konkursil. Väga suur potentsiaal on kaugteenustel ja eriti just terviseseisundi eelhindamistõimaldavatel lahendustel esmatasandil. Patsient saab turvalise lahenduse kaudu oma perearstiga ühendust võtta ja kirjeldada mugavalt oma pöördumise põhjust. Perearstikeskus otsustab saabunud info alusel sekkumise viisi. Sellised lahendused võimaldavad perearstikeskuse töötajatel keskenduda rohkem ravitööle.

Olulise suunana on esile kerkimas ka patsiendile mõeldud digilahendused ehk nn digiravi, mis suunavad inimest ennast võtma suuremat vastutust oma tervise eest hoolitsemisel ja jagavad talle selleks vajalikku infot. Selleks, et selliseid lahendusi tekiks järjest enam ja lahenduste loojatele oleksid juhised arusaadavad, on tervisekassa algatusel alustatud digilahenduste hindamisraamistiku loomisega.

1 Barsom jt. (2020). Comparing video consultation and telephone consultation at the outpatient clinic of a tertiary referral centre: patient and provider benefits. BMJ Innovations 2021; 7:95–102.

2 https://www.dashplus.be/blog/how-is-telehealth-organised-in-europe-post-covid.

Heidi Kukk

Tervitsekassa avalike suhete peaspetsialist


Oluline märksõna on patsiendi heaolu

Dr Margus Lõokene, Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaater-vanemarst

Dr Margus Lõokene
Dr Margus Lõokene

Tervishoiutöötajate suhtumine videovastuvõttudesse on jaotunud laias laastus kaheks. Noorem põlvkond teeb meeleldi videokonsultatsioone, neil on arvutiga lähedasem sõprus ja üldiselt head oskused videovastuvõttudest enamat välja pigistada. Kogenum põlvkond kipub aga eelistama telefonivastuvõtte. Kusjuures vanus ja kogemus ei tohiks siin suurt rolli mängida, sest arvutit kasutavad tööl ju kõik. Videovastuvõtu tegemine on vägagi lihtsaks muudetud, pigem läheb visalt  oma harjumuste muutmine. Eks patsiendid jaotuvad sarnaselt. Nooremad suhtlevad meeleldi video teel, tunnevad end seal mugavamalt ja vastuvõtt on seetõttu rohkem nagu päris vastuvõtt.

Video abil loodud suhtlus on vaid üks osa vastuvõtust, lisaks võimaldab videovastuvõtt pilti jagada, analüüside/uuringute tulemusi edastada, hõlpsamini soovitada viiteid kirjandusele, internetilehekülgi jms. Samuti võimaldab videovastuvõtt inimese seisundit märgatavalt paremini hinnata. Võiks isegi öelda, et psühhiaatri vastuvõttude puhul ei olegi enamasti vahet, kas inimene istub teisel pool lauda või näeb arst teda ekraanil.

Minu jaoks on oluline märksõna patsientide heaolu. See loob eeldused, et ravisuhe võiks edukaks kujuneda ja patsient saab abi, mida ta vajab ja väärib. Videovastuvõtt loob selleks head eeldused – inimene ei pea kulutama aega transpordile ja ukse taga ootamisele; ei pea muretsema kerge külmetuse vm halva enesetunde pärast, mis muidu sunniks vastuvõtu tühistama. See on mugav ja turvaline ning lisaks sellele ei pea inimene muretsema ka teiste suhtumise pärast, et „näe astub sisse psühhiaatri kabinetti, ei tea, mis tal viga võiks olla.“

Põhja-Eesti regionaalhaiglas on tervishoiutöötajatele loodud igati lihtne, mugav ja loogiline lahendus videovastuvõttude tegemiseks. Lahendus põhineb MS Teamsi rakendusel, mis on haiglatöötajate hulgas iga päev juba niigi kasutusel. Vastuvõtu alustamiseks piisab, kui kalendris konkreetsele vastuvõtule klõpsata.

Olen veendunud, et patsientidel on väga suur roll videovastuvõttude suuremas kasutuselevõtus ja julgustan kõiki seda võimalust küsima. Videovastuvõtt sobib väga hästi patsientidele, kel on tööpäeva keskel keeruline vastuvõtule tulla. Pool tunnikest vastuvõtuks oleks ehk lihtne leida, aga kui lisada veel teine pool kohale jõudmiseks ja kolmas pooltund tööle naasmiseks, siis on lugu keerulisem. Sama kehtib haiglast kaugemal elavate patsientide puhul. Videolahendus võimaldab patsiendil vastuvõtul osalemiseks mistahes paigas viibida, vajalik on vaid internetiühendus. Ja neid kohti, kus see puudub, on tänapäeval õnneks väga vähe.

03-05-2022 - 07:58 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - TAI elutööpreemia pälvis Toomas Veidebaum
TAI elutööpreemia pälvis Toomas Veidebaum

„Toomas on olnud teejuhiks, kelles on optimismi, lõppematut uudishimu ning tahet avastuste ja teadustöö nimel pingutada. Tema eestvedamisel on läbi viidud arvukalt teadusuuringuid, mille tulemused panustavad tõenduspõhise tervise-  ja sotsiaalpoliitika kujundamisse, interventsioonide planeerimisse ning on olulised rahvastiku tervise parandamisel nii Eestis kui mujal maailmas.

Lisaks on Toomas hinnatud ka toetava ja inspireeriva juhina, kes leiab alati aega oma kolleegide jaoks. Ta panustab töösse mitte ainult oma kogemuste ja teadmiste, vaid ka hinge ja südamega, jagades samal ajal ka konstruktiivset kriitikat ning edasitegutsemise jõudu ja tuge,“ iseloomustas kolleegi TAI direktor Annika Veimer.

Toomas Veidebaum

„Ainult tänu headele kolleegidele ning meeldivale ja inspireerivale töökeskkonnale olen saanud teha meelepärast teadustööd. Toimetame edasi ja loodame, et me pingutused TAI jätkamiseks on edukad!“ jagas Toomas Veidebaum oma tänusõnu.

TAI elutööpreemia omistatakse TAI töötajale, kes on TAIs (sh selle eelkäijates) pikema perioodi vältel oma tööalase tegevusega silma paistnud ja oma eriala arendanud, panustanud TAI ja oma eriala tutvustamisse ning olnud eeskujuks ja juhendajaks noortele kolleegidele. Toomase teekond TAI-s sai alguse ligi 45 aastat tagasi, kui ta alustas tööd TAI eelkäijas, Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis.

valdo.jahilo T, 03/05/2022 - 10:58
Uudis
02-05-2022 - 07:00 - kasvaja.net - Rinnanäärmete healoomulised muutused

Rinnanäärmetel võib esineda mitmeid seisundeid, mis väljenduvad kliiniliselt erinevalt. Nendest osa on füsioloogilised-hormonaalsed, anatoomilised ja osa haiguslikud seisundid. Haiguslikud seisundid saab jagada healoomulisteks ja pahaloomulisteks. Kasvaja.net/rinnavähk on täienenud uue teabega: Rinnanäärmete healoomulised muutused

The post Rinnanäärmete healoomulised muutused appeared first on kasvaja.net.

02-05-2022 - 05:21 - Viimased uudised ja blogipostitused - Algas vaktsiinikindlustuse fondist hüvitiste taotlemine
Algas vaktsiinikindlustuse fondist hüvitiste taotlemine Heidi E, 02.05.2022 - 08:21
Sisu

Alates 1. maist käivitus Eestis vaktsiinikindlustus ning Covid-19 vastase vaktsineerimise tõttu rasket tervisekahju saanud inimestel on võimalus taotleda haigekassast hüvitist. Tervisekahju seost vaktsiiniga hindab ravimiamet.

Vaktsiinikahju hüvitis on ühekordne väljamakstav tulumaksuvaba hüvitis inimesele, kellel on  Covid-19 vastase vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus. Kahjustus peab olema kestnud vähemalt neli kuud või lõppenud inimese surmaga. Tervisehäire peab olema arsti poolt dokumenteeritud. Vaktsineerimise ja tervisekahju vahel peab ravimiamet olema tuvastanud vähemalt tõenäolise seose.

Haigekassa finantsosakonna juht Riho Peek sõnas, et taotlust koos vajalike dokumentidega on võimalik haigekassale esitada patsiendiportaali www.digilugu.ee kaudu, e-kirja teel või paberkandjal. Et enda jaoks sobiv taotlusviis leida, tuleks esmalt neil, kel ligipääs arvutile olemas, haigekassa kodulehel täita lühike küsimustik. „Pärast taotluse esitamist hindab haigekassa esmalt, kas taotlus vastab tingimustele ning edastab selle siis ravimiametile, kes hindab, kas tekkinud tervisekahju ja vaktsineerimise vahel on seos. Taotluse menetlemine võib kokku kesta kuni 150 päeva,“ selgitas ta.

Rasked tervisekahjustused on jagatud viide kategooriasse, millest igaühel on fikseeritud kindel kindlustushüvitis:

1) mõõduka raskusega raske tervisekahjustuse korral 2000 eurot;

2) keskmise raskusega raske tervisekahjustuse korral 10 000 eurot;

3) raske tervisekahjustuse korral 25 000 eurot;

 4) väga raske tervisekahjustuse korral 50 000 eurot;

 5) üliraske tervisekahjustuse või surma korral 100 000 eurot.

2022. aastal hüvitatakse tagasiulatuvalt COVID-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid, mis ilmnesid alates detsembrist 2020. Alates 2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sh immuniseerimiskava vaktsiinid, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinid.

2022. aastal rahastatakse vaktsiinikindlustuse fondi riigieelarvest. Hüvitiste summaks on aasta lõpuni arvestatud miljon eurot.

Täpsem info vaktsiinikindlustuse kohta haigekassa kodulehel: www.haigekassa.ee/vaktsiinikindlustus

30-04-2022 - 08:57 - Terviseamet - Tänahommikuse seisuga on haiglas 147 koroonaviirusega nakatunud patsienti
30. aprilli hommikuse seisuga on haiglas 147 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 58 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 29 ehk 50% on vaktsineerimata ja 29 ehk 50% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 0,5 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,2 vaktsineerimata inimest päevas. Ööpäeva jooksul avati haiglates 17 uut haigusjuhtu, millest 9 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Viimase seitsme päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 6,9 sümptomaatilist COVID-19 patsienti päevas. Suri üks koroonaviirusega nakatunud inimene, kes oli vaktsineeritud: 83-aastane mees. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 2159 testitulemust, millest 276 osutus positiivseks. Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 23 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 19 vaktsineerimata inimest päevas. Ööpäeva jooksul manustati 405 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 63. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 453 260 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5%. Alates 1. maist lõpetab Terviseamet igapäevase COVID-19 pressiteate saatmise. Jätkuvalt ilmub kolmapäeviti põhjalik epiidülevaade, kuhu lisatakse reoveeanalüüside tulemused. Detailsemat infot leiab Terviseameti kodulehelt: www.terviseamet.ee/koroonakaart
EST
29-04-2022 - 10:32 - Terviseamet - In total, 156 individuals are being treated in hospital due to symptomatic COVID-19
As of the morning of 29 April, hospital treatment is being provided to 156 individuals who have been infected with COVID-19. A total of sixty-one patients who have COVID-19 are currently receiving hospital treatment after having developed severe symptoms, including thirty-one patients or 50.8% of the overall figure who have not been vaccinated, and thirty patients or 49.8% who have been fully vaccinated. The average hospitalisation rate for the last seven days for every 100,000 members of the country’s vaccinated population is 0.5 people a day, while for the unvaccinated population the figure is 1.1. Twenty-six new COVID-19 cases have been opened by hospitals within the past 24 hours; in seven of those cases, the patients required hospitalisation due to symptomatic COVID-19. On average within the past seven days, 6.1 new patients each day who exhibit signs of symptomatic COVID-19 infection have been hospitalised. One death has been added of an individual who was infected by COVID-19, involving a 69 year-old man who had been vaccinated. The last 24 hours have also seen 2,382 tests being analysed in Estonia in relation to coronavirus, of which the results of 292 were positive. The average infection rate in the last seven days for every 100,000 members of the country’s vaccinated population is nineteen, and for the unvaccinated population the figure is twenty-four. A total of 356 vaccine doses have been administered over the past 24 hours, with seventy-two individuals receiving their first injections. As of this morning, 452,929 individuals have received their additional or booster doses. Of the total population in Estonia, 63.5% have received two vaccine doses. Further information can be found on the Health Board’s website: www.terviseamet.ee/en/coronavirus/coronavirus-dataset
ENG
29-04-2022 - 10:32 - Terviseamet - По состоянию на сегодняшнее утро в больницах находятся 156 пациентов с COVID-19
По состоянию на утро 29 апреля в больницах находятся 156 пациентов с COVID-19. Из них ввиду тяжелой формы симптоматической инфекции COVID-19 в стационарном лечении нуждается 61 человек, из которых 31 человек (50,8%) не были вакцинированы, у 30 человек (49,2%) курс вакцинации завершен. В течение последних семи дней в расчете на 100 000 полностью вакцинированных жителей госпитализированы были в среднем 0,5 вакцинированных человека в день, а на 100 000 невакцинированных — в среднем 1,1 невакцинированных человека в день. В течение суток было открыто 26 новых историй болезни, при этом в семи случаях пациенты нуждались в госпитализации из-за симптоматической формы COVID-19. На протяжении последних семи дней госпитализированы были в среднем 6,1 пациента с симптоматической формой COVID-19 в день. Скончался один человек с коронавирусом, который был вакцинирован: 69-летний мужчина. В течение последних суток был проведен анализ 2382 тестов на коронавирус, результат 292 из них оказался положительным. В течение последних семи дней в расчете на 100 000 полностью вакцинированных жителей коронавирусом заражались в среднем 19 вакцинированных человек в день и на 100 000 невакцинированных — в среднем 24 невакцинированных человека в день. За сутки были введены 356 доз вакцины, при этом первичная вакцинация была произведена в 72 случаях. По состоянию на сегодняшнее утро дополнительную или бустерную дозу получили 452 929 человек. Среди всего населения Эстонии двумя дозами вакцины привиты 63,5%. Детальную информацию можно найти на сайте Департамента здоровья: www.terviseamet.ee/ru/statistika-po-koronavirusu
RUS
29-04-2022 - 09:06 - Terviseamet - Tänahommikuse seisuga on haiglas 156 koroonaviirusega nakatunud patsienti
29. aprilli hommikuse seisuga on haiglas 156 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 61 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 31 ehk 50,8% on vaktsineerimata ja  30 ehk 49,2% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 0,5 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,1 vaktsineerimata inimest päevas. Ööpäeva jooksul avati haiglates 26 uut haigusjuhtu, millest 7 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Viimase seitsme päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 6,1 sümptomaatilist COVID-19 patsienti päevas. Suri üks koroonaviirusega nakatunud inimene, kes oli vaktsineeritud: 69-aastane mees. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 2382 testitulemust, millest 292 osutus positiivseks. Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 19 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 24 vaktsineerimata inimest päevas. Ööpäeva jooksul manustati 356 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 72. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 452 929 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5%. Detailsemat infot leiab Terviseameti kodulehelt: www.terviseamet.ee/koroonakaart
EST
29-04-2022 - 05:15 - Tervise Arengu Instituut - Tervise Arengu Instituut - Eestis on järjest vähem vähke, mille korral jäävad meie elulemusnäitajad alla Põhjamaadele
Eestis on järjest vähem vähke, mille korral jäävad meie elulemusnäitajad alla Põhjamaadele

TAI iga-aastases raportis, mis tugineb vähiregistri andmetele, on seekord põhjaliku vaatluse all 2019. aastal diagnoositud vähijuhud. Lisaks avaldati esmakordselt vähielulemuse andmed 2015–2019 kohta.

Viimasel aastakümnel on märgata vanusestandarditud koguvähihaigestumuse (kõik pahaloomulised kasvajad kokku) stabiliseerumist meestel ja naistel.

„Meestel võib seda seostada kopsu- ja maovähihaigestumuse püsiva langusega, samuti ei ole viimastel aastatel enam kasvanud haigestumus eesnäärmevähki. Ka naistel jätkub maovähihaigestumuse langus, viimastel aastatel on peatunud kopsuvähihaigestumuse kasv ja haigestumus emakakaelavähki väheneb alates 2013. aastast. Teisalt suureneb meeste ja naiste seas jätkuvalt haigestumus jämesoolevähki (nii käär- kui ka pärasoolevähki), samuti kasvab naiste rinnavähihaigestumus,“ kommenteeris tulemusi TAI vähiregistri juht Margit Mägi.

2019. aasta 31. detsembri seisuga elas Eestis üle 66 000 inimese, kellel oli kunagi elu jooksul diagnoositud mõni pahaloomuline kasvaja, kõige sagedamini eesnäärmevähk või rinnavähk.

Eesnäärme- ja rinnavähk on ka kõige parema elulemusega vähkide hulgas – viis aastat pärast diagnoosimist on elus 92% eesnäärmevähi ja 82% rinnavähi diagnoosi saanutest. Nende vahele mahub nahamelanoom (86%). Kõige madalam on viie aasta suhteline elulemus kõhunäärmevähi (11%), kopsuvähi (20%) ja maovähi (29%) korral.

Võrreldes perioode 2005–2009 ja 2015–2019 suurenes elulemus enim leukeemia korral (13% võrra, 48%-lt 61%-ni), järgnesid nahamelanoom (12% võrra, 74%-lt 86%-ni) ja pärasoolevähk (11% võrra, 52%-lt 63%ni). Teiste paikmete puhul oli muutus vahemikus 4–10% võrra, vaid emakakaelavähi korral jäi elulemus samaks (67%).

Järjest vähem on vähke, mille korral Eesti elulemusnäitajad jäävad alla Põhjamaadele. Võrreldes Soome ja Taani vastavate näitajatega on Eesti patsientide viie aasta elulemus märkimisväärselt madalam meeste pea- ja kaelapiirkonna vähi korral, mõõdukas mahajäämus püsib jämesoolevähi, rinnavähi, nahamelanoomi ja mitte-Hodgkini lümfoomi elulemuses. Teiste sagedamate vähkide korral on Eesti patsientide prognoos aga sama hea kui Põhjamaades.

Elulemus sõltub palju ravi tõhususest, aga ka varasest avastamisest – mida varasemas staadiumis vähk avastatakse, seda paremad on ravivõimalused. 2019. aastal diagnoositi naistel I staadiumis 37% rinnavähijuhtudest, mis on 5% võrra rohkem kui aasta varem. IV staadiumi osakaal püsis 10% piires. Ka emakakaelavähki diagnoositi I staadiumis sagedamini kui 2018. aastal (32% vs 28%), ent kahjuks suurenes samal ajal ka IV staadiumis diagnoositud juhtude osakaal (15% vs 12%). IV staadiumis kopsuvähki diagnoositi naistel ja meestel üle 40% juhtudest, samal ajal kui I ja II staadiumis diagnoositud juhtude osakaal kokku jäi alla 30%. Nahamelanoomi juhtudest diagnoositi I staadiumis meestel üle 40% ja naistel üle 50%. Jämesoolevähi juhtudest diagnoositi endiselt ligi veerand IV staadiumis.

2021. aastal kinnitatud Eesti riiklik vähitõrje tegevuskava 2021–2030 sisaldab põhjalikult läbimõeldud tegevusi vähiriski vähendamiseks, sõeluuringute ja varase avastamise tõhustamiseks ning ravivõimaluste parandamiseks. Nende tegevuste elluviimine tegevuskava kohaselt on otsustava tähtsusega vähihaigestumuse vähendamisel ja vähipatsientide elulemuse parandamisel.

Raporti “Vähk Eestis: haigestumus 2019 ja elulemus 2015–2019” tulemustega on võimalik täismahus tutvuda TAI kodulehel.

valdo.jahilo R, 29/04/2022 - 08:15
Uudis
29-04-2022 - 04:57 - Uudised - Eesti tõhusat alkoholitarvitamise vähendamise veebiprogrammi tuuakse Euroopas eeskujuks

Kaks aastat tagasi algatas Tervise Arengu Instituut (TAI) programmi „Selge“, mille eesmärk on vähendada Eesti elanike alkoholitarbimist. Veebiprogrammi on kasutanud ligi 4800 inimest, uuringud näitavad selle tõhusat mõju ja Euroopas tuuakse Eestis algatatud lahendust eeskujuks.