09.09.2021 Otepää ümbrus

09.09.2021 on plaanis sõita Otepääle, kes soovib ühineda, siis tel: 5554 6228.
* Otepää kirik
* Otepää uus Keskväljak
* Tehvandi Talispordimuuseum
* Tehvandi Vaateplatvorm
* Otepää I-punkt
* Otepää Linnus
* Otepää Kirikumõis

Sügishooajal Vanemuise teatrisse

Vanemuise teater alustab 152. hooaega.
Meil on heameel teada anda, et jätkame ka sellel hooajal ligipääsetavate etendustega.
 
Sellel sügis-talvel on võimalik Vanemuise teatris vaadata kirjeldustõlke ja subtiitritega järgmiseid etendus:
30.09.2021 kell 19 MARVINI TÜTRED Vanemuise väikeses majas
08.10.2021 kell 19 PEER GYNT Vanemuise väikeses majas
21.11.2021 kell 16 INSPEKTOR TULEB Vanemuise väikeses majas
11.12.2021 kell 19 SOOMUSRONG NR 7 Vanemuise väikeses majas
 
Registeerimine tel: 55546228
 
TEATRIETENDUSTE KIRJELDUSED:
 
„Marvini tütred“ on kurbnaljakas draama peresidemetest ja eluvõitlusest.
Bessie on kange iseloomuga naine, kes on kaua hooldanud oma voodihaiget isa ja ekstsentrilist tädi Ruthi. Kui ta ise leukeemiasse haigestub, tuleb tal pöörduda oma õe Lee poole, et uurida temalt luuüdi siirdamise võimalust. Õed on elanud aastakümneid teineteisest puudust tundmata. Taaskohtumine on esialgu ebamugav. Koos õega saabuvad Bessiele külla ka isepäise Lee kasvatamatud pojad. Nüüd tuleb selgeks rääkida kogu senine elu ja perekondlik kokkukuuluvus. Elu võib olla mõnikord nii pööraselt kiire, et norutamiseks aega ei jäägi. Ameerika näitekirjaniku Scott McPhersoni näidend pakub psühholoogiliselt meisterlikku sissevaadet oma eluvõitlust pidavate inimeste muredesse ja lootustesse.
NB! Lavastuses suitsetatakse!
——
Lavastuses „Peer Gynt” on norra muinasjutumaailm ja Ibseni pillav fantaasia ühendatud tänapäeva folklooriga. Sellest kooslusest sünnib sürrealistlik kabaree. Peer Gynt on meie aja kangelane. Ta on noor, ilus ja andekas! Küsimusele: „Olla või mitte olla?“ vastab Peer Gynt: „Olla ise!“
„Peer Gynt“ on norra näitekirjaniku Henrik Ibseni kõige helgem teos. Autori esialgne kavatsus oli oma rahvaga põhjalikult arved õiendada, kirjeldades norralast, kes ei soovi kübetki ohverdada ja põgeneb elu tõsiduse eest. Peategelase eeskujuks valis ta norra muinasjuttude ühe väljapaistvaima tegelase ‒ päevavargast unistaja Tuhkapoisi. Töö käigus aga kaldus poeetiline värssdraama esialgselt kursilt pisut kõrvale ja sai hoopis avarama mõõtme. Ibseni Peer ei ole mitte ainult unistaja ja tühjatoimetaja, vaid ka luuletaja, suurelt mõtleja ja visionäär.
Ibseni värvikat ja fantaasiaküllast „Peer Gynti“ võime vaadelda kui katset vastata filosoof Immanuel Kanti küsimusele „Was soll ich tun?“ – mida peaks inimene maailmas tegema, kuidas toimima, nii et see oleks õige ja hea.
Lavastus on pühendatud Ida Urbeli 120. sünniaastapäevale. Ida Urbel oli ballettmeister ja lavastaja, kelle loometee algas Ugala teatris ja saavutas meisterlikkuse legendaarsete lavastustega Vanemuises, millest üks märkimisväärsemaid oli „Peer Gynt“.
Oota ainult, kuni ma saadan korda midagi suurt, midagi päriselt suurt!
Minust saab kuningas, keiser!
Küll sa näed!
Meie, põhjamaa mehed,
küll juba meie mõistame
maailmas läbi lüüa!
Põrgu kõik armetud valed!
Kuradile mälestused!
Kuradile kõik naised!
Kõik, kuni viimseni!
Peale ühe – – –
Peer Gynti repliikide alusel lavastaja Karl Laumets
„Peer Gynt” valmib Vanemuise ja Ugala teatrite ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös.
——
INSPEKTOR TULEB – Euroopa on peale eelviimast sajandivahetust jõudnud oma kuldaega. Teadus ja tehnika elavad üle tormilisi arenguid. Inimene võib lennata õhus ja sõita ümber maailma. Kunstis, muusikas ja kirjanduses valmivad uued meistritööd. Inimsuhetes valitseb harmoonia ja kõigil on selge ettekujutus sellest, kuidas maailm toimib.
Aga ühel päeval juhtub midagi sellist, mida keegi meist ei osanud oodata. Ühel päeval seisab ukse taga Inspektor.
BIRLING: Teate, selles loos ei ole midagi hämarat või skandaalset, vähemalt mis minusse puutub. Asi on absoluutselt selge, ja et see juhtus juba rohkem kui poolteist aastat tagasi, siis ei ole sel tõenäoliselt mitte mingisugust pistmist tolle õnnetu tüdruku enesetapuga. Või kuidas, inspektor?
INSPEKTOR: Ei, söör. Ma ei saa teiega nõustuda.
—–
SOOMUSRONG NR 7 – Tragikomöödia
Ühel päeval saabub vallavalitsusse ingelinvestor, kes tunneb huvi asustamata ääremaade vastu. Koos vallavanemaga minnakse piirkonda üle vaatama, et leppida kokku müügitingimustes. Sada aastat varem, vabadussõja ägedate lõpulahingute aegu ei pandud tähelegi, et uusim soomusrong ei jõudnud kunagi rindele. Vabadussõda lõppes ja see soomusrong ununes täiesti. Nüüd juba sada aastat on soomusrong nr 7 seisnud metsasel kõrvalteel ning sellel teenivad mehed ja naised ei ole unustanud oma vannet ja missiooni. Siin on naiskomandör, Soome vabatahtlik, baltisaksa aadlik, koolipoiss ja tema ema. Siin kehtib endiselt sõjaseisukord ning hoitakse ideaale ja moraali.
Varem või hiljem peab ajakapsel avanema. Täna see juhtub ning aru tuleb anda mõlemal poolel. Kahtlemata saab põhiküsimuseks, mis, miks ja kuidas kõik on vahepeal juhtunud. Kas me elame ikka samas maailmas?

02.09.2021 ja 03.09.2021 väljasõit Mõniste muuseumi

Külastame Alaveski loomaparki, Mõniste muuseumi, Vargamäe Filmitalu jms.

Väljasõit toimub 10:00 kokkulepitud marsruudil.

(NB! 03.09.2021 toimub vaid siis kui huvilisi on rohkem kui 02.09. transport võimaldab.)

Info tel: 5554 6228

27.05.2021 – 12:00 – Üldkoosolek

Ühingu Üldkoosolek toimub 27.05.2021 – 12:00

Võru Jalgpallistaadioni tribüünil (Kooli ja Petseri nurgal, vastu Kagukeskust, Kooli tn. 7) https://www.facebook.com/barrusarena/

Üldkoosoleku päevakord:

  • Uue juhatuse valimine.
  • Majandusaastaaruande vastuvõtmine.
  • Tegevused 2021
  • Jooksvad küsimused ja uute liikmete vastuvõtt.

Lisainfo: 5554 6228


Head liikmed järgmiseks 2-ks aastaks on juhatuse liikmed:

  • Aino Raudvassar, Anne Taro, Hele Piller, Madis Johanson, Janno Kuus

 

Suvine Kõku laager 2021

Soovime teid keset praegust lukustusperioodi rõõmustada ning värve ja värskust juurde tuua! Oleme Eesti Vaegkuuljate Liidus veendunud, et kui me kõik kenasti pingutame, siis saame juulikuus kindlasti kokku!

Selleaastane Kõku laager toimub 16.–18. juulil Harjumaal Paunküla Heaolukeskuses. Laagri peateema on RETRO. Küsid, mis ajastu see retro õigupoolest ongi? Igaühele tähendab see just tema enda lapse- ja nooruspõlve aega. Seega, tulge kohale enda jaoks retrorõivastes, võtke kaasa retronänni nii näitusel eksponeerimiseks kui ka teistele jagamiseks, ka kogu ajakava ja tegevused on laagri meeskond üles ehitanud RETROle!

Mõned märksõnad, mis laagrit iseloomustavad: tohutult vinge ja erakordselt suur korraldusmeeskond, pioneerikoondused, perfokaardid, Vaata kööki, tsiviilkaitse, Kutsuv tuluke, Leopold-võimlemine, kummikeks, retronäitus – rohkem ei saa avaldada, peate ise kohale tulema. Küll aga saate ise siin retromärksõnu täiendada: https://padlet.com/kyllikibode/3fo51o6o9r2jy000 (võib julgelt lingile klikata).

Registreerimine laagrisse on juba avatud! Registreerimine toimub siit lingilt.

Kuulmispäeva materjalid

Kuulmispäeva ettekanded on järelvaadatavad siit:

Küsimused ja vastused, mida kuulmispäeval küsiti:

1. Me kuuleme üsna tihti meditsiini edusammudest ühe või teise asja parendamisel. Aga miks me ei kuule seda kuulmise kohta? Millised on üldse viimase aja suundumused kuulmislanguse ravis?
Audioloogia kui teadus kuulmisest ja tasakaalust on veel alles väga noor ala, mistõttu (meil Eestis eriti) on see vähe tähelepanu saanud. Uuringuid ja artikleid tuleb igakuiselt juurde erinevatel kuulmisega seotud teemadel (enamasti välismaal, kuid järjest rohkem ka siin), kuid Eesti meedia ei ole veel neid nii tähelepanuväärseks pidanud. Üks viimaseid väga suuri uudiseid neurosensoorse kuulmislanguse ravist oli näiteks see https://investors.frequencytx.com/news-releases/news-release-details/frequency-therapeutics-commences-dosing-its-phase-2a-study-fx
Artiklis räägitakse, et teadlased püüavad leida lahendust teatud põhjuste (trauma, mürakahjustus) tagajärjel kahjustunud kuulmisrakkude taastamiseks.

2. Kas kuulmislanguse korral on võimalik saada tugevamat kuulmisaparaati, mis teravdaks kuulmist?
Jah, on küll. Kuuldeaparaatide valik on üsna suur, soovitame käia mitmes kuulmiskeskuses, et leida endale sobivaim aparaat. Keskuste nimekirja ja kontaktandmed leiate siit: https://vaegkuuljad.ee/kuulmisabi/kuulmiskeskused/

3. Kas telefonikõnet kuuleb mõlemas kõrvas ( millise firma) kuuldeaparaatidega?
Jah, kui kasutate kahte kuuldeaparaati ja teil on selline mudel, mis ühildub telefoniga kas otse või läbi striimeri. Telefoniga ühendumise võimalus on iga firma kuuldeaparaatidel olemas, küll aga tuleb valida sobiv mudel. Odavamatel aparaatidel ei pruugi vastavaid funktsioone olla.

4. Kas kuulmisaparaat põhjustab migreeni?
Kuuldeaparaat ei põhjusta kindlasti migreeni. Juhime tähelepanu sellele, et iga peavalu ei ole ilmtingimata migreen, see on diagnoos, mille paneb neuroloog. Küll aga peab migreeniga vaegkuulja tähelepanelikult jälgima, millise seadistusega kuuldeaparaat talle paremini sobib. Kõige olulisem on leida sobiv seadistus.

5. Kui palju on kuulmispuudega inimesi Eestis ametlikult ja mitteametlikult?
Hinnanguliselt ehk mitteametlikult on Eestis kuni 200 000 kuulmislangusega inimest. Kuulmislanguse diagnoosi on saanud 10 aasta jooksul 96 363 inimest. Kuuldeaparaadi on saanud 5 aasta jooksul ca 24 500 inimest. Kuulmispuue on määratud 2189 inimesele.

6. Tean, et nii tänapäeva noored kui ka vanemaealised inimesed kasutavad mobiiltelefone ja samas kasutavad kõrvaklappe. On oht, et nad rikuvad oma kuulmisnärve. Kuidas me saaksime neid inimesi hoiatada, et mitte kasutada neid sisesed kõrvaklappe?
Jah, paraku see nii on- inimesed kuulavad kõrvaklappidega liiga valjusti muusikat, tehes seda päevast päeva, teadmata, et nad kahjustavad oma kuulmist jäädavalt. Oluline on järjekindel teavitustöö- siin oleme väga tänulikud, kui teie ka saaksite neid inimesi aidata.

7. Olen täheldanud, et magama jäädes ja ka magamise ajal mul tinnitus võimendub. Miks?
Magades on välsmailma helid vaiksemad ja tinnitusega seotud närviaktiivsus tuleb rohkem esile. Kui teil on oma tinnituse kohta küsimusi või tahaksite teada, kuidas tinnituse mõju vähendada, siis peaksite tinnitusnõustaja (audioloogi) juurde minema.

8. Mida peaksin tegema, et saada kuulmisnõustajaks?
Tuleb registreerida end esmatasandi kuulmisnõustaja koolitusele. Koolituse kohta on info siin lehel: https://vaegkuuljad.ee/koolitused/

Kuulmispäeval rääkis Külliki Bode Vikerraadio saates Andres Ojale vaegkuulmisest, sh ennetusest ja toetamisest https://vikerraadio.err.ee/1608117253/andres-oja-ulemaailmne-kuulmispaev

Kuulmispäeva tähistati ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil, kus teemaks oli audioloogia: https://www.youtube.com/watch?v=GGrgL8Fa-lE

Täiendavad videod:
Kas kuuled? https://youtu.be/zOsqteAj44U
TTÜ arendatav kuulmistest: http://kuulmistest.tlu.ee/
Lõbus kuulmistest – kui vana Sa oled kuulmise järgi: https://youtu.be/VxcbppCX6Rk
Almer Jansu massaaživideo: https://www.facebook.com/almer.jansu/videos/10220620488076735

Osale kuulmispäeval 03.03.2021 Interneti vahendusel

3. märtsil tähistatakse üle maailma kuulmispäeva! Eesti Vaegkuuljate Liit (EVL) kutsub sindki tasuta kuulmispäeva e-lõunale 3. märtsil kell 12.30 Zoomis (kirjutustõlkega). Registreeri end meie kuulmispäevale. 

Kergitame natuke saladuse loori kuulmise ja kuulmislanguse teemalt ning saame spetsialistidelt häid nõuandeid.

Kas tead, et kontserdilt võib kaasa saada lisaks muusikaelamusele ka eluaegse kuulmiskahjustuse? (https://youtu.be/6sM02llzrpE) Või – kui Sulle tundub, et inimesed on pomisema hakanud, nii et ei saa neist enam hästi aru, siis võid olla hoopis Sina ise see, kelle kuulmine on nõrgenenud. Tänapäeval on kuulmise langus sagenev tervisehäda üha nooremate seas – sellele tasub tähelepanu pöörata! Mida siis teha, et kuulmisteravuse langust ennetada?

 Teemad, ajakava ja loosimisinfo leiab siit: Kuulmispäev 2021 

Järelkuulamiseks lisame kuulmispäeva lingi EVL kodulehele: www.vaegkuuljad.ee

 

Eesti Vaegkuuljate Liit

On 2021 aasta liikmemaksu tasumise aeg

Head liikmed on aasta uus ja aeg maksta 2021 aasta liikmemaksu.

Saate seda teha käsitsi tasudes arvele:

Konto omanik: VÕRUMAA VAEGKUULJATE ÜHING
Konto nr: EE504204278613140907 (Coop Pank.)
Kirjelduseks märkige: Nimi kelle eest maksti ja mis aasta eest maksti.
Näiteks: MATI KALA LIIKMEMAKS 2021
Summa: 3€

Või eeltäidetud maksekorralduse abil.

NB! Allpool olevatele panga logodele klikkides saad eeltäidetud maksekorraldusele, VALI OMA PANK!

   

Tuua võib ka sularahas ühingu esimehe kätte.

Selged kõnelejad 2020 on selgunud!

24.jaanuaril 2021 kuulutati ETV saates “Hommik Anuga” kaheksandat korda välja Selge kõneleja laureaadid. Anu Välba on ise pälvinud 2015. aastal Selge kõneleja auhinna, seetõttu oli just tema juhitavas saates põnev järjekordseid Unosid jagada. Uno on oma nime saanud Eesti Vaegkuuljate Liidu asutaja Uno Taimla järgi. Tegemist on kullakarva kujuga, millele on graveeritud võitja nimi. 

Selge Kõneleja 2020 auhinna said telesaatejuht Hannes Hermaküla (ETV, „Oma kodu“, „Ringvaade“), Heimar Lenk (Vikerraadio, „Kuldrandevuu“),  teatrinäitleja Priit Võigemast (vabakutseline, film “Tõde ja õigus”) ning suunamudijate kategoorias (mida sel aastal anti välja esimest korda) pälvis auhinna Nele Kirsipuu. Pildid auhindade üleandmisest on siin: https://vaegkuuljad.ee/liidust/galerii/

Selge kõneleja valitakse nende hulgast, kes kõnelevad selge diktsiooniga, ei kiirusta ning hääldavad korralikult välja ka sõnalõpud. Kandidaate esitasid ja nende vahel valisid nii kuulmislangusega inimesed kui ka normkuuljad Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehe ja sotsiaalmeedia kanalite kaudu. 

Eelmiste aastate Selged kõnelejad:

2013 Mihkel Kärmas
2014 Marko Reikop ja Owe Petersell
2015 Anu Välba, Märt Treier ja Helgi Sallo
2016 Urmas Vaino, Pille Minev, Märt Avandi
2017 Margus Saar, Allan Roosileht, Luule Komissarov
2018 Joonas Hellerma, Neeme Raud, Ülle Lichtfeldt
2019 Sander Rebane, Kaja Kärner, Ita Ever

Pressiteate koostas:
Külliki Bode
Eesti Vaegkuuljate Liidu esimees
e-mail: kylliki@vaegkuuljad.ee
tel: 53 478 422