ERR lisas alates 01.03.2022 saadetele automaatsubtiitrid

1. märtsist võtab Eesti Rahvusringhääling kasutusele automaatsubtiitrid, mis hõlbustavad vaegkuuljate jaoks päevakajaliste otsesaadete jälgimist.

Mis on automaatsubtiitrid?
Automaatsubtiitrid on reaalajas masina poolt loodud tiitrid, et suurendada vaegkuuljate ligipääsetavust päevakajalisele infole ja arutelule ning lihtsustada päevakajaliste otsesaadete jälgimist otse-eetris. 

 Kes saavad automaatsubtiitreid kasutada?
Automaatsubtiitrid on valitavad teleripuldi abil ja neid saavad kasutada kõik Eesti elanikud, kelle teenusepakkuja seda toetab. Hetkel saavad vaegkuuljatele mõeldud subtiitreid valida vabalevi, Telia, Elisa ja STV kliendid. Automaatsubtiitrid on valitavad vaegkuuljatele mõeldud subtiitrikanalis, kõikidele televaatajatele neid tavavalikuna automaatselt ei kuvata. 

Kust saab automaatseid subtiitreid vaadata?
Automaatsubtiitreid kuvatatakse ainult TV vahendusel. Veebis ei ole automaatseid subtiitreid võimalik lisada.

Kas subtiitrid kuvatakse ka järelvaatamises?
Kui teenusepakkuja seda teenust osutab ja klient teenust kasutab, siis saab automaatsubtiitreid valida ka järelvaatamises.

Millistele kanalitele automaatsed subtiitrid kuvatakse?
Automaatsubtiitreid saab valida ETV kanalil.

Millistele saadetele tiitrid kuvatakse?
Automaatsubtiitrid kuvatakse ETV otsesaadetele “Terevisioon”, “Ringvaade”, “Aktuaalne kaamera” (v.a. Spordiuudised), “UV Faktor”  ja “Esimene stuudio”, samuti “Ukraina stuudiole”.
Vaegkuuljatele mõeldes varundab ERR toimetatud subtiitritega saated “Osoon”, “Prillitoos”, “Pealtnägija”, “Hommik Anuga”, “Prillitoos”, “Plekktrumm” ja “Õnne 13”. 
Nii automaatsed kui toimetatud subtiitrid on valitavad ühes ja samas vaegkuuljatele suunatud subtiitrivalikus. 

Kas automaatseid subtiitreid saan kasutada igas televiisoris?Automaatsubtiitrid kuvatakse kõikidesse telekatesse. Erimudeliga televiisorit nende vaatamiseks vaja ei ole.

Kas automaatseid subtiitreid saan kasutada olenemata teenusepakkujast (Telia, Elisa vm)?
Automaatsubtiitreid pakuvad vaid valitud teenuseosutajad. Kui oled Telia, Elisa, Vabalevi või STV klient, on sul võimalik automaatsubtiitreid kasutada.

Kas ka vabalevi kanalitest on automaatsubtiitrid nähtavad?
Jah, ka vabalevi kaudu on automaatsubtiitrid nähtavad.

Kuidas automaatsed subtiitrid sisse lülitada?
Automaat- ja vaegkuuljate subtiitrid on vabalevis leitavad subtiitrivaliku “hollandi keel” all. Kui saatel on olemas automaat- ja/või vaegkuuljate subtiitrid, edastatakse sel kanalil vaikimisi neid. Kui vaegkuuljate subtiitrid puuduvad, siis kuvatakse seal tõlkesubtiitreid. Võõrkeelsete filmidele ja seriaalidele edastatakse samal subtiitrite kanalil tavapäraselt tõlkesubtiitreid. Seega ei ole iga saate järgi vaja subtiitrite valikut ümber häälestada, kõik subtiitrid tulevad ühe valiku alt.

Telia kliendid leiavad subtiitrid kanali seadete alt: subtiitrid > vaegkuuljate subtiitrid.
Elisa kliendid leiavad subtiitrid menüüst: heli ja subtiitrite keel > Eesti (Hoh) (valik tuleb ette ainult nende filmide/saadete ajal, millel on automaat- ja vaegkuuljate subtiitrid)
STV kliendid leiavad subtiitrid menüüst subtiitrivaliku “hollandi keel” alt.

Kas ma pean iga kord automaatsed subtiitrid uuesti aktiveerima?
Automaatsubtiitrid on valitavad teleripuldi abil, neid saab soovi korral sisse ja välja lülitada, samuti hoida pidevalt sees. Võõrkeelsete filmidele ja seriaalidele edastatakse samal subtiitrite kanalil tavapäraseid tõlkesubtiitreid. Seega ei ole iga saate järgi vaja subtiitrite valikut ümber häälestada, kõik subtiitrid tulevad ühe valiku alt. 

Ma ei leia automaatsete subtiitrite kasutamise kohta oma televiisoris.
Soovitame pöörduda oma teenusoperaatori poole.

Kui ma ei leia automaatseid subtiitreid, siis kuhu ma pöörduda saan?Soovitame pöörduda oma teenusoperaatori poole.

Miks ei ole kuvatavad tiitrid alati korrektsed?
Automaatsubtiitrid luuakse reaalajas tehisintellekti poolt ja erinevalt tavasubtiitritest ei ole need inimese poolt toimetatud. Seetõttu võib subtiitrites esineda vigu ja ebatäpsusi ning paarisekundilist viivet. Programmi suutlikkus tiitreid luua on sõltuvuses kõnelemise selgusest, kiirusest, taustahelidest jms. 

Mida tähendab subtiitrite real punktiir?
Punktiir kuvatakse juhul, kui programm ei suuda eestikeelset teksti tuvastada. Automaatsubtiitreid kuvatakse ainult eesti keeles esitatud tekstile. Võõrkeelse teksti puhul kuvatakse ekraanile punktiir. Automaatsubtiitreid ei kuvata lauludele ja spordiuudistele.

Automaatsubtiitrite projekt on sündinud Eesti Rahvusringhäälingu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Keele Instituudi ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös ning tugineb Tallinna Tehnikaülikoolis loodud lahendusel Kiirkirjutaja.

Loe pikemalt: https://info.err.ee/1608515516/praktiline-info-automaatsubtiitrite-kohta

15.05.2022 – Külastame Vanemuise teatrit

15.05.2022 KELL 16:00 KÕIK MINU EMAST Vanemuise väikeses maja.

Etendus on varustatud subtiitritega ja on soodushinnaga 9€ inimene.

Väljasõit toimub eeldatavalt Võru, Vabaduse väljakult 14:30.

Registreerimine ja piletite broneerimine tel: 55-54-62-28 . KIIRE!

Kui pilet on broneeritud saate maksta viivitamatult.

Konto omanik: VÕRUMAA VAEGKUULJATE ÜHING
Konto nr: EE504204278613140907 (Coop Pank.)
Kirjelduseks märkige: Vanemuise Teaterietendus+kuupäev ja oma nimi.

NB! Juhul kui Teil tuleb ootamatult midagi ette, siis saate saata asendaja, pileteid kahjuks tagasi ei osteta.

Perearsti infoliin Vaegkuuljatele

Vaegkuuljatele on taas avatud perearsti nõuandeliin veebivestlusena. Kui teil on vaja koroonatestile saatekirja või küsida enda ja/või lähedase tervise kohta nõu kogenud õde-nõustajatelt, saate kirjutada oma mure siia:
https://www.1220.ee/vaegkuuljale/
Teenus on kättesaadav iga päev 08.00-22.00 (sh riigipühad).

20.01.2022 kell 11:00 Võru Orelimuuseumi külastus

20.01.2022 kell 11:00 külastame ühinguga koos Võru Orelimuuseumit,

Tartu tn. 42 (annetuslik sissepääs) https://et.wikipedia.org/wiki/Orelimuuseum

Peale seda väike istumine Stendingu kohvikus https://www.facebook.com/Stedingus/

Peale seda, kes on valmis minema koos edasi siis suundume ka Vana-Võromaa Kultuurikotta, https://vorumuuseum.ee/

kus on huvitav klaasinäitus https://vorumuuseum.ee/aastalopp-varvilise-klaasikunstiga/ + üle pika aja muuseumi külastus (sooduspilet 2€).

Viimases kohas võtame ka giidi.

Olete rõõmuga oodatud!

Info tel: 55-54-62-28

Liikmemaks 2022

Head liikmed on aasta uus ja kätte on jõudnud liikmemaksu tasumise aeg.

Aitäh neile, kellel on liikmemaks juba tasutud või kes teeb seda pangas püsikorraldusega.

Konto omanik: VÕRUMAA VAEGKUULJATE ÜHING
Konto nr: EE504204278613140907 (Coop Pank.)
Kirjelduseks märkige: Nimi kelle eest maksti ja mis aasta eest maksti.
Näiteks: MATI KALA LIIKMEMAKS 2022
Summa: 3€ (ei ole keelatud ka rohkem kanda)

01.11.2021 – On meil Kuulmibussi teabepäev koostööd Vaegkuuljate Liiduga.

01.11.2021 algusega kell 11:00 on võimalik tulla nii ühingu liikmetel kui ka kõigil huvilistel vaatama, tutvuma väiksele loengule, mis on kuulmibuss ja mis teenuseid ta pakub.

Üritus toimub Lembitu 2, Võru (Võrumaa Puuetega Inimeste Koda) II korrus.

Samas on võimalik teha kuulmisskriiningut neil, kellel on kaebusi kuulmises kui nad ei ole kunagi kõrvaarstil kuulmist mõõtmas käinud.

Kuulmisskriingu vastuvõtt toimub kella 11-18-ni ja vastuvõtule pääseb ainult eelregisteerimisega tel: 5554 6228 (Palun saata SMS)

Ainult kuulmisnõustamisele tulemisel ei ole vaja registreerida, sinna saab jooksvalt kella 11-18:00-ni.

 

Vaegkuuljate Suitsuandurite ja Vingugaasiandurite koostööprojekt Päästeametiga

Oktoobris 2021 realiseerus koostöös Päästeametiga projekt “Kodud tuleohutuks”

Eeltööna 05.2021 korjasime kokku ühinguliikmetest, kes vajaksid ilmtingimata vaegkuuljate suitsuandureid, peale seda külastas 05.2021 Päästeamet inimeste kodusid, kes projektis osalesid, vastavalt sellele koostati Päästeameti poolt pingerida, kuid õnneks mahutsid kõik soovijad projekti. Peale seda planeerisime vastavalt inimeste elukohta arvestades vastava komplekti, edasi küsisime pakkumisi erinevatest ettevõtetest 05.2021, mille peale parim pakkumine mis mahtus täpselt projekti eelarvesse läks käiku. Kui projekt oli heaks kiidetud 07.2021 ja rahastus saabunud 08.2021, asusime 08.2021 projektis osalevate inimeste perearstidega läbirääkimisi, vastavalt Abivahendite seadusele, mis polnud küll alguses väga lihtne, enamus perearstid väljastasid meile siiski digitaalsed tõendid ja ülejäänutelt saime pabertõendid ka kätte 09.2021. 09. 2021 saabusid seadmed ja 10.2021 saime need laialijagatud ja üles seatud. 11.2021 jääb veel esitada aruanne tehtud töödest.

09.09.2021 Otepää ümbrus

09.09.2021 on plaanis sõita Otepääle, kes soovib ühineda, siis tel: 5554 6228.
* Otepää kirik
* Otepää uus Keskväljak
* Tehvandi Talispordimuuseum
* Tehvandi Vaateplatvorm
* Otepää I-punkt
* Otepää Linnus
* Otepää Kirikumõis

Sügishooajal Vanemuise teatrisse

Vanemuise teater alustab 152. hooaega.
Meil on heameel teada anda, et jätkame ka sellel hooajal ligipääsetavate etendustega.
 
Sellel sügis-talvel on võimalik Vanemuise teatris vaadata kirjeldustõlke ja subtiitritega järgmiseid etendus:
30.09.2021 kell 19 MARVINI TÜTRED Vanemuise väikeses majas
08.10.2021 kell 19 PEER GYNT Vanemuise väikeses majas
21.11.2021 kell 16 INSPEKTOR TULEB Vanemuise väikeses majas
11.12.2021 kell 19 SOOMUSRONG NR 7 Vanemuise väikeses majas
 
Registeerimine tel: 55546228
 
TEATRIETENDUSTE KIRJELDUSED:
 
„Marvini tütred“ on kurbnaljakas draama peresidemetest ja eluvõitlusest.
Bessie on kange iseloomuga naine, kes on kaua hooldanud oma voodihaiget isa ja ekstsentrilist tädi Ruthi. Kui ta ise leukeemiasse haigestub, tuleb tal pöörduda oma õe Lee poole, et uurida temalt luuüdi siirdamise võimalust. Õed on elanud aastakümneid teineteisest puudust tundmata. Taaskohtumine on esialgu ebamugav. Koos õega saabuvad Bessiele külla ka isepäise Lee kasvatamatud pojad. Nüüd tuleb selgeks rääkida kogu senine elu ja perekondlik kokkukuuluvus. Elu võib olla mõnikord nii pööraselt kiire, et norutamiseks aega ei jäägi. Ameerika näitekirjaniku Scott McPhersoni näidend pakub psühholoogiliselt meisterlikku sissevaadet oma eluvõitlust pidavate inimeste muredesse ja lootustesse.
NB! Lavastuses suitsetatakse!
——
Lavastuses „Peer Gynt” on norra muinasjutumaailm ja Ibseni pillav fantaasia ühendatud tänapäeva folklooriga. Sellest kooslusest sünnib sürrealistlik kabaree. Peer Gynt on meie aja kangelane. Ta on noor, ilus ja andekas! Küsimusele: „Olla või mitte olla?“ vastab Peer Gynt: „Olla ise!“
„Peer Gynt“ on norra näitekirjaniku Henrik Ibseni kõige helgem teos. Autori esialgne kavatsus oli oma rahvaga põhjalikult arved õiendada, kirjeldades norralast, kes ei soovi kübetki ohverdada ja põgeneb elu tõsiduse eest. Peategelase eeskujuks valis ta norra muinasjuttude ühe väljapaistvaima tegelase ‒ päevavargast unistaja Tuhkapoisi. Töö käigus aga kaldus poeetiline värssdraama esialgselt kursilt pisut kõrvale ja sai hoopis avarama mõõtme. Ibseni Peer ei ole mitte ainult unistaja ja tühjatoimetaja, vaid ka luuletaja, suurelt mõtleja ja visionäär.
Ibseni värvikat ja fantaasiaküllast „Peer Gynti“ võime vaadelda kui katset vastata filosoof Immanuel Kanti küsimusele „Was soll ich tun?“ – mida peaks inimene maailmas tegema, kuidas toimima, nii et see oleks õige ja hea.
Lavastus on pühendatud Ida Urbeli 120. sünniaastapäevale. Ida Urbel oli ballettmeister ja lavastaja, kelle loometee algas Ugala teatris ja saavutas meisterlikkuse legendaarsete lavastustega Vanemuises, millest üks märkimisväärsemaid oli „Peer Gynt“.
Oota ainult, kuni ma saadan korda midagi suurt, midagi päriselt suurt!
Minust saab kuningas, keiser!
Küll sa näed!
Meie, põhjamaa mehed,
küll juba meie mõistame
maailmas läbi lüüa!
Põrgu kõik armetud valed!
Kuradile mälestused!
Kuradile kõik naised!
Kõik, kuni viimseni!
Peale ühe – – –
Peer Gynti repliikide alusel lavastaja Karl Laumets
„Peer Gynt” valmib Vanemuise ja Ugala teatrite ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös.
——
INSPEKTOR TULEB – Euroopa on peale eelviimast sajandivahetust jõudnud oma kuldaega. Teadus ja tehnika elavad üle tormilisi arenguid. Inimene võib lennata õhus ja sõita ümber maailma. Kunstis, muusikas ja kirjanduses valmivad uued meistritööd. Inimsuhetes valitseb harmoonia ja kõigil on selge ettekujutus sellest, kuidas maailm toimib.
Aga ühel päeval juhtub midagi sellist, mida keegi meist ei osanud oodata. Ühel päeval seisab ukse taga Inspektor.
BIRLING: Teate, selles loos ei ole midagi hämarat või skandaalset, vähemalt mis minusse puutub. Asi on absoluutselt selge, ja et see juhtus juba rohkem kui poolteist aastat tagasi, siis ei ole sel tõenäoliselt mitte mingisugust pistmist tolle õnnetu tüdruku enesetapuga. Või kuidas, inspektor?
INSPEKTOR: Ei, söör. Ma ei saa teiega nõustuda.
—–
SOOMUSRONG NR 7 – Tragikomöödia
Ühel päeval saabub vallavalitsusse ingelinvestor, kes tunneb huvi asustamata ääremaade vastu. Koos vallavanemaga minnakse piirkonda üle vaatama, et leppida kokku müügitingimustes. Sada aastat varem, vabadussõja ägedate lõpulahingute aegu ei pandud tähelegi, et uusim soomusrong ei jõudnud kunagi rindele. Vabadussõda lõppes ja see soomusrong ununes täiesti. Nüüd juba sada aastat on soomusrong nr 7 seisnud metsasel kõrvalteel ning sellel teenivad mehed ja naised ei ole unustanud oma vannet ja missiooni. Siin on naiskomandör, Soome vabatahtlik, baltisaksa aadlik, koolipoiss ja tema ema. Siin kehtib endiselt sõjaseisukord ning hoitakse ideaale ja moraali.
Varem või hiljem peab ajakapsel avanema. Täna see juhtub ning aru tuleb anda mõlemal poolel. Kahtlemata saab põhiküsimuseks, mis, miks ja kuidas kõik on vahepeal juhtunud. Kas me elame ikka samas maailmas?

02.09.2021 ja 03.09.2021 väljasõit Mõniste muuseumi

Külastame Alaveski loomaparki, Mõniste muuseumi, Vargamäe Filmitalu jms.

Väljasõit toimub 10:00 kokkulepitud marsruudil.

(NB! 03.09.2021 toimub vaid siis kui huvilisi on rohkem kui 02.09. transport võimaldab.)

Info tel: 5554 6228