Erinevad artiklid Eesti ajakirjandusest vaegkuuljate ja vaegkuulmise kohta.
19.02.2015 – VT – Kui esimene ostja on mees, minevat äris hästi
“Teid teenindab vaegkuulja”, seisab silt äsja avatud riidepoe FASHH letil. Kaupluse omanik ja ühtaegu müüjanna Merike Freienthal suudab ometi klientidega suhelda nõnda, et kui ei teaks ta 15 aastat tagasi alguse saanud kuulmislangusest, siis ei oskaks seda esmapilgul kahtlustadagi.
18.12.2014 – ERR – Tallinna Linnateatris saavad nüüd täiselamuse ka vaegkuuljad
Linnateatri Põrgulavale paigaldatava silmusvõimendussüsteemi abil on kuulmispuudega inimestel, kes kasutavad kuuldeaparaati, võimalik teatrilavastuste sõnalisest ja muusikalisest osast oluliselt parem aru saada.
19.11.2014 – ERR – KõKu-s tantsivad vaegkuuljad, keda muusika ei sega
Aktiivsed vaegkuuljad ja kurdid on kokku pannud tantsurühma KõKu, mis viljeleb kantritantsu. KõKu tantsijad kinnitavad, et muusika neid ei sega.
Grupis tantsiv Külliki Bode rääkis, et kurdid tajuvad väga hästi rütmi ja vibratsiooni mistõttu ei olegi tantsijatel vaja muusikat kuulda, vahendas ETV saade “Ringvaade”.
17.07.2014 – ÕL – Tallinna Merepäevadel saavad muusikat nautida ka vaegkuuljad ja kurdid
Viipekeeletõlgid Sandra Praats ja Hele-Riin Karring hakkavad Tallinna Merepäevadel tõlkima muusikat vaegkuuljatele ja kurtidele mõistetavasse viipekeelde, teatab ERR-i meelelahutusportaal Menu.
15.05.2014 – PM – Huulteltlugeja kuuleb, mida kuulja ei näe
Kes võiksid olla kõige paremad suultlugejad? Kurdid arvavad, et nemad. Vaegkuuljad arvavad, et ei – ikka nemad! Head suultlugejad võivad olla hoopis viipekeeletõlgid, arvavad kolmandad.
13.05.2014 – ERR – Vaegkuuljad saavad varsti eesti filme vaadata
Sel aastal lisati Eesti Filmi Instituudi toetuste jagamise eeskirja uus punkt, mille kohaselt peavad kõik täispikad mängufilmid, animafilmid ja üle 50 minuti pikkused dokumentaalfilmid olema varustatud vaegkuuljatele ja vaegnägijatele mõeldud tõlgetega.
Esimesed sellised filmid jõuavad levisse paari aasta jooksul, vahendavad AK uudised
Seniajani on kurtidel ja vaegkuuljatel olnud Eesti kinokunsti nautimiseks ainus võimalus minna kinno koos viipekeeletõlgiga. Pimedas kinosaalis on aga üsnagi keeruline üheaegselt jälgida tõlki ja ekraanil toimuvat.
15.01.2014 – PM – Vanemuine pakub vaegkuuljaile uudset süsteemi
Vanemuise suure maja saalis on kasutusel uuenduslik süsteem, mis võimaldab ka vaegkuuljatel etendustest täisväärtuslikult osa saada. Saali on paigaldatud helisageduslik induktsioonisüsteem ehk silmusvõimendi. Selle abil on kuuldeaparaadiga inimesel võimalik helisid (kõnet, muusikat jm) paremini ja selgemini kuulda. Vanemuine on seni Eesti ainus teater, kus sellist teenust pakutakse.
10.01.2014 – ERR – Vaegkuuljad naudivad Vanemuises etendust uudse tehnika abil
Draamateatris on vaegkuuljatele võimalus kasutada tõlkeaparatuuri, millega muidu
loetakse peale võõrkeelsetele etendustele, aga vaegkuuljad saavad sealt võimendusega kuulata laval toimuvat. Vanemuise teater paigaldas kevadel veel moodsama tehnika, silmusvõimendussüsteemi, vahendas “Aktuaalne kamera”.
26.08.2013 – TM – Kuuldeaparaat: kuidas see töötab ja millist saab valida?
Kuidas palun…? Mida…? Kui kuulmine nõrgeneb, tuleb appi võtta kuuldeaparaat. Kaasaegsed digitaalsed kuuldeabilised sisaldavad rohkelt helitöötlustehnoloogiat ning on sealjuures tillukesed.
Küll aga ei too ükski kuuldeaparaat kuulmist sõna otseses mõttes tagasi, vahendab ajakiri ehnikamaailm (8/2013).
04.04.2013 – EPL – Maret Lepplaan: Eestis on umbes 200 000 vaegkuuljat
Kuuenda kursuse arstitudeng Maret Lepplaan läheb sügisest Manchesteri ülikooli audioloogiat õppima.
Eestis on ligikaudu kakssada tuhat vaegkuuljat. Kuuenda kursuse arstitudeng Maret Lepplaan on Eestis kahekümne aasta jooksul esimene arst, kes kuulmisteadusele spetsialiseerub.
15.03.2012 – PP – Endla teater võimaldab vaegkuuljatel etendusi nautida
Riigikogu liige Jüri Jaanson kohtus sellel nädalal Eesti teatrijuhtidega. Endla teatri asedirektor Roland Leesment tutvustas kohtumisel kogemusi vaegkuuljatele vajalike vahenditega varustatud etenduste korraldamisel.
06.02.2012 – Hull Vanaisa teab, kuidas panna tantsima need, kelle kõrvad ei kuule
Mida tajub tantsupeol inimene, kes ei kuule? Ta tunnetab vibratsiooni ning näeb detaile, mida kuuljad sageli tähelegi ei pane.
Tõnis Kotsar on alternatiivmuusika peosarja «Piip Da Pupill» eestvedaja ning Tuhalaane küla säilimisele ja arengule kaasaaitamisele pühendunud mittetulundusühingu Suurekivi Serval juhatuse liige.
Küllap on ta rohkem tuntud kui DJ Mad Grandpa ehk Hull Vanaisa, kes on viimasel ajal hakanud keerutama plaate spetsiaalselt kurtidele ja vaegkuuljatele mõeldud tantsupidudel.
21.01.2012 – PP – Vaegkuulja ei vaja tööandjalt erikohtlemist
Pärnu Rimis töötavad kolm kuulmispuudega naist ei ole kauplusekülastajate silme eest peidetud lattu lappi lükkama või terasid sõkaldest eraldama, vaid kõik nad töötavad võrdsena võrdsete seas müügisaalis.
Ly Kukk kannab hoolt selle eest, et puu- ja juurviljade osakonnas oleksid kastid ja riiulid alati värske kaubaga varustatud. Alles esmaspäeval Rimi punase fliisi selga tõmmanud ja “õpilase” nimesildi kaela riputanud Triin Vilgats aga kannab sama asja eest hoolt kuivainete osakonnas. Ning selle, mis neil kõrvakuulmisest vajaka jääb, teevad kolm naist kuhjaga tasa oma kärmete käte ja eelkõige tugeva teotahtega.
14.12.2011- PM – Kontsert kogub raha vaegkuuljate aparatuuriks
Et ka kuulmispuudega inimesed saaksid täiel määral jutlusest osa, tahab Põltsamaa Niguliste kirik osta vastavad aparaadid. Selleks loodab kirik raha saada heategevuskontserdiga.
Täna, 14. detsembri õhtul kell 19 esineb kirikus Mait Maltis koos poegade Mikko ja Jakkoga. Valdavalt kõlab nende jõulude ja talveteemaline repertuaar.
28.06.2011 – ÕL – Implantaadilaps vanemaile: “Mis te karjute, ega ma kurt ole!”
“Tõsiasi, et Markus ei kuule, oli meile tohutu ehmatus. Õnneks on meie pojal nüüd mõlemas kõrvas implantaat – ilma selleta ei kujutaks me oma elu ettegi,” lausub rahulolevalt 11aastase Markuse ema, kelle poeg on kuuljaks saanud tänu pisikesele tehnikaimele.
Markus Häidberg sündis 2000. aasta märtsis terve ja tugeva põnnina ning arstidki ei märganud esialgu midagi viltu olevat. “Ta jälgis meid, lalises nagu beebid ikka ja me ei tulnud selle pealegi, et midagi võiks valesti olla,” räägib ema Maret Talving.
27.05.2011 – HE – Vaegkuulja elu kuuljate keskel pole kerge
20. mail toimus Tallinnas konverents “Kuulmispuudega inimene kuuljate keskkonnas”. Ühtlasi oli konverents pühendatud Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühingu (THVÜ) kümnendale tegevusaastale.
Miks inimeste kuulmine halveneb? Milliseid rehabilitatsiooniteenuseid on kuulmispuudega inimesel võimalik saada? Millised on kuulmispuudega inimeste mured ja kuidas neile lahendust leida, sellest konverentsil asjatundjad rääkisidki.
20. mai 2011 – PM – Eestis on üle 120 000 kuulmishäirega inimese
Kuulmiskahjustusega inimesi on üle 10 protsendi elanikest ning nad kõik vajavad teistega võrdväärseks eluks ühiskonna tähelepanu ja abi, räägiti täna toimuval konverentsil «Kuulmispuudega inimene kuuljate keskkonnas».
Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatuse liige Uno Taimla ütle et ühiskond koosneb eri vanustest ja eri tervisehäiretega inimestest, kellel kõigil peab olema võimalus osaleda ühiskonnaelus oma east või puudest sõltumata. Riik, omavalitsused, erasektor ja MTÜ-d peavad nende probleeme lahendama üheskoos.
23.12.2010 – TC – Tallinn koonerdab vaegkuuljate arvelt
Kui Tartus või Pärnus saavad kurdid igapäevaeluks vajalikku viipetõlgi teenust linna toel nii palju kui vaja, siis Tallinn maksab ühe kurdi eest vaid kümme tundi aastas.
«Viipekeele tõlgid on muutunud kurtidele ja seda teenust kasutavatele vaegkuuljatele raskesti kättesaadavaks, kuna tõlketeenuste maht on kahandatud väga väikeseks,» kurtis Tallinna Heleni kooli toimetulekuklassi õpetaja Riina Põderson.
29.09.2009 – VT – Vaegkuuljad saavad erilised suitsuandurid
Eile tutvustati Lääne-Virumaa puuetega inimeste kojas 3400 krooni maksvat multifunktsionaalset andurit, mis on mõeldud kuulmispuudega inimestele.
Rootsi firmas Bellman & Symfon valmistatud anduri maaletoojafirma Vallin Baltic AS ohutustoodete müügijuht Kaarel Saluste rääkis, et multifunktsionaalne aparaat annab kuulmispuudega inimesele märku tulekahjust, lapse nutust, uksekella- ja telefonihelinast
12.08.2009 – ERR – ERR koolitas kuulmispuudega inimesed teletoimetajateks
Varasematel aastatel on “Aktuaalse kaamera” uudiseid vahendanud tõlgid, kuid nüüd asuvad koolituse läbinud kurdid ise uudiseid valima ja edastama ning lisaks põhiuudistele ka oma kogukonna jaoks olulisi teemasid käsitlema.
01.12.2008 – PP – Kuulmise kaotanud Herki eneseotsingud
Juba mõnda aega töötab Ida-Tallinna Keskhaigla apteegis 21-aastane Herki, kes kümmekond aastat tagasi toimunud autoõnnetuse tõttu kuulmise kaotas. Herki leidis töö apteegis Astangu Kutserehabilitatsiooni keskuse kaudu, kus ta kolm aastat õppis.Herki tööülesandeks on toimetada haiglaravimeid- ja tarvikuid erinevatesse osakondadesse. Kuulmisprobleem apteegi juhataja sõnul sellel töökohal üldiselt takistuseks ei ole. Herki suudab päris hästi huulte pealt sõnu lugeda ja rääkimisega saab ta samuti hakkama.
18.11.2008 – JT – Ka vaegkuuljad vajavad suitsuandurit
Tallinnas tegutsev puuetega inimeste abivahendikeskus Silmalaegas pakub kurtidele ja vaegkuuljatele Rootsis toodetud suitsuandureid.Toote esindaja Janar Vaik selgitas, et komplekt koosneb suitsuandurist, saatjast ja vastuvõtjast. Kurdil ja vaegkuuljatel on vajadused erinevad, seepärast saab ka suitsuandureid erinevaid muretseda. «Vaegkuuljal võib olla kasu ka sellisest andurist, mis vilgub ja teeb kõvemat häält,» lisas ta.
02.02.2007 – EPL – Viibeldud uudistesaade jätab vaegkuuljad teabeta
Kui uudiste diktor räägiks poole aeglasemalt, oleks ka arusaadavus palju parem.
Viipekeelne “Aktuaalse kaamera” õhtune uudistesaade on eesti keele instituudi direktori Urmas Sutropi kinnitusel kesise kasuteguriga, kuna kurdid ja vaegkuuljad ei saa tõlkijast aru.
“Olen tõesti istunud koos kurtide peredega, kes ütlevad, et nad ei saa sellest viipekeelest osaliselt aru,” ütles Eesti vaegkuuljate liidu juhatuse liige Uno Taimla. “Kui nad saaksid teksti lugeda, oleks hoopis teine asi.”
01.04.2005 – EMS – Reisikiri Peterburist
Kui ma paar aastat tagasi Londoni Covent Gardenis kuulasin Leoð Janaèeki ooperit Kaval rebane, köitis esituse käigus mu tähelepanu esimesel pilgul kummaline asjaolu. Eeslava vasemas nurgas seisis inimene, kes tõlkis lauldavat teksti viipekeelde. Ooper kurttummadele? On sel mõtet? Aga vaheajal kavalehe sisusse süvenedes leidsin sealt asjakohase õiendi, kus kirjutati, lühidalt kokku võttes, et esiteks, lavastuse visuaalne külg dekoratsioonid, kostüümid ja liikumine on piisavalt iseseisev ja rikkalik (mida ta ka oli), et seda nautida ilma muusikat kuulmata, ning teiseks, et kurttummadel on lihtsam aru saada viipekeelest kui lugeda lava kohal asuval tablool jooksvaid tiitreid, millega lavastus oli samuti varustatud (lauldi iseenesestki mõista originaalis, s.t tšehhi keeles). Ühe sõnaga, heaoluühiskond selle kõige ehedamas vormis.
24.10.2003 – S – Kurt vajab nii mobiiltelefoni kui tantsimisvõimalust
Viljandi Vaegkuuljate Ühingu esimees Erika Kiviloo ja Viljandi Kurtide Ühingu projektijuht Reet Loit võitlevad kuuljatena kurtide inimeste õiguste eest.Viljandimaa kuulmispuudega inimesi esindavad Reet Loit ja Erika Kiviloo kinnitavad, et mobiiltelefon on kurdile täpselt samasugune tarbevahend kui kuuljale.
Viljandi Vaegkuuljate Ühingu esimees Erika Kiviloo ütleb, et tema vahetab nädala jooksul oma Tartus Hiie koolis õppiva kurdi pojaga mitu lühisõnumit.
24.09.2002 – MM – Saaremaa vaegkuuljad aktiviseerivad tegevust
Saaremaa vaegkuuljad otsustasid oma üldkoosolekul, et oma muredest tuleb kõvemal häälel rääkima hakata. Saaremaa Vaegkuuljate Ühing on tegutsenud kolm aastat ning piskule rahale vaatamata on püütud abivajajaid igati nõustada.
Ehkki halvasti kuulmine on puue, mida kaasinimesed esmapilgul ei märka, on Eestis praegu juba 10-14 % kuulmispuudega inimesi, mis tähendab, et kuulmiskahjustusega inimeste arv on ületanud 100 000 piiri.
“See pole normaalne, et kuuldeaparaatide saajate järjekord igal aastal pikeneb. Tundub nagu muutuksid vaegkuuljad järjest tõrjutumaks, sest muude puuetega inimeste jaoks on praegu rohkem raha,” mainis Eesti Vaegkuuljate Ühingu esimees Uno Taimla.
09.02.2001 – SLÕL – Taas kuulen tuule vihinat, samme koridoris, linnulaulu!
“Sul on kolm autot kõrvas,” öeldi Kristi Kallastele. Lapsena kurdiks jäänud naine sai kuulmise tagasi tänu 400 000 krooni maksvale operatsioonile. Eestis on samalaadse operatsiooni järjekorras kümneid kurte.
16.10.1996 – PM –Vaegkuulja suhtlemisjulgus sõltub vestluspartnerist, Vaegkuulja suhtlemismure pole ühepoolne
Eesti vaegkuuljate suurimad probleemid on suhtlemisraskused, arvab Tartu 1. eriinternaatkooli kasvataja Urmas Haus.Eestis on üle 75 000 kuulmispuudega inimese, kellest 15% on kurdid või hiliskurdistunud ning 85% vaegkuuljad. Vaegkuuljatest on 54% pensionärid, 40% tööealised ja 6% lapsed.Kurdid lapsed saavad põhihariduse kahes erikoolis Porkunis ja Tallinnas, nürmikud Tartus. Tallinna kaugõppe erikeskkool annab kuulmispuudega õpilastele keskhariduse.
