VÕRUMAA VAEGKUULJATE ÜHINGU (VVÜ) Infoleht
VEEL EI OLE HILJA !
Üheks viiest tunnetusmeelest, mida loodus on inimesele kinkinud on kuulmine. Ta on ka seadnud oma ohupiirid, milliste eiramine võib kaasa tuua korvamatu kahju – kurdistumise. Mõistetav on see kui selle põhjuseks on inimese organismi üleüldine vananemine või pärilikkus, põetud haiguste tüsistus, milline võib ilmneda alles aastate pärast. Kurjasti on see aga siis, kui oleme ise selle põhjustajateks!
Arstidele teeb muret üha noorenev vaegkuuljate kontingent, kes enamuses on elektroonilise müra (muusikavõimenduse) ohvrid, mis inimesele märkamatult nüristab tema kuulmist ja sunnib abi otsima abivahenditest.
Kui me püüame välistada eredat valguskiirt, mis silmale tekitab valu, siis paljud noored leiavad “mõnu” nende endi poolt tekitatavast mürast: mida valjemini möirgavad kõlarid, seda “popim”! andmata enesele aru selle korvamatutest tagajärgedest.
Teaduslikud uuringud (rootslaste) on tuvastanud, et inimese kõrva normaalseks helitajuks on 50-55 dB (helitugevuse mõõtühik), s.o. normaalne suhtlemine, kus on välistatud taustmüra. Seda talub kõrv 24h ööpäevas.
Töökohal, kus taustmüra võib olla 85 dB, on taluvuse piir 8h, kusjuures on soovitatav kasutada kaitsevahendeid.
Mürafooni 100dB taluvus on 15 min. Sellise mürafooni annab rock-disko võimendus või publiku kaasaelamine spordiareenil toimuvale! Enesekaitseks tuleb siin kasutada kaitsevaheneid! Normaalseks “müraks” muutub see 5 km kaugusel! Sellega on põhjendatud ka turismimeka – Saaremaa, elanike rahulolematus nn. puhke-turisitalude suhtes, kus nädalalõppu nautivad seltskonnad oma elektroonika nupud keeravad märkmele “max”, mis sisuliselt tähendab kuulmise valuläve, 120 dB, ületamist.
Miks kurdavad meie, nõukogude ajal ehitatud suurte koolimajad õpetajad (ka õpilased) väsimuse ja närvilisuse (stressi) üle ? Põhjus peitub nn. Koolimüras mida “toodab” ruumide akustiliste omaduste eiramine, sellega kaasnevad paratamatult tervisehäired. Rootslaste uurimistulemused on tuvastanud, et nn. koolimüra vahetundidel või küündida kuni 106 dB-le! ja selle taluvus vahetus läheduses on 3 min. Siit ka probleemid. Meil on olemas Tervisekaitse Seadus. Selle seaduse raames on normeeritud müra dB-s kõigis valdkondades. Kui tööstuslikku mürafooni kontrollib Tööinspekstioon ja kui leidub riskijulgeid töölisi, kes julgevad inspektorreid informeerida nende tööruumides valitsevast mürast, siis kes peaks kontrollima mürafooni kooliruumides, lõbustusasutustes, rock-disko summeritel müramuusika õlevõimendust, kutsuma kaaskodanike olmerahu terrosriseerijaid korrale ? Politsei ? Vabandage, aga keegi pole meile (politseile) sellesisulist kirjalikku avaldust esitanud (seda nõuavad seaduseandjad), mille alusel meie võiksime alustada tegutsemist…
Niisiis: uppuja päästmine on järjekordne uppuja isiklik asi!
FAKTID
Mitteametlikel andetel on Eestis ligemale 200000 kuulmispuudega inimest ja nende arv näitab kasvutendensti.
Saksamaal läbiviidud uurimused on tuvastatud, et 25% teismelistest noortest kannatab kuulmiskahjustusi, või on selle algeid, mida nad ise ei pruugi märgata. Eestis on see 15% piirides.
Nooruses prognoositud kuulmishälbed seavad inimese ette töövõime olulise kahanemise.
Võrumaal ulatub kuuldeaparaatide vajaduse järjekord 3.5 aastale (aparaadid, millele laieneb riiklik dotatsioon).
TEADMISEKS!
Paljudele vaegkuulajtele on probleemiks telefoniside küsimused.
Ehkkiabivahenditel, kuuldeaparaatidel, on lülitil märge “T”, millist võib kasutada telefoniga rääkimisel, siis on selle kasutamine peaegu kasutu, kui tegemist on nn. analoogtelefoni ühendusega (siiani enamuses kasutusel olev süsteem, eriti maakondades).
Vaegkuuljate Ühingu liikmetel on võimalus, kui see osutub taskukohaseks, muretseda omale spetsiaalse võimendusega telefoniaparaat. Aparaat vastab kõigile kaasaja nõuetele – omab kõneaja loenduri, kellaaja näitaja, mälusalvestuse 30 pluss 10, helitugevuseg reguleerimiseks kolmes astmes, kordusvalimise. Aparaati saab kasutada nii laua kui ka seinaaparaadina. Numbrivaliku klaviatuur võimaldab aparaadi kasutamist ka nägemispuudega inimesele. Ainus, mida tuleks aparaadi muretsemise juures silmas pidada on see, et teil oleks digitaalne võrguühendus! Selle puudumisel saate aparaati siiski ühendada analoogvõrguga, kuid saate seda kasutada ainult siis, kui teile helistatakse (saate ikkagi kasutada võimendust). Väljahelistamise võimalus aga puudub.
KUIDAS SA HOOLDAD OMA ABILIST – KUULDEAPARAATI?
1) Välista tema kukkumist kõrvale pinnasele, sest tegemist on õrna elektroonilise süsteemiga, milline ei kannata põrutamist!
2) Aparaat kardab niiskust ja mängimist! Sauna või duši alla minnes ära unusta seda kõrva! Sajuse ilma korral on soovitav ta kõrvast eemaldada!
3) Aparaadi töö temperatuur pluss 10-40 kraadi C.
4) Talvel, temperatuuril alla miinus 10 kraadi C, võib välistingimustes aparaat hakkab “streikima”.
5) Tolmu ja puru sattumine lülitisse või regulaatorisse rikub kontakte (samuti niiskus). Selle tagajärjel võib aparaat hakata “streikima” ja vajab remonti.
6) Hoidke aparaadi kuuldetoru ja otsik puhastena. See tagab hea kuuldavuse. Sellepärast ärge kandke aparaati taskus vaid väljalülitatuna karbis.painduvat toru ja otsikut peske sooja seebiveega. Mitte kasutada lahusteid, bensiini, atsetooni jne!
7) Kui kuuldeotsik on muutunud kõvaks, tuleb see koos helitoruga välja vahetad. See on ka põhjuseks, miks aparaat hakkab äkki “vilistama”.
8) Kuuldeaparaat võimendab sageli ka taustmüra, uuemad oskavad aga juba taustamüra välja filtreerida.
9) Enimkasutatavate kuuldeaparaadi patareide mudel on enamasti NR 13 ja NR 312 vanadel ja eriti võimsatel NR 672.
KUST SAADA ABI ?
1) Kui teil on tekkinud probleeme kuulmisega (te ei saa täielikult aru kaasvestleja kõnest, peate raadio kuulamiseks suurendama aparaadi helitugevust jne), siis pöörduge oma perearsti poole, et ta teid lähetaks maakonna eriarsti vastuvõtule.
Lõuna-Eesti Haigla AS
Kõrvaarstid dr Sirje Teppo
Info tel 786 8526.
Koduleht: http://www.leh.ee/
Saate teha audiogramme, kuid mitte kuuldeaparaate ega kuulmisabivahendeid osta.
SA Tartu Ülikooli Kliinikum Kõrvakliinik
Tartu, Kuperjanovi 1
Koduleht: https://www.kliinikum.ee/korvakliinik/
J. Kuperjanovi 1,
51003 TARTU
Sekretär
Tel: +372 731 9772
Fax: +372 731 9774
Info
Tel: 731 8118
E-R 07:00-19:00
Vastuvõtule registreerimine
Tel: 731 9100
Registreerimine internetis
Vastuvõtust loobumise
teade jäta automaatvastajale
Tel: 731 9099
Kõrvakliiniku juurde saab sõita bussidega
kesklinnast nr. 20 ja nr. 7
kesklinna tagasi 20
Kuuldeaparaatide remont
Tel: 731 9473
E-R 9:00-16:00
Võrumaa Vaegkuuljate Ühing
Võru, Lembitu 2. (II korrus)
Juhatuse esimees Janno Kuus
E-mail: vorumaa@vaegkuuljad.ee
Koduleht: http://vorumaa.vaegkuuljad.ee
Sotsialkindlustusamet Võrumaa osakond
Jüri 19А, 65608 Võru
Infotelefon: 612 1360 või 16106
Faks: 782 7905
E-post: info@sotsiaalkindlustusamet.ee
Klientide vastuvõtt: E 8.30-18.00,
T, K, N 8.30-16.30, R 8.30 – 13.00
Koduleht: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee
Võru Linnavalitsuse Sotsiaalosakond
Lembitu tn 2, 65608, Võru (Sissepääs hoovi poolt)
Tel: 78 50 940
Koduleht: http://www.voru.ee
Võrumaa Puuetega Inimeste Koda
Lembitu 2, 65608, Võru (II korrus)
(Sissepääs Tartu tn. poolsest uksest)
Esimees: Väino Marjak
E-mail: marjak48@hot.ee
Koduleht: http://www.vorukoda.ee
Võrumaa Kurtide Ühing
Lembitu 2, 65608, Võru
Esinaine: Kairi Mägi
E-mail: magikairi@gmail.com
Koduleht: http://www.vky.ee
